Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-12-48226 menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik Aktsiaselts S (hageja) algatas 21.11.2012 maksekäsu kiirmenetluse AM(kostja) vastu võlgnevu sissenõudmiseks. Kostja esitas Pärnu Maakohtu 29.11.2012 maksekäsule vastuväite ja Pärnu Maakohus andis tsiviilasja üle hagimenetluseks Harju Maakohtule. Hageja esitas 07.03.2013 vormikohase hagi kostjalt võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 362,68 eurot ja viivise 362,63 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 287,60 eurot, millele lisandub viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 jätab kohus otsuse kirjeldavas osas märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.

Maakohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja ja kostja sõlminud teenuse osutamise lepingud XXX ning kostja nõustub põhivõlaga 362,65 euro ulatuses. Kostja ei vaidlusta viivise arvestust, kuid leiab, et viivise nõudmine ei ole õigustatud, põhjendusel, et ta viibib vanglas ja tal puudub võimalus raha tasumiseks. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist. Lisaks annab VÕS § 101 lg 1 p 6 võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt poolte sõlmitud lepingute p 1.1 on lepingute lahutamatuks osaks Üldtingimused, Hinnakiri ja Teenuste Spetsifikatsioon. Aktsiaseltsi S Üldtingimuste p 5.2.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale teenuste eest Hinnakirja ja esitatud arvete kohaselt. Aktsiaseltsi S Üldtingimuste p-le 10.1 kohaselt võib kumbki lepingupool nõuda teiselt poolelt rahalise maksega viivitamise korral viivist tähtaegselt laekumata summalt 0,2% kalendripäevas. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 985,84 eurot, kuid on esitanud viivisenõude vähendatud kujul, paludes kostjalt välja mõista 362,63 eurot. Kostja vastuväitena esitatud asjaolu vanglas viibimise ja raha puudumise kohta ei vabasta kohtu hinnangul kostjat lepinguga võetud kohustustest s.h viivise tasumisest. Kohus leiab siiski, et kostja vastuväidet saab pidada viivise vähendamise taotluseks. Tulenevalt VÕS § 162 lg-st 1 võib kohus leppetrahvi (viivist) vähendada mõistliku suuruseni kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise

2-12-48226 lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Arvestades, et hageja on hagi esitamisel juba oluliselt vähendanud viivise ulatust kuni põhinõude suuruseni ega nõua täiendavalt jooksva viivise arvestamist põhivõlalt, siis peab kohus nõutud viivise suurust mõistlikuks ja ei pea vajalikuks viivist vähendada. Lähtudes ülaltoodust, rahuldab kohus hagi täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 405 lg 1 p 3 tulenevalt määrab kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Hageja nõuab kostjalt riigilõivu 100 euro ja lepingulise esindaja kulu 287,60 euro (koos käibemaksuga) hüvitamist ning menetluskuludelt seadusjärgse viivise kohaldamist vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 ja VÕS § 113 lg-le 1. Menetluskulude suurust ei ole kostja vaidlustanud ja kuivõrd kohus hindab menetluskulusid hageja nimetatud suuruses põhjendatuks ja vajalikuks, tuleb need kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 442 lg 10 tulenevalt ei anna maakohus luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 järgi käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.