Võlaõigus › Võõrandamislepingud

tegi tehingu otsusevõimetuna. Lisaks ei ole hageja esitanud ka ühtegi tõendit, mis tõendaks tehingu otsusevõimetuna tegemist. Kohus selgitas 18.04.2013.a istungil hagejale, et kuna hageja eitas oma otsusevõimetust ja ühtegi tõendit otsusevõimetuse kohta esitanud ei ole, siis väga suure tõenäosusega jääb hagi rahuldamata. Kohus soovitas hagejal hagist loobuda, et oleks võimalik tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust ning mitte tekitada uusi menetluskulusid, mida suure tõenäosusega peaks kandma hageja. Kohus andis hagejale juhised, millisel alusel hagi tuleks esitada ja soovitas hagejal taotleda riigi õigusabi. 29.04.2013.a esitas hageja esindaja Sergei Razguljajev kohtule taotluse hagist loobumiseks. Samal kuupäeval esitas VP kohtule taotluse kostja asendamiseks. Taotluse kohaselt on hageja ekslikult esitanud hagi SO ja OO vastu, kes ei peaks olema kostjad. Hageja soovib kostjad SO ja OO asendada kostja AK . Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles hinnanud esitatud seisukohti leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus selgitas hagejale kohtuistungil, mida hagejal tuleks teha ning hageja esindaja on ka vastavalt käitunud – esitanud avalduse hagi loobumiseks. Hageja ise on aga esitanud taotluse kostja asendamiseks. Kohtul ei ole võimalik rahuldada taotlust kostja asendamiseks, kuna isik, kellega hageja soovib kostjaid asendada, on juba kostja. Samuti lähtudes hagiavalduse sisust, jättes tähelepanuta, et hagi on tõendamata, on nii SO kui ka OO õiged kostjad. Hageja ja hageja esindaja on esitanud oma taotlused kostja asendamiseks ja hagist loobumiseks kohtule samal päeval. Seega ei ole kohtul võimalik taotluste lahendamisel lähtuda sellest, kumb dokument oli ajaliselt hiljem esitatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbivaatamata, kui hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagiga saavutada. Hagis esitatud alusel ja asjaoludel ei ole hagi rahuldamine võimalik. Hagi alus on tehingu tegemine otsusevõimetuna. Otsusevõimetuna tehingu tegemise kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit ning 18.04.2013.a kohtuistungil hageja esitas tehingu tegemist otsusevõimetuna. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus Harju Maakohtu 19.03.2012.a määrusega on VP antud menetlusabi ja ta teda on vabastatud riigilõivu tasumisest 50% ulatuses ning teda kohustatud riigilõivu tasuma osade kaupa. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse VP tasutud riigilõiv 1278,23 eurot tema avalduse alusel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kostjatel AK ja OO ei ole menetluses esindajat. Kostja SO on Harju Maakohtu 28.05.2012.a määrusega määratud esindaja riigi õigusabi korras koos kohustusega hüvitada riigi õigusabikulud ühekordse maksena. TsMS § 190 lg 5 kohaselt menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud või mida kostja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb SO riigi õigusabi korras esindaja kulud jätta hageja VP kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel

kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.