A K hagi S P ja T K vastu lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmiseks, hageja vara väljanõudmiseks kostjate ebaseaduslikust valdusest ja kostjate väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata Hagihind 1 389.62 eurot
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine ja kompromissi kinnitamine kostja 2 suhtes. Hagi läbivaatamata jätmine kostja 1 suhtes.
Menetlusosalised
Hageja: A K (isikukood xxxx, elukoht xxxx), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post: [email protected]). Kostja 1: S P (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx); Kostja 2: T K (isikukood xxxx, elukoht xxxx; e-post: xxxx; tel: xxxx);
Istungi toimumise aeg
06. mai 2013 / Kirjalik menetlus
Istungil osalenud isikud
Hageja A K ja tema esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob; Kostja 2 T K
1 (6)
2-12-48130 Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus A K hagis S P ja T K vastu lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmise, hageja vara väljanõudmise kostjate ebaseaduslikust valdusest ja kostjate väljatõstmise nõudes teist eluruumi vastu andmata kostja T K suhtes seoses hageja ja T K vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2.Jätta A K hagi S P ja T K vastu lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmise, hageja vara väljanõudmise kostjate ebaseaduslikust valdusest ja kostjate väljatõstmise nõudes teist eluruumi vastu andmata kostja S P suhtes läbi vaatamata.
3.Kinnitada hageja A K ja kostja T K vahel 06.05.2013 koostatud ning allkirjastatud kompromiss, mille kohaselt hageja võtab hagi kostja S P suhtes tagasi ning kostja T K kohustub tasuma hagejale võlgnevuse kogusummas 1 680 eurot.
4.Kostja T K kohustub võlgnevuse kokku 1 680 (üks tuhat kuussada kaheksakümmend) eurot tasuma hagejale 4 kuu jooksul alates 01.06.2013 kuni 01.09.2013 iga kuu 1. kuupäevaks 4 (nelja) osamaksega summas 420 (nelisada kakskümmend) eurot igakuiselt.
5.Kostja T K kohustub 10.05.2013 kell 10.00 hagejale korteriomandi aadressil xxxx valduse üle andma ning hageja kohustub koos korteriühistu esimehega tulema võtmeid vastu võtma ning korterit üle vaatama.
6.Pooled on teadlikud TsMS §-s 430 ja 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
7.Poolte menetluskulud jäävad poolte kokkuleppel nende endi kanda.
8.Tagastada riigi eelarvest A K’le (arveldusarvele nr xxxx xxxx) A K poolt 14.01.2013 maksekorralduse nr
alusel Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Harju Maakohtu viitenumbriga 2900072123 (taotlus riigilõivu ümberkandmiseks Viru Maakohtu viitenumbrile tehtud 20.05.2013) tasutud riigilõivust 200 eurost TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr 2-12-48130 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega 1⁄2 (pool), s.o. 100 (ükssada) eurot.
9.Saata kohtumäärus hageja esindajale ja kostjatele teadmiseks.
10.Saata kohtumäärus pärast jõustumist ja pärast riigilõivu ümberkandmist Viru Maakohtu viitenumbrile Riigi Tugiteenuste Keskusele määruse resolutsiooni punkti 8. osas täitmiseks.
2 (6)
2-12-48130 Edasikaebamise kord Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võivad pooled esitada kohtumääruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 2 (kahe) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD
1.21. novembril 2012 esitas hageja esindaja Viru Maakohtule hagiavalduse S P ja T K vastu üürilepingujärgse võlgnevuse väljamõistmiseks, hageja vara väljanõudmiseks kostjate ebaseaduslikust valdusest ja kostjate väljatõstmiseks teist eluruumi vastu andmata. Hagiavaldusele oli lisatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks täies ulatuses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 1 S P 02.10.2009 AS-i Pindi Kinnisvara maakleri vahendusel eluruumi üürilepingu, mille p 1.1 alusel andis hageja temale kuuluva eluruumi aadressil xxxx üldpinnaga 32 m2 üürile kostjale 1. Koos kostjaga 1 asusid lepingu p 1.3 alusel korterisse elama üürniku elukaaslane T K (kostja 2) ja nende alaealine laps K K. Hageja andis eluruum üürile lepingu p 1.4 kohaselt alates 02.10.2009, üürileping sõlmiti tähtajatult. Eluruum xxxx oli kostjatele üle antud korrasolevana, nõuetekohaselt funktsioneeriva veevärgi ja kanalisatsiooniga ning korras ja kasutamisreeglitele vastava küttesüsteemi-, ventilatsiooni-ja elektrisüsteemidega.
3.Lepingu p 3.1 kohaselt kohustus üürnik maksma hagejale eluruumi kasutamise eest üüri iga kuu 20-ndaks kuupäevaks jooksva kuu eest 1 000 krooni (alates 01.01.2011 vastavalt 63.94 eurot). Lisaks igakuisele üürile kohustus üürnik tasuma jooksvad hooldus- ja kommunaalkulud vastavalt KÜ Võidu 84 esitatud arvetele ja elektrit näidupõhiselt vastavalt Eesti Energia poolt esitatud elektriarvetele.
4.Alates 2012 maikuust kostja 1 loobus temale teadaoleval põhjusel xxxx poolt toetusena makstavast üüri- ja hoolduskulude toetusrahast ja otsustas asuda nii üüri- kui kommunaalteenuste eest ise tasuma. Sellega ei tulnud kostja toime, jäi esialgu maikuus makseviivitusse ja 2012 suvekuudel jäi võlgnevusse. Kuivõrd suulised meeldetuletused kostjate maksedistsipliini ei korrastanud, saatis hageja 13.08.2012 S Ple üürilepingu ülesütlemise teatise. Selles andis hageja kostjatele teada, et ütleb üürilepingu VÕS § 316 lg 1 p.3 alusel üles. Üürilepingu ülesütlemise põhjenduseks on üürilepingust tulenevate kohustuste mittenõuetekohane täitmine - viivitus üüri ja kommunaalkulude tasumisel. Üürilepingu ülesütlemise teatise koostamise seisuga augustis 2012 oli üürnik võlgnevuses üüri ja kõrvalkulude tasumisega enam kuni kolme kuu eest. Hageja arvestab hagi esitamise seisuga kommunaalkulude võlgnevusena korteriühistule 622.70 eurot ja üürivõlgnevusena hagejale 365.64 eurot, kokku moodustab võlgnevus 988.34 eurot.
5.Hageja kohustas kostjaid vabastama eluruum 17.08.2012. Hageja teavitas kostjat ka asjaolust, et juhul kui ta eluruumi valduse üleandmisega viivitab, tuleb ühistule tasuda kogu viivitatud ajavahemiku kommunaalteenuste eest ja hagejale tasuda igakuulist üüri korteri kasutamise eest. S P sai üürilepingu ülesütlemisteatise kätte 13.08.2012, mida kinnitab kostja allkiri teatisel. Kostja üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud ei ole. Lisaks on S P omakäeliselt
3 (6)
2-12-48130 kirjutanud hagejale tunnistuse, et tasub ära korteriüüri võlgnevuse summas 489.86 eurot. Kostja kinnitas, et kui ta jätab üüriraha maksmata, on ta teadlik kohustusest korterist lahkuda.
6.Hageja hinnangul esineb mõjuv põhjus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning hageja leiab samuti, et kostjad peavad vabastama eluruumi, sest korteris elamiseks puudub neil seaduslik alus. Kostjate näol on tegemist isikutega, kes AÕS § 80 tähenduses ebaseaduslikult valdavad hagejale kuuluvat vara.
7.Eeltoodu alusel ja juhindudes VÕS § 30; 313 lg 1; 316 lg 1 p 3, TsMS §§180 lg 1 ja 181 lg 1; 407 lg 1 palub hageja mõista kostjatelt välja üürivõlgnevus summas 365.64 eurot ning hooldus- ja kommunaalkulude võlgnevus summas 622.70 eurot, kokku 988.34 eurot; lugeda hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud tähtajatu üürileping eluruumile lõppenuks ja S P, T K ja K K hageja teate 13.08.2012 alusel kohustatuks vabastama eluruum xxxx ja see hagejale üle andma ning kohustada S Pt, T K ja K K eluruumi xxxx valdus hagejale üle andma ning kohustuse täitmata jätmise korral S P, T K ja K K eluruumist xxxx välja tõsta ilma teist eluruumi vastu andmata.
MENETLUSKÄIK
8.04.01.2013 määrusega jättis kohus hageja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning andis hagejale tähtaja riigilõivu 200 euro tasumiseks 15 päeva alates määruse kättesaamisest. 14.01.2013 tasus hageja riigilõivu ning 23.01.2013 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
9.25. märtsil 2013 esitasid kostjad T K ja S P vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt kostjad võlgnevuse olemasolu kinnitavad, kuid ei nõustu hagis märgitud võlgnevuse suurusega. Lisaks paluvad kostjad asja läbivaatamist kohtuistungil.
10.26.03.2013 määrusega määras kohus asja kohtulikuks arutamiseks kohtuistungi 06.05.2013 algusega kell 14.00.
KOHTUISTUNG. POOLTE KOMPROMISS
11.Kohtuistungil vormistasid hageja ja kostja 2 kompromisslepingu ja palusid kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss kinnitada ja menetlus T K suhtes lõpetada. Kostja 1 suhtes hageja võttis hagi tagasi.
12.Kompromisslepinguga lepivad pooled kokku, et kostja 2 T K kohustub hüvitama hagejale 1 680 eurot 4 kuu jooksul nelja osamaksena igakuiselt summas 420 eurot ajavahemikul 01.06.2013 kuni 01.09.2013 iga kuu esimeseks kuupäevaks. Lisaks kohustub kostja 2 10. mail 2013 kell 10.00 andma hagejale korteriomandi xxxx, valduse üle ja hageja kohustub koos korteriühistu esimehega võtmeid vastu võtma ja korterit üle vaatama tulema.
13.Poolte menetluskulud jäävad poolte kokkuleppel poolte endi kanda ning pooled paluvad määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada 2 päevale.
14.Menetlusosalised kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ning
4 (6)
2-12-48130 paluvad kohtul poolte vahel sõlmitud kompromiss määrusega kinnitada ning menetlus kostja T K suhtes lõpetada ja kostja 1 suhtes jätta hagi läbi vaatamata.
15.Samuti palub hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust hageja arveldusarvele nr xxxx xxxx.
16.07.05.2013 e-kirjaga edastas kohus hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud kompromiss kostjale 1 ning ühtlasi teavitas kostjat, et hageja on tema suhtes esitatud hagi tagasi võtnud ning andis tähtaja hagi tagasivõtmisele vastuväidete esitamiseks. Kohus hoiatas kostjat 1, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmisel asub kohus seisukohale, et kostjal 1 puuduvad vastuväited hagi tagasivõtmisele. Kostja S P kinnitas nõudekirja kättesaamist 08.05.5013 TsMS § 314 lg-s 1 ettenähtud korras (elektrooniliselt). Vastuväited hagi tagasivõtmisele kostja 1 esitanud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, leidis, et tsiviilasja menetlus T K suhtes tuleb lõpetada kompromissi kinnitamisega ning S P suhtes tuleb hagi jätta läbi vaatamata seoses hagi tagasi võtmisega. Kompromissi kinnitamine kostja 2 suhtes
18.TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus ei ole tuvastanud, et pooltevaheline kompromiss oleks vastuolus seaduse või heade kommetega, seega kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse T K suhtes.
19.TsMS § 431 lg 1 kohaselt kohus on menetlusosalistele selgitanud menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega, ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti kohus pooltele, on neile selgitanud, et kui kostja 2 ei täida kokkuleppega võetud kohustust kokkulepitud viisil, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Hagi läbivaatamata jätmine kostja 1 suhtes
20.TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. TsMS § 424 lg 3 kohaselt toimetatakse kohtule esitatud hagi tagasivõtmise avaldus kostjale kätte, kui tagasivõtmiseks on vajalik tema nõusolek. Kui kostja vastuväidet ei esita avalduse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul, loetakse, et ta on nõusoleku andnud. Hageja esitas avalduse hagi tagasivõtmiseks kostja S P suhtes 06.05.2013 toimunud kohtuistungil, s.o peale eelmenetluse lõppu, mistõttu on kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks vajalik. Kohus teavitas kostjat hageja avaldusest ning andis tähtaja 10 päeva hagi tagasivõtmise kohta vastuväidete esitamiseks. Kostja S P kohtule vastuväiteid ei esitanud, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal puuduvad vastuväited hagi tagasivõtmisele tema
5 (6)
2-12-48130 suhtes. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi kostja S P suhtes TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Riigilõivu tagastamine
21.Hageja eest on 14.01.2013 A K hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 200 eurot (maksekorraldus nr 13, toimikus lk 89) Harju Maakohtu kohtutoimingute viitenumbriga. Taotlus riigilõivu ümberkandmiseks Viru Maakohtu viitenumbrile on tehtud 20.05.2013. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja taotleb kohtule esitatud kompromissis poole tasutud riigilõivu summas 100 eurot tagastamist hageja A K arvelduskontole nr xxx xxxx. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab talle riigi eelarvest 1⁄2 riigilõivu summas 100 eurot peale riigilõivu laekumist Viru Maakohtu kohtutoimingute viitenumbrile.
22.Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §-de 423 lg 1 p 2, 428 lg 1 p 4, 430, 431 lg 1, 433, 463, 465, 660 lg 1, 661 lg 4 sätete kohaselt. Kohtunik
(digitaalselt allkirjastatud)
Ifret Mamedguseinov
Ärakiri õige Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Kohtumäärus jõustus 24. mail 2013. a. Nooremreferent
Lea Herne
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.