Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-6387
Tsiviilasi
OÜ F hagi ELvastu võlgnevuse väljamõistmiseks 138,99 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Istungi toimumise aeg
hageja OÜ F (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja seaduslik esindaja JV ja lepinguline esindaja OV (endise perekonnanimega L ) kostja EL(isikukood XXX elukoht XXX) kostja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk 29.04.2013, avalik kohtuistung hageja seaduslik esindaja JV ja lepinguline esindaja OV, kostja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Istungil osalenud menetlusosalised
kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.02.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ F (hageja) ja EL (kostja) 04.09.2009 internetiteenuste kasutamise liitumislepingu (liitumisleping), mille kohaselt hageja osutas kostjale interneti püsiühenduse teenust. Kostja kohustus hagejale igakuiselt tasuma hageja poolt esitatud arve alusel. Kostja jättis oma kohustused täitmata. Kostja võlgneb hagejale põhivõlana 138,99 eurot. Liitumislepingu punkti 2.4 kohaselt on arvete tasumisega viivitamise korral hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 0,2 % kalendripäevas. 10.02.2012 seisuga on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 161 eurot. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivisevõlgnevust 138,99 euroni. Lepingu sõlmimisel ei teatanud kostja hagejale asjaolust, et soovib lepingut sõlmida tähtajaga kuni 14.12.2009. Kostja on teatanud hagejale telefoni teel oma soovist lõpetada leping alles 2011.a. veebruaris, kuid lepingu lõpetamises kokkuleppele ei jõutud. Hageja peatas lepingu täitmise ja arvete esitamise kostjale alates 01.03.2011. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 138,99 eurot ja viivise 138,99 eurot. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Lepingu sõlmimisel teatas kostja hagejale, et temal on üürileping XXX korteri kasutamiseks kuni 14.12.2009 ja pärast seda kuupäeva ei ole kostjal internetiteenust vaja. Antud kuupäeva lepingusse ei märgitud, kuid hageja kinnitas, et 14.12.2009 lõpetab ta teenuse osutamise kostjale. Kuni 14.12.2009 kasutas kostja hageja teenuseid ja tasus nende eest vastavalt hageja esitatud arvetele. Pärast seda kolis kostja korterist välja. Enne kolimist käis kostja mitmel korral hageja kontoris, et teatada veelkord lepingu lõpetamisest. Kuna hageja kontoris ei olnud kedagi, siis jättis kostja kirjaliku avalduse lepingu lõpetamisest hageja postkasti. Pärast kolimist ei ole kostja hageja teenuseid kasutanud ega ühtegi hageja arvet saanud.
Kohtu põhjendused Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ning kostja 04.09.2009 liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale interneti püsiühenduse teenust aadressil XXXTallinn ning kostja kohustus tasuma teenuse eest hageja poolt esitatud arvete alusel. Kohtu hinnangul on tõendamata kostja seisukoht, et pooled sõlmisid tähtajalise liitumislepingu. Liitumislepingu p-s 7.1 on sätestatud, et leping on sõlmitud tähtajatult. Pooled vaidlevad lepingu ülesütlemise aja üle. Kostja väited, et ta teavitas hagejat lepingu lõpetamise soovist 2009 detsembris, on tõendamata. Samuti on tõendamata, et kostja esitas 2009 detsembris hagejale lepingu ülesütlemise avalduse. Hagiavalduse kohaselt peatas hageja lepingu täitmise 01.03.2011. Kuna hageja peatas 01.03.2011 lepingu täitmise, siis tuleb seda lugeda ka hageja poolt lepingu ülesütlemise kuupäevaks. Kostja on väitnud, et hageja ei ole kostjale teenust pärast 14.12.2009 osutanud ning kostja ei ole teenust alates nimetatud kuupäevast kasutanud. Kohus ei nõustu väitega, et hageja ei ole teenust osutanud. Lepingu sõlmimisel lõi hageja XXX korteris internetiteenuse kasutamise võimaluse ning sellega oli hageja oma kohustuse täitnud. Asjaolu, kas kostja teenust kasutas, ei oma seejuures tähtsust. Kostjal oli võimalus seda teenust kasutada. Seega tuleb kostjal täita lepingut kuni lepingu ülesütlemiseni hageja poolt. Üürilepingu lõppemine ei mõjuta interneti teenuse lepingu kehtivust. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasumata arved alates 2009 detsembrist. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga summas 138,99 eurot. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks nimetatud võlgnevuse tasunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 138,99 eurot. Kostja on märkinud, et hageja ei esitanud lepingu sõlmimisel hinnakirja, millega rikkus elektroonilise side seaduse § 96 lg 1 p 4. Kohus märgib, et hinnakirja esitamata jätmine ei too kaasa lepingu tühisust. Hageja on esitanud kogu aeg kostjale arveid samas summas – 145 krooni kuus. Kostja on esimesed kuud teenuse eest tasunud. Seega on kostja teadlik teenuse hinnast ja on seda aktsepteerinud. Lisaks on hageja palunud kostjalt välja mõista viivise 10.02.2012 seisuga summas 138,99 eurot. Liitumislepingu punkti 2.4 kohaselt tuleb kliendil tasumisega viivitamisel tasuda viivist 0,2% tähtaegselt tasumata summast päevas. Liitumislepingu punkt 2.2 sätestab, et klient on kohustatud maksma kuutasu ja muud tasud hiljemalt arvel näidatud kuupäevaks. Hageja väitel pani ta arved XXX eluruumi postkasti. Kohus märgib, et see väide on tõendamata. Aga ka juhul, kui see nii oli, ei tõenda arvete postkasti panek veel seda, et kostja oleks arved kätte saanud. Kostja esitatud üürilepingu kohaselt kehtis XXX korteri suhtes sõlmitud üürileping kuni 14.12.2009. Kuna kostja pärast seda kuupäeva XXX eluruumis ei elanud, siis ei ole tõenäoline, et ta oleks postkasti pandud arved kätte saanud. Kostja on hagimaterjalid, milles sisaldusid ka hageja poolt esitatud arved, kätte saanud 17.10.2012. Seega tuleb arvete kättesaamise kuupäevaks lugeda 17.10.2012. Kuna liitumislepingu kohaselt oli tasumise tähtaeg seotud arve esitamisega, siis ei saanud enne arvete
kostjale kättetoimetamist hageja nõue muutuda sissenõutavaks. Hageja on arvestanud viivist kuni 10.02.2012. Kuna 10.02.2012 seisuga ei olnud kostja makseviivituses, siis ei saa hageja kostjalt ka viivist nõuda. Seega tuleb hagi viivisenõude osas jätta rahuldamata. Pooled on esitanud 29.04.2013 toimunud istungi protokolli parandamise taotlused. Kohus leiab, et protokolli parandamise taotlused ei ole põhjendatud. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Protokoll ei ole stenogramm. Protokollis on istungil väljendatut kajastatud piisavas ulatuses. Protokollis ei ole vaja üle korrata kirjalikes seisukohtades esitatut. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus protokolli parandamise taotlused rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb hageja menetluskulud jätta hageja kanda ning kostja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.