Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.05.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-1421
Tsiviilasi
OÜ Jolantex hagi I M vastu võlgnevuse koos viivisega väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2320.80 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.11.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Jolantex apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja OÜ Jolantex (registrikood 11305375, asukoht Ümera 50-21, 13816 Tallinn), seaduslik esindaja Bogdan Filippov, lepinguline esindaja Vladimir Kuznetsov Vastustaja/kostja I M (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Valentina Timofejeva
Kohtuistungi toimumise aeg
08.05.2013
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.11.2012 otsus tühistada. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jaotada uuesti menetluskulud.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada; 2) Mõista I M ́lt välja OÜ Jolantex kasuks võlgnevus kokku 4129 eurot; 3) Menetluskulud jätta kostja kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.OÜ Jolantex (hageja) esitas 21.10.2011 kohtule hagiavalduse I M (kostja) vastu 4129 euro (põhivõlg 2320.80 eurot ja viivis 1808.20 eurot) väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 18.06.2012 kohtumäärusega kaasas kohus teise kostjana menetlusse Kroonheig Eesti OÜ (registrikood 11948713). 16.11.2012 rahuldas kohus hagiavalduse Kroonheig Eesti OÜ vastu osaotsusena vormistatud tagaseljaotsusega.
2.Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja Kroonheig Eesti OÜ vahel 19.05.2011 sõlmitud leping nr 19052011 (edaspidi leping), millega hageja andis Kroonheig Eesti OÜ kasutusse tasu eest ekskavaatori koos juhiga. Lepingu punkt 3.1 sõlmiti järgmises sõnastuses: „Tellija on kohustatud tasuma arved arvel märgitud kuupäevaks. OÜ Kroonheig Eesti pankrotistumise, müümise või likvideerimise puhul materiaalne vastutus langeb juhatuse liikmele, kes kirjutas alla lepingutingimused nr 19052011.“ Lepingu allkirjastas Kroonheig Eesti OÜ juhatuse liikmena kostja.
3.Kroonheig Eesti OÜ jättis hagejale tasumata järgmised arved: nr 22 (900 euro ulatuses), nr 27 (838.80 euro ulatuses) ja nr 30 (582 euro ulatuses). Kostja, kes on lepingule alla kirjutanud, kannab lepingu alusel isiklikult materiaalset vastutust kohustuse mittetäitmise eest. Lisaks esitas hageja vastuväiteid kostja tasaarvestuse avalduse aluseks olevate asjaolude kohta. Hageja arvates oli Kroonheig Eesti OÜ pretensioon tõendamata.
4.09.10.2012 avalduses teatas hageja, et alates 10.09.2012 muutus Kroonheig Eesti OÜ omanik. Kuivõrd kostja on oma firma müünud, vastutab ta vastavalt lepingule. 08.11.2012 istungil leidis hageja, et kostja vastutab ka äriseadustiku (ÄS) § 187 alusel.
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus menetluskulud jätta hageja kanda. Lepingu punkti 3.1 kohaselt vastutab juhatuse liige äriühingu Kroonheig Eesti OÜ pankrotistumisel, müümisel või likvideerimisel. Nimetatud asjaolusid ei esine, mistõttu ei saa juhatuse liige olla kostjaks. Kostja ei ole ka lepingut allkirjastanud. Lisaks eeltoodule on Kroonheig Eesti OÜ esitanud hagejale 15.12.2011 pretensiooni ja tasaarvestuse avalduse, millega on äriühing tasaarvestanud enda nõude 2855.76 eurot hageja nõudega. Lepingu punkt 3.1 ei oma juriidilist jõudu, sest sellest ei nähtu, milline on juhatuse liikme materiaalne vastutus. Antud lauset ei saa pidada käendus- ega garantiilepinguks. Kostja ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lõike 1 ja § 155 lõike 1 mõistes käendajaks ega garandiks.
6.08.11.2012 istungil leidis kostja, et vaidlusalune leping ei ole kehtiv, sest kostja on tarbija. Kostja taotles kohtuistungil vaheotsuse tegemist nõude põhjendatuse osas ning kohus rahuldas kostja taotluse. Esimese astme kohtu otsus
7.28.11.2012 otsusega (vaheotsus lõppotsusena) jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 1 alusel hageja kanda.
8.Kostja esitas 08.11.2012 istungil taotluse vaheotsuse tegemiseks nõude põhjendatuse kohta. Kohus rahuldas kostja taotluse, sest tulenevalt kostja vastuväidetest on nõude suuruse väljaselgitamiseks vaja koguda tõendeid, sealhulgas kuulata üle tunnistajaid, millised toimingud toovad kaasa menetluse venimise ja täiendavad menetluskulud. Kostja vastuväited olid olulises osas suunatud nõude suuruse vastu, sest kostja leidis, et tasaarvestuse tõttu on hageja nõue lõppenud. Võttes arvesse hagihinda, võib nõude suuruse väljaselgitamine osutuda proportsionaalselt väga kulukaks, mistõttu on menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas esmalt välja selgitada nõude põhjendatus.
9.Kohus on menetluses osundanud sellele, et välja on vaja selgitada vaidlusaluse lepingu punkti 3.1 kehtivus, millest sõltub hageja nõude põhjendatus kostja vastu. Kohus on palunud hagejal välja tuua asjaolud, mille põhjal saaks kontrollida, kas lepingu punkt 3.1 on käendus- või garantiileping. Lepingu kehtetuse korral võib hageja nõue olla põhjendamatu. Kohtu hinnangul on menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus nõude suuruse väljaselgitamiseks menetlustoimingute tegemine olukorras, kus nõue võib olla põhjendamatu.
10.Kohtul on kohustus sõltumata avaldatud arvamustest kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe ning hinnata lepingu, millest õigussuhe tuleneb, kehtivust. Kohus lähtus õigussuhte kvalifitseerimisel ja lepingu kehtivuse kontrollimisel poolte esitatud asjaoludest. Kohtul puudub võimalus omal algatusel tuvastada asjaolusid, millele pooled ei ole tuginenud.
11.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja Kroonheig Eesti OÜ vahel 19.05.2011 sõlmitud lepingu allkirjastas kostja. Kostja on kõnealust asjaolu 08.11.2012 kohtuistungil kinnitanud. Seetõttu luges kohus tuvastatuks asjaolu, et vaidlusalune leping on kostja poolt allkirjastatud.
12.Lepingu punkt 3.1 sisaldab kokkulepet äriühingute vahelisest lepingust tulenevate kohustuste tagamise kohta. Kohtu hinnangul on selle kokkuleppe pooleks Igor Myagkikh, sest selles on märgitud: „[---] materiaalne vastutus langeb juhatuse liikmetele, kes allkirjastas lepingutingimused [---]“. Sellele on tuginenud ka hageja. Lepingupunkti sõnastusest võib aru saada, et kokkuleppe pooleks tuleb lugeda tellija juhatuse liige, kes
lepingule alla on kirjutanud. Sellise kokkuleppe olemasolu ei muuda olematuks asjaolu, et kokkulepe sisaldub hageja ja Kroonheig Eesti OÜ vahel sõlmitud lepingudokumendis. Kokkulepe sisaldab kolmanda isiku kohustuste täitmise tagamise kokkulepet, milles vastutuse kohustuste täitmise eest on võtnud füüsilisest isikust kostja. Seetõttu peab kohus kontrollima, millist liiki tagatislepingu pooled sõlminud on.
13.Kohtu hinnangul võib olla tegemist käendus- või garantiilepinguga, sest kokkuleppe sisuks on kolmanda isiku (võlgnik Kroonheig Eesti OÜ) kohustuste täitmise tagamine kostja poolt. Kohustuste täitmist on võimalik isikuliselt tagada eelkõige käenduse või garantii andmisega.
14.Kohus kontrollis esmalt, kas 19.05.2011 sõlmitud lepingu punktis 3.1 sisalduv kokkulepe käenduslepinguna on kehtiv. Lepingu pooleks on võlausaldajana äriühing ning füüsilisest isikust käendajana kostja. Hageja ja kostja ei ole kokku leppinud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Eeltoodust tulenevalt on leping VÕS § 143 lõike 2 alusel käenduslepinguna tühine ning hageja ei saa kostjalt nõuda selle täitmist.
15.Kohus kontrollis, kas 19.05.2011 sõlmitud lepingu punktis 3.1 sisalduv kokkulepe on garantiilepinguna kehtiv. Lepingu pooleks on võlausaldajana äriühing ning füüsilisest isikust garantii andjana kostja. VÕS § 155 lõike 1 järgi peab garantii andja garantiid andes tegutsema majandus- või kutsetegevuses. Äriühingu juhatuse liikme tegutsemist majandus- või kutsetegevuses tuleb eeldada siis, kui garantii andja on juhatuse liige ja samal ajal äriühingu ainus või põhiline osanik (Riigikohtu 05.11.2008 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-89-08, punkt 11).
16.Hagejal on kohustus välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud, mille pinnalt saab kohus kvalifitseerida pooltevahelise õigussuhte. Eeltoodu tähendab seda, et hageja pidi hagi aluseks olevate asjaoludena välja tooma, et pooled on sõlminud garantiilepingu, kostja oli garantiid andes osaühingu juhatuse liige ning samal ajal põhiline osanik, mistõttu on tegemist kehtiva garantiilepinguga. Kui sellised asjaolud on välja toodud, tuleb eeldada, et võlgnikust äriühingu juhatuse liige sõlmis garantiilepingu majandus- või kutsetegevuses. Kohus ei saa selliseid asjaolusid ise tuletada hageja menetlusdokumentidest ja hageja esitatud tõenditest, kui hageja ise ei ole neid hagi aluseks olevate asjaoludena käsitlenud ega neile tuginenud.
17.Selgitamiskohustuse täitmiseks juhtis kohus 16.02.2012 kohtumääruses hageja tähelepanu sellele, et hageja peaks välja tooma asjaolud, millest tulenevalt saab kostja lugeda majandus- või kutsetegevuses tegutsevaks isikuks (t I kd lk 64). Vastavalt kohtumäärusele oli hagejal võimalik asjaolud esitada kuni 15.03.2012 (t I kd lk 62). Hageja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud, vaid avaldas, et hageja ei ole kostjaga sõlminud käendus- ega tagatislepingut (t I kd lk 116). Alles 08.11.2012 kohtuistungil leidis hageja, et tegemist on garantiilepinguga (t I kd lk 164), kuid ei avaldanud asjaolusid, miks peaks lepingu lugema kehtivaks. Pärast kohtuistungit esitatud menetlusdokumendis (t I kd lk 188-189) jäi hageja seisukohale, et sõlmitud ei ole käendus- ega garantiilepingut.
18.Eeltoodust tulenevalt saab kohus lähtuda poolte vahel sõlmitud lepingu kui garantiilepingu kehtivuse kontrollimisel asjaolust, et võlausaldaja on äriühing ja garantii andja on füüsiline isik. Kohtul puudub võimalus tugineda lepingu kehtivuse tuvastamisel sellele, et garantii andja oli majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, sest hageja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Kui garantii antakse isiku poolt, kes ei tegutse majandus- või kutsetegevuses, on selline garantiileping tühine. Käesoleval juhul nähtub hagi aluseks olevatest asjaoludest, et garantii ei ole antud majandus- või kutsetegevuses, mistõttu leidis
kohus, et 19.05.2011 sõlmitud garantiilepinguna tühine.
lepingu
punktis
3.1
sisalduv
kokkulepe
on
19.Hageja on tuginenud hagis pooltevahelisele lepingule. Kohus leidis, et 19.05.2011 sõlmitud lepingu punktis 3.1 sisalduv kokkulepe on nii käendus- kui garantiilepinguna tühine. Kohtu hinnangul ei ole hageja tuginenud asjaoludele, mis võimaldaks kohtul kvalifitseerida pooltevahelist võlasuhet mõnel muul lepingulisel alusel. Hagi aluseks olevate asjaolude põhjal ei ole võimalik pooltevahelist õigussuhet kvalifitseerida ka ÄS § 187 või § 188 järgi, nagu hageja on osundanud. Nimetatud sätete kohaselt ei teki osaühingu võlausaldajal õigust nõuda osaühingu juhatuse liikmelt või osanikult osaühingu poolt tasumata arvete tasumist. See tähendab, et ÄS §-de 187 või 188 alusel ei teki hageja ja kostja vahel käendus- või garantiilaadset võlasuhet, millest tulenevalt võiks hageja nõuda kostjalt Kroonheig Eesti OÜ kohustuste täitmist. Kuivõrd poolte vahel sõlmitud leping on tühine, ei saa hageja nõuda kostjalt võlgniku kohustuste täitmist. Eeltoodust tingituna on hageja nõue kostja vastu põhjendamatu. Apellatsioonkaebus
20.21.12.2012 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud.
21.Maakohtu otsus on vastuolus VÕS §§-dega 142, 143, 144, 155 ja 271, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-ga 37, ÄS §-ga 187 ja TsMS §-ga 449. Maakohus on rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning otsus on vastuolus asja materjalidega.
22.Leping nr 19052011 sõlmiti hageja ja Kroonheig Eesti OÜ juhatuse liikme (kostja) vahel. Kostja ei ole vaidlustanud kõnealuse lepingu alusel hageja poolt teostatud töid, kuid on jätnud mõned arved maksmata. Lepingu punkti 3.1 kohaselt vastutab lepingu täitmata jätmise eest mitte Kroonheig Eesti OÜ, vaid juhatuse liige, kes allkirjastas lepingu. Kostja on Kroonheig Eesti OÜ ainuomanik ja juhatuse liige, kes iseseivalt käsutas äriühingu rahalisi vahendeid ning organiseeris töid.
23.Väär on kohtu seisukoht, et võlausaldajaks on äriühing ja garantii andja on füüsiline isik. Kroonheig Eesti OÜ ei saanud olla võlausaldajaks, kuna ta ei ole andnud kellelegi raha võlgu. Käesolevas asjas on võlausaldajaks hageja, kes vastavalt lepingule teostas tellitud töid, aga nende eest tasu ei saanud. Kuna kostja müüs äriühingu 10.09.2012 maha, kuigi teadis, et äriühingu vastu on esitatud hagi, siis võttis kostja endale kogu vastutuse võlausaldaja võlgade eest. VÕS § 155 ei laiene käesolevale asjale, kuna hageja ei ole kelleltki laenu võtnud VÕS § 396 lõike 2 mõttes. Poolte vahel ei ole sõlmitud käenduslepingut ja garantiilepingu mõistet VÕS ei tunne. Kui kostja sõlmis lepingu nr 19052011, kirjutas ta sellele alla kui Kroonheig OÜ juhatuse liige.
24.Maakohtu poolt vaheotsuse tegemine on vastuolus TsMS §-ga 449, kuna nõude suurus on tuvastatud esitatud arvete alusel, asi ei ole kulukas ega keerukas, kostja ei ole vaidlustanud hageja ekskavaatori tehtud tööd, seega on kõik põhjendatud. Kostja vastutus ei ole sätestatud mitte VÕS §-de 142 ja 155 alusel, vaid pooltevahelise rendilepingu punkti 3.1, TsÜS § 37 lõike 2 ja ÄS § 187 lõike 2 punkti 2 järgi. Vastustaja seisukoht
25.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
26.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate selgitused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Maakohus andis ebaõige hinnangu hageja poolt esile toodud asjaoludele ja tõenditele, mistõttu tuvastas ebaõigesti pooltevahelise õigussuhte. Ringkonnakohus saab teha ise uue lahendi, millega rahuldab hagi. Samuti tuleb uuesti jaotada menetluskulud.
27.Kontrollitava otsuse näol on tegemist kostja taotlusel TsMS § 449 lõike 1 alusel tehtud lahendiga. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse raha saamise nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta, eelkõige kui nõutakse tekitatud kahju hüvitamist ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ning kohtul on võimalik teha otsus nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta.
28.Esmalt nõustub kolleegium apellandiga selles, et käesolevas asjas ei olnud põhjendatud vaheotsuse tegemine ning seda põhjusel, et õige ei ole maakohtu seisukoht nõutava rahasumma suuruse tõendamise olulise kulukuse ja keerukuse kohta. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et tellijana jättis Kroonheig Eesti OÜ osaliselt hageja töövõtjana tehtud töö eest esitatud arved tasumata. Kostja esitas tasaarvestuse vastuväite ja seda tõendavad tõendid. 08.11.2012 kohtuistungi protokollist nähtuvalt sai tõenditest kogumata olla vaid hageja poolt taotletud tunnistajate ütlused, kuid ka sellest taotlusest hageja istungil loobus. Ka ei ole otsuses ega kohtuistungil selgitatud, milles konkreetselt nägi maakohus edasise menetluse kulukust või keerukust. Seega ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et hagetava rahasumma tõendamine oleks saanud kujuneda väga kulukaks või keerukaks. TsMS § 449 lõike 1 kohaselt on vaheotsuse tegemine maakohtu õigus, mitte kohustus. Kirjeldatud maakohtu otsuse puudus ei ole aga oma iseloomult selline, mille tõttu tuleks käesolev tsiviilasi saata tagasi maakohtule. Ringkonnakohus saab asjas ise uue otsuse teha.
29.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega selle kohta, et pooltevahelist õigussuhet VÕS § 29 alusel tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et tegemist on tagatissuhtega kas VÕS § 142 lõike 1 (käendus) või § 155 (garantii) mõttes. Samuti selle kohta, et pooltevaheline käendusleping oleks tühine VÕS § 143 lõike 2 alusel, kuna tegemist oleks tarbijakäenduslepinguga ja kokku ei lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimummääras.
30.Küll aga ei saa kolleegium nõustuda maakohtu käsitlusega selle kohta, et tõendatud ei ole pooltevahelise garantiisuhe VÕS § 155 mõttes. Garantiikohustuse tekkimiseks peab olema tõendatud, et andja tegutses garantiid andes majandus- või kutsetegevuses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-89-08 asunud seisukohale, et äriühingu juhatuse liige ja samal ajal äriühingu ainuomanik tegutseb garantiid andes eelduslikult majandus- ja kutsetegevuses, kui ta garanteerib oma äriühingu majandustegevusest tuleneva kohustuse täitmist. Poolte vahel puudub vaidlus, et 19.05.2011 lepingut allkirjastades oli kostja Kroonheig Eesti OÜ ainus juhatuse liige ja osanik. Hagiavalduses tõi hageja esile, et kostja on võlgniku juhatuse liige. 02.04.2012 menetlusdokumendis (t I kd lk 129) tõi hageja esile, et kostja ainuisikuliselt käsutas äriühingu raha. Kostja ei väitnud ega tõendanud, et ta oleks võtnud endale Kroonheig Eesti OÜ kohustuse tagamise kohustuse ka juhul, kui ta ei oleks olnud äriühingu tegevusega otseselt ja vahetult igapäevaselt seotud nii tegevjuhi kui omanikuna. Seega olid leidnud tõendamist pooltevahelise suhte garantiikohustusena tõlgendamiseks vajalikud asjaolud. Hageja oli need minimaalses vajalikus ulatuses esile toonud ning maakohtul puudusid takistused õigussuhte kvalifitseerimiseks garantiisuhtena.
31.Tulenevalt VÕS § 155 lõikest 2 ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue asjaolust, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Seega ei saa kostja esitada garantiiga tagatavast kohustusest (töövõtulepingust nr 19052011) tulenevaid või sellega seotud vastuväiteid. Käesolevas asjas on kostja esitanud vastuväite, et äriühing võlgnikuna
tasaarvestas võlgnevuse ja seetõttu on äriühingu kohustus lõppenud. Sellise vastuväite saaks kostja esitada käenduslepingu korral, sest käenduslepingust tulenev käendaja vastu suunatud nõue on seotud käendusega tagatud kohustusega. Garantiilepingu korral on võlgnikul (kostjal) juhul, kui tagatavat kohustust ei olnud või see langes hiljem ära, õigus esitada alusetust rikastumisest tulenev hagi garantiiga hagejale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks VÕS § 1028 jj järgi.
32.Hagi rahuldamist ei takista asjaolu, et hagi esitamise ajal 11.01.2012 ei olnud veel saabunud ükski kokkulepitud kolmest garantiijuhtumist, milledeks olid alternatiivselt kokku lepitud kas Kroonheig Eesti OÜ pankrotistumine, likvideerimine või müük. TsMS § 369 annab hagejale õiguse esitada hagi tulevase nõude täitmiseks juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Garantiikohustus muutus sissenõutavaks maakohtu menetluse ajal kostja enda tegevuse tulemusena, sest kostja võõrandas oma osa ja kanne osaniku muutumise kohta kanti äriregistrisse 10.09.2012 (t I kd lk 158).
33.Põhivõla ja viivise aritmeetilisele arvestusele kostja alternatiivseid vastuväiteid ei esitanud. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlana 2320.80 eurot ja viivis hagi esitamise seisuga 1808.20 eurot, kokku 4129 eurot.
34.Hageja poolt esile toodud ÄS § 187 alusel hagi rahuldamisele kuuluda ei saa, sest siis oleks pidanud võlausaldaja nõudma võlgnetava summa kahjuna väljamõistmist Kroonheig Eesti OÜ kasuks ja tõendatud peaks olema muuhulgas kahju hüvitamise koosseisulised elemendid (lõiked 2, 4). Asjakohatu on apellatsioonkaebuses sisalduv käsitlus OÜ-st Kroonheig Eesti kui võlausaldajast ja laenust. Käsitledes võimalikku käendussuhet, pidas maakohus võlausaldajast äriühinguna asjakohaselt silmas hagejat. Garantii andmine saab tulla kõne alla igasuguse võlasuhte (mitte ainult laenulepingu) täitmise tagamiseks. Täiesti arusaamatu on apellandi märge, nagu ei tunneks VÕS garantiilepingu mõistet. Küll aga ei takista apellandi ekslikud arusaamad ringkonnakohut pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimisel. TsMS § 436 lõike 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega.
35.Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 märgib kohus otsuses menetluskulude jaotuse. Hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse rahuldamisel jäävad hageja poolt maa- ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine toimub vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 jõustunud otsuses sisalduva jaotuse alusel. Seega puudub käesolevas lahendis alus läbi vaadata apellandi taotlust menetluskulude kindlaksmääramiseks. Nimetatud taotluse lahendab tsiviilasja lahendanud esimese astme kohus peale kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumist.
36.TsMS § 442 lõike 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt muuhulgas kõik seni lahendamata taotlused. 13.05.2013 esitas apellant taotluse ringkonnakohtu 08.05.2013 istungi protokolli parandamiseks. Kolleegium on seisukohal, et taotlus rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 50 lõike 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama selle toimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokoll ei ole kohtuistungi sõnasõnaline stenogramm. Poolte seisukohad vaidluse lahendamiseks tähtsate faktiliste ja õiguslike väidete kohta sisalduvad menetluse kestel esitatud kirjalikes menetlusdokumentides.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.