2-12-12411/30 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue (tlk 1-2) Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.10.2011 ehitusteenuste osutamise lepingu, mille alusel hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale tellimuse alusel hageja töötajate renditeenust nende osalemiseks ehitustöödes 320 töötunniks. Kostja kohustus hagejale tasuma töötajate renditeenuse eest 8000 eurot. Töötaja töötunni hinnaks oli 25 eurot. Hageja töötajad tegid kokkulepitud tööd ja hageja esitas kostjale arve 8000 eurot, millest kostja tasus 4000 eurot. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja lubas tõsta tunnitasu 25 euroni tingimusel, et hageja asub tegema kostja juures ka teist objekti, mis asus XXX. Kostja esindaja parandas tunnitasu hinna lepingu lisas nr 1, mis on tõestatud tema allkirjaga. Hageja oli nõus selle parandusega. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 2.3. kohaselt võivad pooled tasu suurust muuta lepingule kirjaliku lisakokkulepe sõlmimise teel. Hageja on arvamusel, et õige tunnitasu hind on 25 eurot. Hageja ei nõustu ka kostja vastuväitega, et hageja töötaja AU ei oma vastavat töökogemust. Hageja töötaja AU töötab hageja juures alates 2006. aastast ja täidab tööülesandeid õigeaegselt ja omab vastavaid oskusi. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud kreeditarve ei tõenda, et hageja süül oleks kostjal kahju tekkinud. Kostja poolt esitatud kreeditarve tõendab ainult fakti, et kostjal olid lepingulised suhted kolmanda isikuga, mis ei puuduta hageja ja kostja vahelisi suhteid. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 4000 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited (tlk 22-24, 80). Kostja hageja nõudeid ei tunnista ja vaidleb hagile vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja on esitanud hagiavaldusele järgmised vastuväited. Kostja ei nõustu, et võlgneb hagejale 4000 eurot. Lepingu lisa nr 1 kohaselt kohustus hageja vahendama kostjale valtsplekkseppasid, kellel on vähemalt 5 aastat kogemust, sel juhul kostja kohustus hagejale maksma 23 eurot tunnis. Hageja töötaja AU ei omanud 5. aastat kogemust ning ei osanud teha tööd vastavalt kehtivatele kutsenõuetele. Kostja arvates ei olnud tegemist valtsplekksepaga vaid abitöölisega, kelle töötunni hind on 17 eurot. Asjaolu, et AU töötas hageja juures, ei tõenda tema katuseplekksepa pädevust. Kostja esitas hagejale arve nr 1317 summas 4000 eurot, kuna hageja tõttu oli kostjal tekkinud kahju. Hageja kostja arvet ei tasunud, mistõttu kostja tasaarveldas enda nõude hagejale väljamaksmisele kuuluva tasuga. Kostja ei saanud õigeaegselt suunata töötajaid XXXobjektile, mistõttu kostjale tekkis varaline kahju hageja pahatahtliku käitumise tõttu. Kostja arvas et hageja jätkab koostööd. XXXkeeldus kostjale töö eest maksmast kuni märtsikuu lõpuni, mil kostja ning XXXleidsid kompromissi ning kostja oli sunnitud esitama krediitarve ning tasaarveldama XXXja kostja nõudeid. Pooled leppisid kokku, et tunnitasu on 23 eurot. Kostja lubas, et tõstab tunnitasu 25 euroni tingimusel, et hageja asub tegema kostja juures teist objekti, mis asus XXX. Hageja tööd teisel objektil ei alustanud. XXXlõppes varem, mitte 320 tunniga. Seega puudus hagejal alus nõuda tasu 320 tunni eest.

Vastuhagi ja selle põhjendused tlk 169-174) Kostjal oli leping TPAB’ga, mille kohaselt kostja pidi varustama TPAB ́d katusemeistritega vähemalt märtsini. Kostja sai pakkumise LW (uue ärinimega LW AB) katuste renoveerimiseks ning kaalus, kas sõlmida selle firmaga lepingu või mitte. Kuna kostjal puudus vastav personali arv, oli kostja huvitatud hagejaga koostöö jätkamisest. Kui kostja ei oleks LW Ab’le personali tähtajaks edastanud, oleks pidanud kostja maksma leppetrahvi. Kostja sai hagejalt jaatava vastuse koostöö jätkamiseks ja sõlmis lepingu LW AB’ga, mille kohaselt kohustus kostja suunama 2-4 töötajat objektile XXX. Hageja töötajad vaatasid objekti üle. Seega sõlmisid pooled suulise lepingu aadressil XXXkatusetööde tegemiseks. Töötunni hinnaks lepiti kokku 25 eurot. Hageja tööd objektil ei alustanud. Hageja pahatahtlik käitumine, tööle ilmumata jätmine ilma mõistliku aja jooksul ette teatamiseta tekitas kostjale palju probleeme, kuna kostjal ei olnud hageja töötajatele asendajat. Kostja sai hiljem teada, et hageja oli asunud otseselt tööle kostja tellija juurde TP AB. Kostja kaotas sellega objekti ja hageja põhjustas kostjale varalist kahju ja maine kahjustamist. Kostja tegi kulutusi lepingute hankimiseks ja sõlmimiseks TPAB ja XXXAB’ga (telefonikõned, sõidukulud, lepingute koostamise kulud, töötajate värbamise kulud, asendustöötajate Rootsi toimetamine ning korteri üürimine, XXXleppetrahvi nõue kostja vastu seoses lepingu õigeaegse mitte täitmisega, saamata jäänud tulu objektilt XXX). Kokku tekitas hageja kostjale kahju 33 775 eurot. Kostja otsustas vähendada saadud kahju summani 4000 eurot ja tasaarveldas selle hageja nõudega. Hageja ei vaielnud vastu tasaarvelduse avaldusele ega arvele nr 1317. Kostja palub kohtul tunnistada tasaarvestus TSA OÜ ning TA nõuete vahel toimunuks, mõista välja hagejalt kostja kasuks kostja menetluskulud. Hageja vastus vastuhagile (tlk 193-196) Hageja kostja vastuhagiga ja vastuhagi nõuetega ei nõustu. Hageja leiab, et vastuhagi on põhjendamatu ja palub jätta kohtul vastuhagi rahuldamata. Kostja soovis asja läbivaatamist kohtuistungil (tlk 22), kuivõrd viimasele kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud ja palus asja läbi vaadata ilma kohalolekuta, rahuldas kohus hageja taotluse ja vaatas asja sisuliselt läbi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud. Hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ja kostja sõlmisid 25.10.2011 ehitusteenuste osutamise lepingu, mille punkt 1 alusel hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale tellimuse alusel hageja töötajate renditeenust nende osalemiseks ehitustöödes 320 töötunniks. Pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel sõlmiti ehitusteenuste osutamise leping (tlk 8-12) ning kostja on hagejale tasunud lepingu alusel 4000 eurot (tlk 3). Poolte vahel oli vaidlus kokkulepitud töötunni maksumuse üle. 20.11.2012.a. toimunud kohtuistungil nõustus hageja kostjaga, et töötunni hinnaks oli 23 eurot (tlk 8, 185). Vastavalt TsMS § 231 lg 2 poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kostja vastuväited ei ole asja sisulise arutamise käigus tõendamist leidnud. Kostja on esitanud vastuväitena, et hageja töötaja AU ei omanud viie aastast töökogemust ning ei osanud tööd teha vastavalt kehtivatele kutsenõuetele, mistõttu kostja hinnangul oli AU tööhinnaks 17 eurot tunnis (tlk 138). Kohtu hinnangul on tegemist paljasõnalise vastuväitega, sest kostja ei ole nimetatud väite kohta esitanud ühtegi tõendit. Kostja ei sellesisulisi pretensioone seoses töödega hagejale esitanud. Pealegi nähtub poolte vahel sõlmitud Ehitusteenuste osutamise lepingu nr 2 punktist 3.4.3, et tellijal on õigus nõuda esitatud kvalifikatsioonile mittevastava töötaja viivitamatut asendamist. Lepingu kohaselt pöördub tellija täitja poole põhjendatud kirjaliku nõudega töötaja asendamiseks mõistliku tähtaja jooksul. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks hageja poole pöördunud nõudega mittevastava töötaja asendamiseks või, et pooled oleks kokku leppinud tunnitasu vähendamise hageja töötaja AU ́i suhtes. Kostja ei nõustu hagejaga ka selles osas, et ehitustöid tehti just 320 tundi. Asjaolu, et hageja töötajad tegid tööd vähem kui 320 tundi ei ole tõendatud. Hageja esindaja ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et leping oli sõlmitud konkreetse objekti suhtes ning hageja on omapoolsed kohustused täitnud, vastupidiselt kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja ei oleks lepingut täitnud täies mahus. Kohus kuulas üle vande all hageja juhatuse liikme OT (tlk 149), kelle ütluste kohaselt tasuti kokkulepitud summast 4000 eurot. Tunnistaja LSIL (tlk 156) ütluste kohaselt muudeti tunnitasu hinda eeldusel, et hageja teeb tulevikus lisaobjektil tööd. Tunnistaja JRL(tlk 32, II kd) ei teadnud tunnitasu kokkuleppe suurust, kuid kinnitas, et N objekti raames oli leping sõlmitud 320 tunni tegemiseks. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Tunnistajate ütlustest on võimalik järeldada, et kokkulepitud töötunnid teostati. Hagiavaldusele lisatud poolte vahel sõlmitud Ehitusteenuste osutamise lepingu (tlk 9-12) p-st 1.1 nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et hageja kohustub osutama kostjale töötajate renditeenust 320 tunniks. Hageja on esitanud kohtule tõendina ka kostjale esitatud arve (tlk 7), millises on märgitud, et arve on esitatud ehitusteenuste osutamise lepingu nr 2 eest, töötundide arv on 320, arve kokku 8000 eurot. Tunnistaja TAAB müügiesindaja LSIL on kohtuistungil tunnistanud, et kokkulepitud oli konkreetne töö N , mille kohta oli töötunde kokku lepitud 320 tundi ja samuti oli kokku lepitud, et kui töö tehakse ära kiiremalt, makstakse ikka 320 tunni eest (tlk 159). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tööd ei ole tehtud kokkulepitud ulatuses, mistõttu kohus loeb vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja tunnistaja ütlustele, et hageja töötajad tegid tööd 320 tundi. VÕS § 29 lg 1 lause 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tulenevalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lähtudes viimati nimetatud sätte lõikest 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostjal on lepingu punkti 2.2 kohaselt kohustust tasuda täitjale ja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust. Lähtuvalt eeltoodust on kohus asunud seisukohale, et hageja töötajad tegid tööd poolte vahel kokkulepitud 320 tundi ning töötunni hinnaks oli 23 eurot. Vastavalt poolte vahel sõlmitud Ehitusteenuste osutamise lepingule nr 2 (tlk 9-12) ja lepingu lisale nr 1 (tlk 8) kohustus kostja tasuma hagejale tehtud tööde eest 7360 eurot. Kostja on tasunud hagejale 4000 eurot, seega on kostja poolt hagejale tasumata 3360 eurot, kuivõrd pooltel ei ole vaidlust töötunni hinna osas.

Hinnates esitatud vastuhagi, kus kostja palub tasaarvestada oma 4000 euro suuruse nõude hageja nõudega kostja vastu. Vastuhagi kohaselt oli poolte vahel suuliselt kokku lepitud, et hageja töötajad jätkavad tööd ka peale esimese objekti N valmimist. Kuna hageja töötajad ei jätkanud tööd järgmisel objektil, tekkis kostjale varaline kahju seoses kulutute tegemisega lepingute hankimisel ja sõlmimisel TPAB ja XXXAB’ga. Kostja esitas hagejale seoses varalise kahjuga arve summas 4000 eurot (tlk 26). Kostja leiab, et hageja nõustus tasaarvestusega, kuna ei vaielnud esitatud arvele vastu. Kohus leiab, et vastuhagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Nimetatud arvest 04.01.2012 ei nähtu, et see oleks esitatud kahju sissenõudmiseks, kohus leiab ka, et ainuüksi arve ei ole kahju tekkimist ja suurust tõendav alus. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 esimesest lõikest tulenevalt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tasaarvestuse eelduseks on vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu. Riigikohus on lahendis 3-2-1-56-06 märkinud, et kui pooled esitavad kohtumenetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tuleb kohtul poolte nõuded omal algatusel tasaarvestada. Tasaarvestuse avalduse võib teha kohtumenetluse kestel ilma sellekohast hagi esitamata ja kohus saab otsuses tasaarvestada samaliigilisi vastastikusi nõudeid, mis otsustakse sama otsusega. Kui kostja esitab tasaarvestusele suunatud avalduse üksnes kohtule, siis saab tasaarvestuse lugeda tehtuks alates hetkest, mil hageja on tasaarvestuse avaldusest teada saanud. Kohus edastas hagejale kostja tasaarvestust sisalduvad vastuväited, millele on hageja vastuse esitanud. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-42-09, et VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolele on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja ei ole tõendanud kahju tekkimist, seega ei ole hagejal kohustust kostjale tekkinud kahju hüvitada või mitte. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks sõlmitud (suuline) leping, et hageja töötajad pidid jätkama kostja juures tööd järgmisel objektil ning lepingu rikkumisel kohustus hageja hüvitama kostjale tekkinud kahju. Isegi juhul kui kostjale on tekkinud kahju seoses uute lepingute sõlmimisega ja otsimisega, ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuvalt kohustuks hageja kostjale tekkinud kulu seoses uute töötajate leidmisega hüvitama. Kuivõrd asjas ei ole tõendamist leidnud hageja kohustus hüvitada kostjale tekkinud kahju, ei võta kohus seisukohta kostjale tekkinud kahju suuruse ja kahju suuruse tõendamiseks esitatud tõendite osas. Kohus leiab ka, et kostja ei saanud hageja nõuet tasaarvestada omapoolse nõudega üksnes seetõttu, et hageja kostja väidetavale tasaarvestusele vastust ei esitanud. Kostja on leidnud kahju suuruseks 33775 eurot, millest palub tasaarvestada 4000 eurot. Kohus leiab, et asjas ei ole leidnud tõendamist, et poolte vahel oleks sõlmitud leping, millest lähtuvalt kohustus hageja jätkama kostjaga koostööd peale esimese objekti valmimist ja lepingu rikkumisel või muul juhul hüvitama kostjale tekkinud kahju. Kuivõrd tekkinud kahju olemasolu on tõendamata, ei saa kostja nõuet tasaarvestada hageja nõudega ning vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.