Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 28.04.2011 esitas OÜ Estran Harju Maakohtule hagi R R, OÜ Rovico Büroo, OÜ Rovico ja Eesti Rahvusringhäälingu vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, internetilehekülgedelt info eemaldamiseks ning kahju tekitava käitumise lõpetamiseks ja sellest hoidumiseks. Hageja tegeleb ühekordsete alkoholijoobe mõõtmise testrite, sh tester ALTIK, tootetüübiga ALT, maaletoomise ja turustamisega. Eesti Rahvusringhäälingu 28.10.2010 saates „Ringvaade“ käsitlesid ja testisid saatejuht Marko Reikop ja kostja I hageja poolt müüdavat alkoholijoobe mõõtmise testrit ALTIK (vastav saatelõik oli kättesaadav kuni käesolevas asjas kohaldatud hagi tagamise abinõude rakendamiseni nii kostja IV kui ka kostjate II ja III kodulehel). Saates teostatud testi tulemusena avaldati nii OÜ Rovico juhatuse liikme R R kui ka saatejuhi poolt avalikkusele korduvalt, et alkoholijoobe mõõtmise tester ALTIK ei ole võimeline näitama väiksemat joovet kui alates 0,5 promillist. Selline informatsioon ei ole õige. Tegelikkuses on alkotestriga ALTIK võimalik tuvastada alkoholjoovet alla 0,5 promilli ehk täpsemalt alates 0,2 promillist. Hageja nõudele ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja saate videolõigu eemaldamiseks vastas kostja IV keeldumisega, väites, et alkomeetri kasutusjuhend ja pakend on eksitavad, sest infolehega tutvumise järel jääb igale mõistlikule isikule arusaam, et alkomeeter näitab joovet alates 0,5 promillist. Kuna kostjad keeldusid ebaõigeid andmeid ümber lükkamast, pöördus hageja kohtusse. Hageja palus kohtul kohustada kostjat I, kostjat II, kostjat III ja kostjat IV omal kulul ümber lükkama kostja IV teleprogrammis ETV 28.10.2010 saates „Ringvaade” avaldatud ebaõiged andmed ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testri ALTIK kohta, millise ebaõige info kohaselt ei ole seadmega võimalik tuvastada alkoholijoovet alla 0,5 promilli, avaldades hiljemalt kahe kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest püsivalt kostja IV interneti lehekülgedel www.err.ee, http://etv.err.ee/, kostja II ja kostja III interneti lehekülgedel www.rovico.ee, www.alkomeeter.com ja http://pood.alkomeeter.com/ ning kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval kolmes järjestikuses ETV saates „Ringvaade”, järgmise sisuga teate: „Käesolevaga anname teada, et 28.10.2010 Ringvaate saates avaldatud info, nagu ei oleks ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK võimalik tuvastada väiksemat joovet, kui alles alates 0,5 promillist, ei vasta tegelikkusele ja on ebaõige. Tegelikkuses on ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK võimalik tuvastada alkoholijoovet juba alates 0,2 promillist. Ringvaate 28.10.2010 saates korraldati ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK vastav katse antud toote jaoks valedel tingimustel, mis andis sel põhjusel ka ebaõige tulemuse.”

Hageja palus kohustada kostjat IV hiljemalt kahe kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest püsivalt eemaldama interneti leheküljelt http://etv.err.ee/ 28.10.2010 Ringvaate saatelõigu ühekordsete alkoholijoobe testrite kohta. Lisaks palus hageja kohustada kostjat II ja kostjat III hiljemalt kahe kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest püsivalt eemaldama interneti leheküljelt http://pood.alkomeeter.com/ teate „Ühekordsete Altik alkomeetrite võimekuse test ERR saates” koos 28.10.2010 Ringvaate saatelõiguga ühekordsete alkoholijoobe testrite kohta. Hageja palus kohustada kostjat I, kostjat II, kostjat III ja kostjat IV lõpetama ja edaspidi hoiduma kahju tekitavast käitumisest, mis seisneb ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testri ALTIK kohta ebaõigete andmete avaldamises, nagu ei oleks alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK võimalik tuvastada alkoholijoovet alla 0,5 promilli. Tuginedes nii tootjapoolse kontrollija Tšehhi äriühingu VVUU, a.s. kui ka AS Metrosert mõõteprotokollidele, on tõendatud alkotestri võime tuvastada joovet alates 0,2 promillist. Kostjad I ja IV kasutasid saates vale metoodikat ja levitasid valeandmeid, väites, et alkotester ei näita joovet alla 0,5 promilli. Kostja II ja kostja III levitasid viidatud väiteid läbi selle, et vastavad teated olid üles pandud nende kodulehtedel ja lisatud otselingid saate lindistuse juurde kostja IV kodulehel. Kostjate vastuväited, et saates ei näidanud seade joovet 0,2 promilli, on asjakohatud. Vale on väide, et seade ei näita joovet alla 0,5 promilli. Samuti on asjakohatud kostjate väited selle kohta, et nii alkotestri juhendi kui ka sellel leiduva skaala alusel ei ole võimalik tuvastada joovet 0,2 promilli, mis kehtiva seadusandluse kohaselt on keelatud joove sõiduki juhtimisel, kuna juhise järgi peaks näit (kristallide värvus testris) olema valge, kuid testris olevad kristallid on juba algselt valged. Vaidluse all ei ole seadme juhendi ja skaala arusaadavus, vaid valeandmete levitamine. Kostjate vastuväited hagile Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. Saates toimus katse, kus testrit testiti, puhudes sellest läbi alkoholisisaldusega õhku, millele pidi tester reageerima, kuid seda ei juhtunud. Sellest tehti saates õigustatud järeldus, et tester ei näita alkoholijoovet alates 0,2 promillist, nagu väitis testriga kaasas olnud juhend. Samuti osundati saates sellele, et testril olev skaala ja pakendil olev juhend ei võimalda määrata joovet alates 0,2 promillist, kuna juhendi järgi on 0,2 promillise joobe indikaatoriks märgitud valge värvus, kuid kristallid testris on juba enne kasutama asumist valged. Seetõttu ei ole võimalik tuvastada testri näitu ning sellega koos ka joovet 0,2 promilli. Hageja väide, nagu oleks rikutud testimise metoodikat, ei ole õige. Test teostati seadmega, mis on sellisteks testideks ette nähtud ning jälgib kõiki Legaal Metroloogiaorganisatsiooni (OIML) nõudeid nii testi aja, õhuniiskuse kui ka kasutatava õhu temperatuuri osas, et simuleerida inimese poolt väljahingatavat õhku. Eksitav on ka hageja väide, et testi aeg oli ebapiisav. Nii oli tester oma näiduga ekraanil üle kahe minuti, mis on kaks korda pikem kui hageja poolt väidetud, kuid selle aja jooksul ei toimunud muutusi testri värvuses. Nõue kostja I vastu ei ole põhjendatud, kuna ta esines saates kui kostja II ja kostja III esindaja, mitte kui eraisik. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning - kohustas kostjat I, kostjat II, kostjat III ja kostjat IV omal kulul ümber lükkama kostja IV teleprogrammis ETV 28.10.2010 saates „Ringvaade” avaldatud ebaõiged andmed ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testri ALTIK kohta, millise ebaõige info kohaselt ei ole seadmega võimalik tuvastada alkoholijoovet alla 0,5 promilli, avaldades hiljemalt kahe kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest püsivalt kostja IV interneti leheküljel www.err.ee, http://etv.err.ee/, kostja II ja kostja III interneti leheküljel www.rovico.ee, www.alkomeeter.com ja http://pood.alkomeeter.com/ ning kohtuotsuse jõustumise päevale järgneval kolmes järjestikuses

ETV saates „Ringvaade”, järgmise sisuga teate: „Käesolevaga anname teada, et 28.10.2010 Ringvaate saates avaldatud info, nagu ei oleks ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK võimalik tuvastada väiksemat joovet, kui alles alates 0,5 promillist, ei vasta tegelikkusele ja on ebaõige. Küll on aga õige see, et ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK ei ole võimalik tuvastada kuni 0,2 promillist (kaasaarvatud) joovet.” - kohustas kostjat IV, kui ta avaldab oma kodulehel teleprogrammis ETV 28.10.2010 saates „Ringvaade” avaldatud saatelõigu, kus avaldati ebaõiged andmed ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testri ALTIK kohta, tagama, et selle saatelõigu vaatamine ei oleks võimalik ilma, et vaatajal oleks 30 sekundi jooksul enne saatelõigu nägemist võimalik vaadelda teksti „Käesolevaga anname teada, et 28.10.2010 Ringvaate saates avaldatud info, nagu ei oleks ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK võimalik tuvastada väiksemat joovet kui alles alates 0,5 promillist, ei vasta tegelikkusele ja on ebaõige. Küll on aga õige see, et ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK ei ole võimalik tuvastada kuni 0,2 promillist (kaasa arvatud) joovet.” Eeltoodud teksti peavad kuvama ka kostjad II ja III, kui nad soovivad avaldada oma kodulehtedel saates „Ringvaade” avaldatud saatelõiku. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjat I, kostjat II, kostjat III ja kostjat IV lõpetama ja edaspidi hoiduma kahju tekitavast käitumisest, mis seisneb seadme kohta ebaõigete andmete avaldamises, nagu ei oleks seadmega võimalik tuvastada alkoholijoovet alla 0,5 promilli. Lisaks tühistas kohus 02.05.2011 määruse, millega keelati kostjatel kuni kohtuotsuse jõustumiseni avaldada, sh interneti lehekülgedel http://etv.err.ee/, www.rovico.ee, www.alkomeeter.com, http:// pood.alkomeeter.com/, kostja IV 28.10.2010 „Ringvaade” saatelõiku seadme kohta ja ebaõigeid andmeid, mille kohaselt ei ole seadmega võimalik tuvastada alkoholijoovet alla 0,5 promilli. Hageja esitatud tõenditest nähtub, et AS Metrosert poolt tehtud mõõtmistel muutus indikaatoraine 0,29 promilli ja 0,38 promilli juures kõikides testitavates alkotestrites helepunasteks. Tšehhi sertifitseerimiskeskuse VVUU, a.s. sertifikaadi kohaselt vastas 0,2, 0,3, 0,5 ja 0,8 promilli juures värvivarjund lehtril vastava kontsentratsiooniga etalonil. Seadmega saab hinnata joovet ühe minuti pärast peale sellesse puhumist. Indikaatoraine värvus muutub heleroosast tumepunaseks. Mõlemal seadmel on värvusskaala, mille kohaselt 0,2 promilli on valge ja 0,5 promilli on roosa. Hageja poolt esitatud seadmel on skaala märgistus 0-0,2 promilli valge. Vastavalt AS Metrosert mõõtmistele on 0,38 ja 0,29 promilli korral indikaatoraine värvus helepunane. Kuna ei ole teada, millisele värvusskaalale vastavust kontrollis VVUU, a.s., kuigi sellekohaselt seade nende väitel reageeris, siis tuleb jätta see tõend kui ebaselge kõrvale. Saade “Ringvaade” on tarbijatestile suunatud saade, mille eesmärgiks on selgitada, kas alkotestri näol on tegemist tarbijale tarbetu tootega või mitte. Seda otstarbekust seostati sellega, kas toode näitab minimaalselt lubatud alkoholisisaldust veres (alla 0,2 promilli), mis välistaks karistusõigusliku karistuse. Saates tehtud katse tulemusena hageja poolt müüdav alkotester 0,237 promilli juures ühe minuti jooksul värvust ei muutnud ning selle alusel tehti järeldus, et seade ei näita 0,2 promillist joovet. Skaala järgi peaks olema 0,2 promillist joovet näitav indikaatoraine värvus valge, kuid ka kasutamata testri indikaatoraine värvus on valge, mistõttu ei ole võimalik seda joovet tuvastada. VVUU, a.s. testides olevat 0,2 promilli puhul testimise värvivarjund vastavuses kontsentratsiooni etaloniga. Milline see etalon on, ei ole teada, kuid eelduslikult valge/värvitu. Hinnates asjaolusid kogumis ei saa väita, et seade näitab alkoholijoovet 0,2 promilli. Värvuste hindamine on ilma kindla etalonita subjektiivset laadi hinnang. Ei ole selge, kas 0,5 promilli tähistavat värvi nimetada roosaks või helepunaseks. Seega on ebaselge, mida AS Metrosert värvusena tuvastas ja kas see värvus oli erinev värvusskaalal kujutatust. Võib vaid järeldada, et seade reageerib indikaatoraine värvuse muutusega alkoholisisaldusele, mis on üle 0,237. Seega, arvestades esitatud tõendeid, näitab seade alkoholijoovet alla 0,5 promilli.

Hageja väitel rikkusid kostjad testimise reegleid/metoodikat, kuna testimistel AS-is Metrosert ja VVUU, a.s.-is on tuvastatud seadme poolt 0,2 promilli näitamine. Asjaolu, et ühel testimisel on saadud tulemus, ei anna alust oletada, et teisel testimisel tulemuse puudumine on tingitud testimise metoodika rikkumisest. Kostjad kasutasid testimisel nendeks testideks kasutatavat testrit, mis simuleerib inimese poolt väljahingatavat õhku nii temperatuuri, niiskusesisalduse kui ka muude parameetrite osas. Õige ei ole hageja väide, et indikaatoraine värvuse muutumist ei olnud näha, kuna ei oodatud piisavalt kaua. Nagu on näha saatest, on seade peale puhumist ekraanil ühtekokku kaks minutit. Seega on selles osas testimine läbi viidud nõudeid järgides. Kuigi kostjat I esitleti saates kui kostja III juhatuse esimeest, osales ta asjatundjana, võttes seisukoha esitatud küsimuste osas ning teostades seadme testi. Seega on kostja I kohane kostja, ümber lükkamaks ebaõiget teavet ja hoidumaks edasisest kahjustavast tegevusest. Kostja III ei ole testimisega kutsetegevuses tegelev äriühing ja antud juhul kostja I väljendas mitte kostja III põhikirjalisest tegevusest tulenevaid seisukohti, vaid pigem oma kogemusest ning teadmistest tulenevat informatsiooni. Eeltoodust tulenevalt on kostjad I ja IV rikkunud VÕS § 1047 lg-t 1, sekkudes hageja majandusvõi kutsetegevusse, avaldades ebaõigeid andmeid hageja tegevuse kohta. Kostjad II ja III on rikkunud samu hageja kaitstud õigusi, edastades oma kodulehel linki saate kohta. Kuna hageja ei ole esitanud kahjuhüvitamise nõuet, siis ei ole määrav, kas kostjate tegevus on seotud VÕS 1047 lg 3 alusel õigusvastasust välistavate asjaoludega. Tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 4 on hagejal õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Arvestades, et seade ei näita 0,2 promillist joovet ning saates ei rikutud testimise tingimusi, siis ei ole hageja esitatud andmete paranduse taotlus põhjendatud. Kuna saate eesmärgiks oli tarbijate informeerimine, siis tuleb andmete paranduses sedastada, et seade ei näita 0,2 promillist joovet. Mõistlik on kohustada kostjaid II, III ja IV avaldama järgnev avaldus: „Käesolevaga anname teada, et 28.10.2010 Ringvaate saates avaldatud info, nagu ei oleks ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK võimalik tuvastada väiksemat joovet kui alles alates 0,5 promillist, ei vasta tegelikkusele ja on ebaõige. Küll on aga õige see, et ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK ei ole võimalik tuvastada kuni 0,2 promillist (kaasa arvatud) joovet.” Kuna saade oli eetris vaid ühel korral, siis ei ole vajalik avalduse esitamine kolmes järjestikuses saates. Samuti pole otstarbekas kohustada kostjaid kõrvaldama vaidluse tekitanud saade kostjate kodulehtedelt, kuna see sisaldas ka hulgaliselt vajalikku teavet. Kui kostja IV saate oma kodulehel avaldab, peab ta tagama, et saate vaataja ei saa saadet näha enne, kui ta saab näha kohtu poolt kinnitatud avalduse teksti vähemalt 30 sekundi jooksul. Kostjad II ja III ei tohi avaldada infot, mis on hagi tagamise korras keelatud, kuid kui kostja IV peab vajalikuks kohtu juhiseid järgides teha saade oma kodulehel kättesaadavaks, siis on kostjatel II ja III õigus seda samas korras oma kodulehel avaldada. Kohus jättis rahuldamata hageja nõude keelata kostjatel edasine ebaõige teabe esitamine, kuna kohtul ei tekkinud veendumust, et kostjad jätkaksid teadvalt ebaõige teabe levitamist, pealegi on seade jätkuvas arendamises. Tegu on tarbijale suunatud tootega, mistõttu oleks väär keelata kostjatel, eriti kostjal IV, seadme osas alatiseks seisukohtade avaldamine. OÜ Estran apellatsioonkaebus Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja nõue kohustada kostjaid I, II, III ja IV lõpetama ja edaspidi hoiduma kahju tekitavast käitumisest ning osas, millega kohus asendas ebaõigete andmete ümberlükkamise teates teise lause lausega „Küll on aga õige see, et ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK ei ole võimalik tuvastada kuni 0,2 promillist (kaasa arvatud) joovet.”. Samuti palub hageja tühistada otsuse osas, millega menetluskulud jäeti poolte endi kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uue

otsuse, millega kohustada kostjaid I, II, III ja IV lõpetama ja edaspidi hoiduma kahju tekitavast käitumisest ning määrata ebaõigete andmete ümberlükkamise teate teiseks lauseks lause „Tegelikkuses on ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK võimalik tuvastada alkoholijoovet juba alates 0,2 promillist.”. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8, § 436 lg-t 1 sellega, et ei ole asja lahendamisel arvestanud hageja poolt esitatud tõendeid, s.o Tšehhi ettevõtte VVUU, a.s. poolt 09.07.2010 väljastatud sertifikaati nr VVUU-126/D/2010 ja 09.07.2010 Evaluation Report ́i no VVUU016199/2010, asudes ebaõigele seisukohale, nagu oleks tegemist ebaselge tõendiga. Nimetatud dokumentidest on üheselt arusaadav, et seadet testiti VVUU, a.s. poolt ka alkoholisisalduse 0,2 promilli osas (10-e testi) ning kõikide testide tulemuseks oli indikaatoraine värvuse muutus (kaheksal korral vastas testalkoholi kontsentratsioonile ja kahel korral oli heledam). Selle tulemusena on VVUU, a.s. (kelle tegevusalade hulka kuulub toodete sertifitseerimine, kusjuures VVUU, a.s. on akrediteeritud Tšehhi Akrediteerimise Instituudi poolt) poolt tootele väljastatud vastav sertifikaat, mille kohaselt on tootega võimalik tuvastada joovet juba alates 0,2 promillist. Otsuses ei ole põhjendatud, miks kohus leiab, et toode ei näita alkoholijoovet 0,2 promilli. Vastupidist kinnitavad VVUU, a.s. poolt väljastatud sertifikaat ja hindamisaruanne, AS Metrosert mõõteprotokoll ning toote kasutusjuhend. Antud juhul ei oma tähtsust, kas seadmel olev märgistus ja kasutusjuhend on kaheti mõistetavad või mitte, vaid faktiline asjaolu, kas seadmega on võimalik tuvastada joovet 0,2 promilli. Nimetatud asjaolu on eelviidatud tõendite põhjal leidnud tuvastamist. Seadme tuubil märgitud 0,2 tähendab, et toode suudab alkoholijoovet tuvastada alates 0,2 promillist, millisel juhul muutub indikaatoraine värvus valgest roosaks. ETV 28.10.2010 saates „Ringvaade” tehtud katse osas ei ole kohus selgitanud, millise TsMS § 229 tõendi liigiga on tegu ja kas tõend on hagimenetluses lubatud. Arusaamatu on, millel põhineb kohtu seisukoht, et saates viidi toote testimine läbi nõudeid järgides. Eelnimetatud katse ja selle tulemuse näol on tegemist lubamatu ja ebausaldusväärse tõendiga, mille osas on muuhulgas selgusetu, kas katse teostati selleks ettenähtud seadmega, kas seade oli töökorras, kas seadet kasutati õigesti, kas kasutati üldse etanooli vesilahust või tavalist vett. Usaldusväärne ei ole ka see, et katse viis läbi enda poolt toodud seadmega kostja I, kes on hageja konkurendi - kostja III juhatuse liige. Kohus on rikkunud TsMS § 5 lg-t 1 ja § 439, ületades nõude piire. Juhul kui kohus asus seisukohale, et seadmega ei ole võimalik tuvastada joovet alates 0,2 promillist, siis oleks otsuse resolutsioonis saanud jätta hageja poolt taotletud ebaõigete andmete ümberlükkamise teatest teise lause välja, mitte aga asendama seda kohtu poolt valitud lausega. Ringkonnakohtul on võimalik rikkumised ise kõrvaldada ning teha vaidlustatud osas uus otsus. Vastavalt VÕS § 1055 lg-le 1 nõuab hageja kostjatelt kahju tekitava käitumise lõpetamist. Kostjad on varasemalt keeldunud avaldatud ebaõigete andmete ümberlükkamisest ja jätkasid teadlikult toote kohta ebaõigete andmete avaldamist. Kostja III juhatuse liige Kalle Viiding on 09.04.2012 pöördunud seadme osas Tarbijakaitseametisse eesmärgiga ka tulevikus takistada toote müüki. Samuti on kostja III jätkanud toote halvustamist kohtumenetluse ajal (vt AS Delfi 15.02.2012 artikkel „Alkotestrite müüja: politsei jagatavad testrid on kahtlased.”). Nimetatud asjaolud viitavad, et kostjad võivad toote kohta ebaõigete andmete avaldamist jätkata ka tuleviks. Kohus on ebaõigesti märkinud, nagu oleks hageja taotlenud, et kostjatel tuleb keelata toote osas oma seisukohtade avaldamine igavesti. Hageja taotles kostjate kohustamist lõpetada ja edaspidi hoiduda kahju tekitavast käitumisest, mis seisneb ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testri ALTIK kohta ebaõigete andmete avaldamises.

OÜ Rovico vastuapellatsioonkaebus Kostja III palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega kohustati kostjaid ümber lükkama ebaõiged faktiväited kostjate kodulehtedel ja kolmes järjestikuses saates “Ringvaade” ning jaotati menetluskulud. Kostja III ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles kohustati kostjaid avaldama järgnev infot: „Küll on aga õige see, et ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testriga ALTIK ei ole võimalik tuvastada kuni 0,2 promillist (kaasa arvatud) joovet.” Maakohus on otsuse kaevatavas osa kohaldanud ebaõigesti menetlusõiguse norme. Kohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8 ja § 436 lg-t 1, jättes otsuse tegemisel arvestamata kõikide eelduste ja asjaoludega ning süvenemata joobe mõistesse ja selle olemusse. Nii meditsiinilise joobeseisundi mõiste kohaselt kui ka kehtivate Eesti seaduste (korrakaitseseaduse § 36, liiklusseaduse § 69) kohaselt ei ole alla 0,5 promillise alkoholitaseme puhul inimese organismis tegemist joobeseisundiga. Kohus ei saa isikut süüdi tunnistada väites, et seade ei suuda näidata joovet alla 0,5 promilli, kui alkoholijoovet alla 0,5 promilli pole üldse olemaski. Maakohus on hinnanud saate salvestust kui tõendit valesti. Kohus on ekslikult leidnud, et kostjad I ja IV on levitanud tõele mittevastavaid andmeid kui väitsid, et seade ei näita alla 0,5 promillist joovet. Kostja pole seda saate jooksul väitnud. Saates tehtud illustratiivne katse tõendas, et konkreetne testitud seade ei suutnud tuvastada alkoholi taset 0,237 promilli, kuid sellega ei ole tõendatud, et seade ei suudaks tuvastada mõnda muud alkoholi taset, mis jääb allapoole 0,5 promilli. Kuna testril on selgelt märgitud alkoholi tasemed: 0,2 promilli (värvus valge) ja 0,5 promilli (värvus roosa), siis on muude tasemete kohta otsuse langetamine meelevaldne. Kostjal oleks olnud väär ja tõendamata võtta saates seisukoht mõne muu joobetaseme kohta. Kostja sai tugineda ainult teadaolevatele andmetele. Maakohus on valesti hinnanud Metrosert AS-i mõõteprotokolli kui tõendit. Mõõteprotokoll on koostatud mitu kuud peale saate eetrisolekut ja pole tuvastatud, et testimine oleks viidud läbi sama testriga või sama partiiga. Metrosert AS mõõteprotokollist ei nähtu, kas värvuse "hele punaseks" muutumine oli tuvastatav vaid laboritingimustel, erimõõtevahendeid kasutades või palja silmaga nähtav, sh tavakasutajale nähtav. Seega on tõend asjas ebakohane. Hagi on esitatud pahatahtlikult. Hageja on saatest tuletanud endale meelepärase järelduse ja kohus on asunud seda tuletatud väidet menetlema. Asjaolu, et hageja sõnul jäi talle selline mulje saadet vaadates, pole asjakohane, kuna väide peab põhinema tõendatavatel asjaoludel. Väide, et selline mulje jäi ka televaatajatele, pole ühegi tõendiga tõendatud. Eesti Rahvusringhäälingu vastuapellatsioonkaebus Kostja IV palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati, s.o kohustati kostjaid ümber lükkama ebaõiged faktiväited kostjate kodulehtedel ja kolmes järjestikuses saates “Ringvaade” ning osas, millega kohustati kostjat IV juhul, kui ta avaldab oma kodulehel ETV 28.10.2010 saates „Ringvaade” avaldatud saatelõigu, kus avaldati andmed ühekordse alkoholijoobe mõõtmise testri ALTIK kohta, tagama selle, et saate vaatamine ei oleks võimalik ilma, et vaatajal oleks enne saatelõigu nägemist võimalik vaadelda edastatud andmeid ümberlükkava sisuga teadet. Apellant palub kohtul teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kaebuse kohaselt põhineb maakohtu otsus kaevatavas osas menetlusõiguse normide rikkumisel. Kohus on asunud seisukohale, et tuvastamaks, kas kostjad on avaldanud toote ALTIK kohta ebaõigeid faktiväiteid, tuleb muuhulgas tuvastada, kas seade näitab alkoholijoovet alla 0,5 promilli. Saate põhjal ei jäänud vaatajale muljet, et seade tuvastab joovet alles alates 0,5 promillist. Selline

arusaam saab tekkida vaid lauseosa saate kontekstist väljarebimise tulemusel. Saadet tuleb hinnata tervikuna. Saatejuht ja saatekülaline ei öelnud, et seade ei näita alkoholikoguseid vahemikus 0,2 0,49 promilli. Kuna seadmel on toodud vaid 2 kastikest “0,2 promilli” ja “0,5 promilli”, siis ei saanud kostja IV rääkida mingitest teistest suurustest. Kohus on jätnud analüüsimata kostja IV poolt tõendina esitatud testri. Seade ei ole ette nähtud tuvastamaks alkoholitasemeid 0,3 või 0,4 promilli, kuna tootel puuduvad vastavad märgistused. 0,2 promilli juures on etalon “valge”, mis tähendab, et selle alkoholitaseme juures jääb valge kristall valgeks ja 0,5 promilli juures näitab seade seda kristalli roosaks värvumisega. Kohus on tuginenud otsuse tegemisel AS Metrosert tõendile, mille kohaselt muutusid 0,29 promilli ja 0,38 promilli juures kõik seadme indikaatorained helepunaseks. Tähelepanuta on jäänud, et mõõteprotokoll on koostatud 15.02.2011 ning selle aluseks olnud mõõtmised 07.02.-11.02.2011, s.o mitu kuud peale saate eetrisolekut. Testitava toote tüübina on nimetatud “ALT 3. Toote nimi ALTIK”. Varasemalt ei ole hageja rääkinud tootest ALT 3. Samuti ei ole kontrollitud partiide numbreid. Eri partiide tooted võivad oma omadustelt üksteisest erineda. Kohus ei ole arvesse võtnud, et AS Metrosert ei testinud testrit 0,2 promillise alkoholitaseme puhul. Kohtuotsusest ei ole arusaadav, millise kaalu annab kohus ühele või teisele tõendile (AS Metrosert tõend, saates tehtud katse, VVUU, a.s. sertifikaat), rikkudes sellega TsMS § 436 lg-t 1. Kohus sedastab, et ilma etalonita on värvuste hindamine subjektiivne, kuid peab siiski piisavaks AS Metrosert tõendit tuvastamaks, et seade näitab alkoholijoovet alla 0,5 promilli. Seega on kohus otsuse tegemisel tuginenud ebapiisavatele tõenditele, jõudmaks järeldusele, et seadmega on võimalik tuvastada joovet alla 0,5 promilli. Hageja esitatud “09.07.2010 Assessment Report no VVUU-016199/2010 ja tõlge eesti keelde” hindamisaruande tabeli all on toodud kirje: 0,3 promilli - kinnitamata, kuid värvus vastab väärtusele. Seega on 0,3 promilli kohta öeldud, et pole kindel, kas seade suudab tuvastada alkoholijoovet 0,3 promilli. Vastavat “väärtust” ehk kasti ja selle võimalikku väärtust pole seadme peale märgitud. Seega saab järeldada, et ka 0,3 promillise alkoholijoobe puhul jääb indikaatoraine värvus valgeks ehk muutumata. Seega pole tõendatud, et seade suudaks tuvastada joobeastmeid 0,2 - 0,49 promilli. Samas ei ole kostja IV seda saates ka väitnud. Ühtlasi juhib kostja IV tähelepanu, et otsuse põhjendavas osas ei pea kohus vajalikuks esitatud andmeid ümberlükkava avalduse esitamist kolmes järjestikuses saates, kuid otsuse resolutsioonis kohustab kostjat IV siiski kolmel korral teadet avaldama. Vastused apellatsioonkaebustele Kostjad vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Hageja palub jätta kostjate vastuapellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse kaebustes vaidlustatud osas muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Harju Maakohtu otsus tuleb hagi rahuldavas osas tühistada ning jaotada ümber menetluskulud. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagi ka selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus, rahuldades kostjate apellatsioonkaebused, tühistab esimese astme kohtu otsuse hagi rahuldavas osas tervikuna ning jätab hagi kõigi kostjate suhtes rahuldamata. Kuigi kaks kostjat ei ole kohtuotsust vaidlustanud, ei pea kolleegium võimalikuks jätta nende suhtes otsust muutmata.

Hageja nõude, kohustada kostjaid lükkama ümber ebaõiged andmed, on maakohus rahuldanud nelja kostja suhtes ühiselt (otsuse resolutsiooni punkt 1), mistõttu otsuse tühistamise korral tuleb seda vastava punkti osas teha tervikuna. Nimetatud nõude suhtes esinesid kostjad menetluses ühiselt (TsMS § 207 lg 3). Kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3 sisalduv kohustus on ühine kostja II ja kostja III suhtes, mistõttu kostja III kaebuse rahuldamisel tuleb samal põhjusel otsuse vastav punkt tervikuna tühistada. Hageja esitas kostjate vastu nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kostjate kohustamiseks sellest tulenevaid toiminguid tegema/neist hoiduma. Hagiavalduses formuleeris hageja konkreetsed nõuded, millises sõnastuses ta soovib ebaõigete andmete ümberlükkamist. Kolleegium nõustub hageja kaebuses märgituga, et maakohtul ei olnud alust muuta nõude rahuldamisel avaldatava teksti sisu (hagiavalduses toodud sõnastust). Pealegi soovis hageja teates kajastada vaid neid asjaolusid, millel tema nõue põhines. Nõustuda ei saa aga seisukohaga, et kohus oleks pidanud avaldatavast tekstist jätma välja viimase lause, kui ta leidis, et seda ei saa lisada (et testriga ALTIK on võimalik tuvastada väljahingatavas õhus alkoholisisaldust alates 0,2 promillist). Saate kontekstis oleks selline teade olnud ebatäpne ega vastaks hageja poolt kohtu ette toodud ja seega tuvastamist vajanud asjaoludele. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 4 järgi võib kannatanu nõuda ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest vastutavalt isikult andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Hageja nõue tugines asjaolule, et 28.10.2010 telesaates „Ringvaade“ esitati nii saatejuhi kui saatekülalise poolt väide, mille kohaselt ei näita alkoholijoobe mõõtmise tester ALTIK väiksemat joovet kui 0,5 promilli. Hageja väitel ei ole saates esitatud faktiväide õige, sest tegelikkuses on viidatud tootega võimalik tuvastada alkoholijoovet juba alates 0,2 promillist. Samas on hageja viidanud ka sellele, et asjaolu, kas seade näitab joovet 0,2 promilli või mitte, ei oma käesoleva asja lahendamisel põhimõtteliselt tähtsust, sest kostja I poolt avaldatu kohaselt näitab alkoholitester joovet alles alates 0,5 promillist ning just selle ebaõige väite ümberlükkamist hageja taotleb (10.11.2011 menetlusdokument - tl 109-117, I köide). Hageja väitel ei oma tähtsust ka asjaolu, kas testril toodud (s.o ALTIKu klaasist torul) märgistus ja kasutusjuhend võivad olla mitmeti mõistetavad või mitte, vaid faktiline asjaolu, kas tootega on võimalik tuvastada joovet alla 0,5 promilli. Vaidluse lahendamiseks tuli kohtul seega esmalt tuvastada, kas kõnealuses telesaates esitati väide, et testriga ALTIK ei saa määrata väljahingatavas õhus alkoholisisaldust alla 0,5 promilli. Vaadeldavas saatelõigus sellist väidet otseselt ei esitatud. Küll oli R R avaldatud teave suunatud sellele, et testriga ALTIK ei ole võimalik tuvastada alkoholi tarvitamise minimaalseid tunnuseid, s.o väljahingatavas õhus alkoholisisaldust 0,2 promilli, s.o sellist määra, mille esinemisel on isikul seadusega keelatud mootorsõidukit juhtida. Kuna hageja on oma nõudes pidanud vääraks ka seda väidet, ei olnud kohtul võimalik jätta sellele väitele hinnangut andmata. Maakohus on põhjendatult ka sellekohaseid väiteid ja vastuväiteid analüüsinud. Kohus märkis õigesti, et kahe viimase asjaolu kõrval vajab vaidluse lahendamiseks tuvastamist ka see, kas telesaates teostatud katse alkoholitestriga vastas testimise reeglitele. Kuigi vaidlusaluses telesaates ei väljendanud saatekülaline üheselt, et käsitletud tootega ei saa määrata alkoholisisaldust alla 0,5 promilli, on ta siiski saates käsitlenud mitmeid sellest väiksemaid suurusi (madalamat alkoholisisaldust), sh vastava katse raames, ja teinud järeldusi testri kasutamise

võimaluste kohta, hinnates ühtlasi ka toote märgistust ja tootele lisatud kasutusjuhendit. Seetõttu on vajalik analüüsida, kas saates avaldatu tervikuna võis sisaldada väidet, mille ebaõigsust hageja kostjale I ja kostjale II ette heidab. Ka Riigikohus on mitmel korral rõhutanud, et avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, s.o kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole alati asjakohane. Sel põhjusel tuleb hinnata ka neid kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada otseseid fakte, mis kogumis on käsitletavad ebaõigete andmetena. Ka sellistel juhtudel on VÕS § 1047 lg 4 rakendatav, s.o hageja saab nõuda, et avaldaja lükkaks ümber asjaolu, mis avaldatust järeldub. Seega tuleb kohtul hinnata 28.10.2010 telesaate Ringvaade“ vastavat saatelõiku tervikuna ning analüüsida selles toimunud vestluse ja katse suunitlust ning tuvastada, milline võis olla mõistliku inimese arusaam saates avaldatust. Hinnates telesaate lindistuses kajastatut tervikuna, märkis maakohus õigesti, et vastava saatelõigu puhul oli tegemist tarbijale suunatud teabega, mille käigus selgitati alkoholitestri ALTIK olemust ja võimalusi tuvastada selle abil inimese väljahingatavas õhus alkoholisisaldust, saamaks teada, kas see jääb alla seadusega keelatud taset (kas isik võib sõidukit juhtida). Sissejuhatavas osas pöörati tähelepanu ka toote märgistusele, mille kohaselt on 0,2 promilli tähistatud valge värvusega, 0,5 promilli roosaga, kuid muid vahepealseid suurusi ei ole tootele märgitud. Sellest tehtud järeldus, et 0,2 promilli juures testri värvus ei muutu (seega pole seda võimalik ka tuvastada), tugines muuhulgas ka saates tehtud katsele. Katse tulemusel selgus, et tester ei näita 0,237 promillist alkoholisisaldust, millest järeldas maakohus põhjendatult, et tõendite alusel ei saa väita, et seade näitaks alkoholisisaldust 0,2 promilli. Kohtul ei olnud põhjust kahelda saates teostatud katse õigsuses. Kuigi ka saatejuht püüdis kostjat I provotseerida, viidates tema esindatud äriühingule kui antud toote maaletooja konkurendile, ei ole siiski alust jätta kõrvale katse käigus saadud teavet. Katse tulemus vastas toote märgistusele (0,2 promilli lähedane alkoholisisaldus ei saanud ka juhendi kohaselt indikaatoraine värvust märgatavalt muuta). Hageja ei ole esile toonud ega usutavalt põhjendanud asjaolusid, mis võiksid kinnitada tema väidet katse tulemuse kaheldavusest (katse kestuse lühiduse ja temperatuuri osas ei ole väide õige). Kostja I ja kostja III selgituse kohaselt kasutati saates joobesimulaatorit, mis on suuteline simuleerima inimese väljahingatavat õhku nii temperatuuri, niiskusesisalduse kui muude parameetrite osas. Kuigi maakohus leidis, et alkoholitester ei näita 0,237 promillist alkoholisisaldust, järeldas ta, et tester reageerib indikaatoraine värvuse muutusega alkoholisisaldusele üle 0,237 promilli. Esitatud tõendite põhjal ei saanud kohus seda järeldada, pealegi on selline konstateering ebatäpne, sest kui ka pidada võimalikuks määrata testriga 0,29 promillist alkoholisisaldust, ei saa sellest teha järeldust, et tester näitab sisaldust üle 0,237 promilli (näiteks alates 0,238 promillist). VVUU, a.s sertifikaadi kui tõendi jättis maakohus põhjendatult kõrvale, sest selles kajastatud andmed ei ole kontrollitavad (värvusskaala, millele indikaatoraine muutumine vastas, ei ole teada). AS Metrosert mõõtmise kohaselt (mõõteprotokoll tl 37-39, I köide) muutis indikaatoraine kõigis testitud alkoholitestrites 0,29 promilli ja 0,38 promilli juures värvi (väidetavalt helepunaseks). Kohtul ei olnud alust tuletada võimalikust laiendmääramatusest 0,22 promilli, sest samal määral võiks 0,29 promillist tuletada 0,36 promilli (±0,07‰). Võimalusest määrata väljahingatavas õhus alkoholisisaldust 0,29 promilli (±0,07‰) sellist järeldust teha ei saa. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, nagu võiks kohtule esitatud tõendite põhjal väita, et testriga ALTIK on võimalik tuvastada joovet (alkoholisisaldust) alates 0,2 promillist. Pealegi ei nähtu AS Metrosert koostatud dokumendist, kas testiti sama tootetüüpi, sest väidetavalt juba 0,29 promilli juures muutus indikaatoraine värvus helepunaseks, kuigi vaidlusaluse toote märgistuse ja kasutusjuhendi kohaselt muutub 0,5 promilli puhul värvus roosaks (etaloni järgi pigem heleroosaks). Kahtlust suurendab ka see, et hagiavalduses on testri ALTIK tootetüübiks märgitud ALT, AS Metsrosert dokumendis aga ALT 3.

Vastavalt Eesti Vabariigis kehtivale regulatsioonile on 0,2 promillise joobe korral (alates sellest tasemest) sõiduki juhtimine keelatud (antud vaidluses ei oma tähendust, millisest tasemest alates nimetatakse alkoholi tarvitamise tunnuseid meditsiinilises mõttes joobeks, mistõttu ei ole kostjate vastavad väited asjakohased). Keskmiselt mõistlik isik pidi kõnealusest saatelõigust kui tervikust tegema järelduse, et antud testriga ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas isik saab Eesti seaduse tähenduses pidada ennast kaineks, kellel on õigus juhtida sõidukit (ja välistada sellega võimaluse, et ta rikub seadust). Kui inimene ostab alkoholitestri, siis eelkõige selleks, et teada saada, kas testi tegemise hetkel võib ta sõidukit juhtida või mitte (ilmselt võib ka eeldada, et üldjuhul on tegemist vähese alkoholikoguse eelneva tarbimisega). Tarbijale suunatud joobetestimisvahendid peavad andma ühese tulemi, mida testija ei pea tõlgendama ning mis ei tohi võimaldada väärtõlgendamist. Testi tulemus peab näitama, kas testi tegemise hetkel on testitaval isikul alkoholijoove tasemel, mille puhul sõiduki juhtimine on keelatud. Eeltoodu põhjal on kolleegium seisukohal, et 28.10.2010 telesaates „Ringvaade“ ei avaldatud alkoholitestri ALTIK kohta ebaõigeid andmeid. Sellest saatest sai vaataja teada, et viidatud testriga ei ole võimalik määrata väljahingatavas õhus madalat alkoholisisalduse määra, s.o 0,2 promilli, mille puhul indikaatoraine ei pea ka kasutusjuhendi ja testrile kinnitatud etalonriba kohaselt värvi muutma, ega ka 0,237 promilli, mis selgus tehtud katse käigus. Kuigi muude suuruste osas saates otsest seisukohta ei võetud, võis mõistlikul vaatajal jääda arusaam, et testri tulemusele kindel olla ei saa. Asjaolu, et saatejuht kasutas saates veidi ründavat stiili ja reljeefseid väljendeid, ei võimalda tema väljaöeldut käsitleda faktiväitena. Mõistliku vaataja puhul tuleb siiski eeldada, et tegemist on isikuga, kes on nii saadet „Ringvaade“ kui sama saatejuhti näinud ka varem, mistõttu tõlgendab ta saatejuhi väljendeid lähtuvalt saatelõigu sisust ja mõttest tervikuna, rebimata sellest välja üksikuid teravaid mõtteavaldusi. Maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistamise tõttu ei oma tähtsust kohtuotsuse põhjendava osa ja resolutsiooni vastuolulisus (andmete ümberlükkamise teate avaldamise kordade arv), millele on kostja IV oma kaebuses tähelepanu juhtinud.

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus rahuldab kostjate kaebused, tühistab maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, ning jätab hagi ka selles osas rahuldamata, jäävad menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1).

Protokolli parandamise taotluse lahendamine (TsMS § 442 lg 5) Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostjate taotluse istungi protokolli parandamiseks. TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu käiku ja muud asja lahendamist või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus on seisukohal, et kostjate esindajate väljendatud seisukohad on protokollis kajastatud piisavas osas ja oma sisult arusaadavad. Menetlusosalise iga mõtte puudulik sõnastus ei vaja TsMS § 53 korras muutmist. Pealegi on menetlusosaliste õiguslikud positsioonid mahukates menetlusdokumentides juba eelnevalt, sh apellatsioonimenetluses esitatud dokumentides, põhjalikult kajastatud.

Ü. Jänes

U. Loonurm

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.