Välja mõista XXXja XXXsolidaarselt menetluskulud 59% ulatuses KÜ XXXkasuks ning jätta 41% ulatuses menetluskulud KÜ XXXenda kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-12-44270 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.Kostjatele kuulub alates 02.11.2006 korteriomand asukohaga XXX(tl 4).
2.Hageja esitas kostjatele majandamiskulude ja kommunaalteenuste arveid perioodil 07.10.2009-08.10.2012 kokku summas 3 433,50 eurot (tl 8-45). Hageja nõue ja põhjendused
3.Hageja palub kostjatelt välja mõista võlgnevus summas 3 433,50 eurot. Hageja tugineb oma nõudes KÜS § 5 lg 1, § 13, § 151, KOS § 11 lg 1, § 13, VÕS § 76, § 101 lg 1, § 113. Kostja vastuväited
4.Kostjad tunnistavad hagi osaliselt, so 1 833 euro ulatuses. Kostjad leiavad, et arvete 07102009 40 kuni 08122010 40 osas on jõustunud Pärnu Maakohtu lahend 2-10-618947, mistõttu tuleb selles osas hagi 1 417 euro ulatuses rahuldamata jätta. Lisaks ei nõustu kostjad gaasi- ja veearvetega 183 euro ulatuses, kuna arved on esitatud valede näitude alusel. Kostjad märgivad, et ei elanud korteris alates 2010.a maikuust. Kohtuotsuse põhjendus
5.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
6.Kuigi hageja kohtuistungile ei ilmunud, on hageja märkinud, et nõustub asjas lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 2). Seetõttu lahendab kohus asja sisuliselt. Kohus, kuulanud ära kostja esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
8.Kohus juhindub antud asja lahendamisel korteriühistuseadusest
(KÜS),
korteriomandiseadusest (KOS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt
2-12-44270 elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KOS § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Puudub vaidlus, et kostjatele kuulub alates 02.11.2006 korteriomand asukohaga XXX(tl 4). Korteriühistu XXXpõhikirja (tl 5-7) punkti 3.2 kohaselt on ühistu liige kohustatud täitma ühistu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid ning tasuma käesolevas põhikirjas sätestatud korras osamaksu ja sihtotstarbelisi makse ning osa võtma elamus majandamise ja hooldamise kulude katmisest vastavalt ühistu kodukorrale. Põhikirja punkti 6.1 kohaselt elamu majandamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandit reaalosa üldpinna suuruse osatähtsusega kõigi elamu korteriomandite reaalosade ja nende juurde kuuluvate mõtteliste osade summaarsest üldpinnast, kui liikmete üldkoosolek ei otsusta teisiti. Põhikirja punkti 6.3 kohaselt igakuuliste maksete suuruste arvutamise ja liikmetele makseteatiste väljastamise korraldab juhatus. Puudub vaidlus, et hageja esitas kostjatele majandamiskulu arveid perioodil 07.10.2009-08.10.2012 kogusummas 3 433,50 eurot (tl 8-45).
10.Poolte vahel on vaidlus, kas kostjad on kohustatud tasuma hagejale majandamis- ja kommunaalkulusid.
11.Kostjad märgivad, et neilt mõisteti Pärnu Maakohtu 20.01.2011 määrusega asjas 2-10-61894 välja põhinõudeid summas 2 917,80 eurot hageja poolt esitatud 08.12.2010 (01.11-30.11.2010) kommunaalarve seisuga, st hageja poolt hagiavalduses välja toodud nõude arvestuses on arvete nr 07102009 40 kuni 08122010 40 (summas 1 417 eurot) osas juba jõustunud kohtulahend, mistõttu tuleb hagi arvete 07102009 40 kuni 08122010 40 osas rahuldamata jätta (tl 73). Hageja on märkinud, et tegemist on teise perioodi eest nõutud summadega (tl 87). Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et hagi tuleb perioodil 07.10.2009-08.12.2010 esitatud arvete nr 07102009 40, 06112009 40, 08122009 40, 06012010 40, 05022010 40, 08032010 40, 07042010 40, 07052010 40, 08062010 40, 07072010 40, 09082010 40, 09082010 40, 07102010 40, 08112010 40 ja 08122010 40 (tl 31-45) osas rahuldamata jätta, kuivõrd vastavate nõuete osas on jõustunud kohtulahend, millega on kostjatelt võlgnevus hageja kasuks välja mõistetud. Kohtuinfosüsteemi andmetest nähtub, et 10.12.2010 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjatelt võlgnevuse saamiseks summas 45 653,67 krooni so 2 917,80 eurot seoses hageja ees tekkinud kommunaalarvete võlgnevustega (tsiviilasi 2-10-61894). Nõude kirjelduseks on maksekäsu kiirmenetluse avaldusel märgitud „Arve (08.12.10, 01.11.2010 30.11.2010)“. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 20.01.2011 määrusega asjas 2-10-61894 on kohustatud kostjaid solidaarselt tasuma hagejale põhinõudeid summas 2 917,80 eurot (tl 115116). Kohtuinfosüsteemi andmetel jõustus määrus 09.02.2011. Kuigi hageja on märkinud, et tegemist on teise perioodi eest nõutud summadega, ei ole hageja täpsustanud, milliste arvete alusel nõutud summadega on tegemist. Maksekäsu kiiremenetluse avalduselt nähtub, et nõue on esitatud seoses hageja poolt esitatud kommunaalarvetega ning nõude kirjelduseks on arve 08.12.2010. Võttes arvesse nõude suurust, ei saa olla tegemist ühe kommunaalarvega, mistõttu on usutav, et tegemist on olnud kostjate võlgnevusega hageja ees seisuga 08.12.2010. Eeltoodu tõttu jääb hagi 1 417 euro ulatuses rahuldamata.
2-12-44270
12.Perioodil 07.01.2011-08.10.2012 on hageja poolt esitatud arved nr 07012011 40, 08022011 40, 07032011 40, 07042011 40, 07042011 40, 07062011 40, 06072011 40, 08082011 40, 08092011 40, 07102011 40, 08112011 40, 08122011 40, 09012012 40, 09022012 40, 08032012 40, 09042012 40, 08052012 40, 07062012 40, 07072012 40, 08082012 40, 07092012 40, 08102012 40 kokku summas 2 016,50 eurot (tl 8-30). Kostjad on tunnistanud arveid summas 1 833 eurot, kuid leiavad, et neil ei ole kohustust tasuda vee ja gaasi eest, kuna nad ei ole alates 2010.a maikuust kõnealuses korteris elanud ning lisaks on vee- ja gaasiarved esitatud tegelikkusele mittevastavate näitude alusel. Kohus leiab, et KÜ XXXpõhikirja punktidest 3.2, 6.1 ja 6.3 tulenevalt oli kostjatel korteriomanikena kohustus tasuda igakuiselt kommunaalkulude arveid vastavalt juhatuse poolt esitatud arvetele. See, kas kostjad korteris reaalselt elasid, ei oma tähendust. Samuti oli kostjatel korteriomanikena hoolsuskohustus teatada igakuiselt vee- ja gaasinäidud sõltumata sellest, kas kostjad ise korteris elasid või mitte, kuna ei saa välistada, et purunenud torude tõttu võib tekkida veelekkeid või korter on antud kasutamiseks kolmandatele isikutele. Seetõttu oli kostjate poolt vajalik vastavate näitude esitamine igakuiselt, et vältida hilisemaid vaidlusi, kas ning kui palju korteris vett ja gaasi tarbiti. Et näitude esitamise kohustus oli korteri omanikel, tunnistas kostjate esindaja ka kohtuistungil (tl 124). Puudub vaidlus, et kostjad vastavat hoolsuskohustust nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja on märkinud, et vee ja gaasi mittearvestamise aluseks pidi olema kirjalik avaldus ning kostjad ei ole kirjalikku avaldust esitanud. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et nad oleksid korteriühistu juhatusele esitanud kirjaliku avalduse ning palunud XXXkorteri 40 suhtes vee ja gaasi eest tasu mitte arvestada. Kostjad on esitanud kohtule 31.01.2011 ja 16.10.2011 hagejale saadetud e-kirjad (tl 107-108). 31.01.2011 e-kirjas on kostja soovinud andmeid gaasi ja vee viimaste näitude kohta, kuna ei ole aasta sees elanud. 16.10.2011 e-kirjas on avaldatud rahulolematust prügiveo eest raha võtmise suhtes, kuna sees ei elata. Kummaski e-kirjas ei ole kostjad avaldanud soovi, et edaspidi nende korteri suhtes vee ja gaasi eest tasu ei arvestataks. See, et kostjad on e-kirjades märkinud, et nad korteris ei ela, ei ole käsitletav avaldusena mitte arvestada vee ja gaasi eest tasu nimetatud korteris. Kohus leiab, et selline avaldus oleks tulnud selgesõnaliselt hagejale esitada. Kostjad on esitanud kohtule fotod, millel on väidetavalt 15.12.2012 pildistatud korteriomandi gaasi- ja veearvestid (tl 99-100, 102). Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitatud fotodest järeldada, et tegemist on vaidlusaluse korteriomandi gaasi- ja veearvestitega ning samuti ei ole võimalik kindlaks teha fotode tegemise aeg. Seetõttu ei saa kohus neid fotosid tõenditena arvestada. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja nõue 2 016,50 euro ulatuses põhjendatud ning vastav summa kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud
13.Juhindudes TsMS § 163 lg 1, § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud 59% ulatuses kostjate kanda solidaarselt ja 41% ulatuses hageja enda kanda. Tulenevalt TsMS §-st 174 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.