Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1(6)

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.02.2012 esitas OÜ XXXHarju Maakohtusse hagi OÜ XXXvastu ja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 451,31 eurot ja viivise 451,31 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hagi kohaselt andis XXX(kustutatud) 01.12.2008 sõlmitud üürilepingu nr 4 alusel kostja kasutusse üürileandja omandis oleval kinnistul Tallinnas, X sadam mehhaanikatsehhis ruumid suurusega 36 m2, üürihinnaga 55 krooni iga ruutmeetri kohta ehk 1980 krooni kuus alates lepingu sõlmimisest. Summale lisandus käibemaks (punkt 4.3), mis tegi tasumisele kuuluvaks summaks 2376 krooni kuus. Poolte kokkuleppel vähendati alates 01.09.2009 üüri maksumust poole võrra ehk 27,50 krooni ühe ruutmeetri kohta (990 krooni kuus, koos käibemaksuga 1188 krooni). 19.04.2010 sõlmitud lepingu lisaga nr 3 lõpetasid lepingupooled lepingu alates 30.04.2010. 14.11.2011 sõlmisid hageja ja XXX ühinemislepingu ning 27.03.2012 kanti ühinemiskanne XXX registrikaardile ja viimane kustutati registrist. Kostjal on tasumata järgmised arved: üüriarve nr 9016 kahe kuu eest kokku summas 4672,80 krooni, maksetähtajaga 16.02.2009, millest tasumata on 3497,50 krooni ehk 223,53 eurot; üüriarve nr 9165, maksetähtajaga 08.08.2009 summas 2376 krooni ehk 151,85 eurot; üüriarve nr 10059, maksetähtajaga 10.03.2010 summas 1188 krooni ehk 75,93 eurot, kõik kokku 451,31 eurot. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu punkti 5.1 järgi 0,1% tasumata summast päevas. Kostja viivisevõlgnevus 05.12.2012 seisuga on 570,76 eurot, kuid hageja vähendas seda põhinõude summani. Hageja edastas võlanõude 15.08.2012 kostja registrijärgsele aadressile, 07.09.2012 kontaktaadressile X , Tallinn, 12.09.2012 lihtkirjana registrijärgsele aadressile, kostja internetist nähtuvatele e-posti aadressidele XXX ja XXX ja 11.10.2012 veelkord nimetatud eposti aadressidele, kuid hageja korduvatele püüetele vaatamata, ei ole kostja hagejaga ühendust võtnud ega võlgnevust tasunud. Hageja ei nõustu kostja järeldusega, et kuna lepingupooled lõpetasid 30.04.2010 lepingu poolte kokkuleppel ja selles ei ole mainitud mingeid nõudeid, kohustusi või võlgnevusi, siis järelikult neid ei ole. Arved esitati kostjale ligi 2 kuud varem enne lepingu lõpetamist ja kostja oli võlgnevusest teadlik juba enne lepingu lõpetamist. Kokkuleppes ei sisaldu kinnitusi võlgnevuste või muude nõuete puudumise kohta. Hageja ei vastuta selle eest, kui keegi kostja osade omandajale notari juures valeandmeid edastas. Kostjale on võlgnevuse tasumise teateid esitatud nii enne lepingu lõpetamist (03.03.2010, 19.10.2010, 30.06.2011, 08.02.2012), kui ka pärast lõpetamist 25.05.2010. 24.04.2013 esitas hageja oma arvamuse kostja 18.04.2013 seisukoha suhtes. Kui kostja ei saanud vaidlusaluseid arveid kätte, oleks pidanud ta sellest üürileandjale teatama (p 4.8). Isegi kui kostja ei saanud arveid kätte, ei vabasta see lepingus kokkulepitud üüri tasumise kohustusest. Kostja kohustus on tõendada, et ta on arved tasunud. Lepingu ülesütlemine on üürileandja õigus, mitte kohustus. Kuna kostja näitas üles soovi lepingu jätkamiseks, tasudes jõudumööda arveid, jätkas hageja lepingut. Kostja ei ole arveid tasunud ja hageja ei ole

2(6)

mittetasumist aktsepteerinud. Võlgnevuste mittefikseerimine lepingu lõpetamise kokkuleppes, ei tähenda võlgnevuse puudumist. Hageja nõue arvete nr 9016 ja 9165 osas ei ole aegunud. Kuna üürileping on korduvatele kohustustele suunatud leping ja üüritasu nõuded muutusid sissenõutavaks arve esitamisega, kohalduvad tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 ja § 147 lg 3, millest tulenevalt algas nimetatud arvete aegumistähtaeg 31.12.2009 ja lõppes 31.12.2012. Hagi esitati 05.12.2012. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, palub kostja suhtes menetlus lõpetada ja jätta menetluskulud hageja kanda. Üürilepingu lõpetamise kokkuleppel puuduvad viited võlgnevusele. Üürilepingu ja selle lõpetamise kokkuleppe allkirjastas kostja endine juhatuse liige XXX. Kostja praegune seaduslik esindaja ostis ettevõtte ilma võlgnevuste ja kohustusteta, seda kinnitati notari juures. 18.04.2013 esitas kostja täiendavad seisukohad, milles märkis, et tõendamata on üüriarvete kostjale üleandmine. Kostja ei olnud teadlik arvete tasumise kohustusest. Üürileandjal tekkis lepingu punkti 11.1 järgi õigus leping erakorraliselt üles öelda 16.03.2009, kuid seda pole tehtud ja üürisuhe jätkus. Teistkordselt tekkis võimalus leping erakorraliselt üles öelda 08.09.2009 arve 9165 tasumata jätmise alusel. Kuna seda ei tehtud, võib järeldada, et kas üürnik tasus need arved või esines muu põhjus, miks üürileandja ei pidanud vajalikuks seda võimalust kasutada. Pooled lõpetasid lepingu kokkuleppel ja selles puuduvad viited võlgnevustele, seega saab eeldada, et neid polnud. Arvete nr 9016 ja 9065 maksetähtpäevad saabusid vastavalt 16.02.2009 ja 08.08.2009 ja nende alusel esitatud nõuded on aegunud. Hageja palus jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et OÜ XXXhagi OÜ XXXvastu põhivõlgnevuse väljamõistmiseks tuleb rahuldada ning viiviste väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • Hageja ja AS XXX(üürileandja) sõlmisid 14.11.2011 ühinemislepingu ning 27.03.2012 kanti registrikaardile hageja ja AS-i XXXühinemiskanne ja AS XXXkustutati registrist (t. lk 21-22); • Kostja (üürnik) osanik ja juhatuse liige muutusid mais 2010. Pooled vaidlevad selle üle, kas 01.12.2008 kostja ja AS-i XXXvahel sõlmitud üürilepingust nr 4 tekkinud võlgnevuse on kohustatud tasuma kostja. Kostja vaidleb üüriarvete maksmise vastu ka põhjusel, et ei olnud sõlmitud üürilepingust teadlik ning ei ole üüriarveid kätte saanud. Kostja leiab, et arved nr 9016 ja 9065 on aegunud. Kohus loeb üürilepinguga nr 4 tõendatuks asjaolu, et AS XXXja kostja sõlmisid 01.12.2008 tähtajatu lepingu Tallinnas X sadamas mehhaanikatsehhis asuvate ruumide (36 m2) üürimiseks (t. lk 8-15), mis anti kostjale üle 01.12.2008 (t. lk 16). Üürilepingu nr 4 lisaga 3 on tõendatud asjaolu, et pooled lõpetasid lepingu poolte kokkuleppel 30.04.2010 (t. lk 20).

3(6)

Aegumisest Kostja on seisukohal, et arvete nr 9016 ja 9065 maksetähtpäevad saabusid vastavalt 16.02.2009 ja 08.08.2009 ja nende alusel esitatud nõuded on aegunud. Hageja leiab, et nõue arvete nr 9016 ja 9165 osas ei ole aegunud, kuna üürileping on korduvatele kohustustele suunatud leping ja üüritasu nõuded muutusid sissenõutavaks arve esitamisega, kohalduvad tsiviilseadusliku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 ja § 147 lg 3, millest tulenevalt algas nimetatud arvete aegumistähtaeg 31.12.2009 ja lõppes 31.12.2012. Hagi esitati 05.12.2012. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõikele 1 on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Kooskõlas TsÜS § 147 lõikega 3 algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Õige on hageja väide, et tegemist oli korduvatele kohustustele suunatud lepinguga ja üüritasu nõuded muutusid sissenõutavaks arve esitamisega. Arve nr 9016 maksetähtaeg oli 16.02.2009 ja arve nr 9165 maksetähtaeg oli 08.08.2009. Hageja on märkinud õigesti, et mõlema arve algas aegumistähtaeg 31.12.2009 s.o aasta lõppemisest, mil nõuded muutusid sissenõutavaks. Seega oli viimane hagi kohtusse esitamise tähtaeg 31.12.2012. Hagi esitati 05.12.2012 s.o enne nõude aegumist. Sellest tulenevalt ei ole hageja arvete nr 9016 ja 9165 alusel esitatud nõue aegunud. Põhivõlgnevusest Kohus loeb 01.12.2008 üürilepinguga (t.lk 8-16) tõendatuks asjaolu, et AS XXX(üürileandjana) ja OÜ XXX(üürnikuna) sõlmisid üürilepingu mehhaanikatsehhi ruumide üürimiseks Tallinnas X sadamas. Võlaõiguseseaduse (VÕS) § 271 järgi kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Kostja on seisukohal, et tema üüri tasuma ei pea, kuna osaühingut notari juures omandades kinnitati talle korduvalt, et äriühingul võlgnevused puuduvad. Kohtu hinnangul ei oma nimetatud väide käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna hageja vastu ei ole esitatud nõuet kui juhatuse liikme s.o füüsilise isiku vastu, vaid nõue on esitatud juriidilise isiku vastu s.t vastutavaks isikuks on osaühing XXX. Juhul kui äriühingu endine osanik XXX kinnitas kostjale, et äriühingul võlgnevused puuduvad, siis võib tekkida kostja praegusel juhatuse liikmel sellest tulenevalt nõudeõigus endise juhatuse liikme vastu. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostjal oli üürilepingu järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud,

4(6)

jättes üüri kokku summas 451,31 eurot. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et üürivõlgnevuse väljamõistmisel kostjalt ei oma tähtsust ka arvete kättetoimetamine, kuna üüri maksmise kohustus tulenes kostjale poolte vahel sõlmitud üürilepingust. Kohus leiab, et kuivõrd poolte lepingu lõpetamise kokkulepe (t.lk 20) ei reguleeri mingilgi moel rahalisi kohustusi, siis oli kostja kohustus tõendada, et ta oli kõik kohustused lepingu lõpetamisel täitnud. Kohus leiab, et rahaliste kohustuste reguleerimata jätmine võib mõjutada viivise väljamõistmist. Viivisest Hageja on arvetel märkinud viivise protsendiks 0,5% päevas (t.lk 17-19). Lepingu punkti 5.1 (t.lk 10) kohaselt on viivisemääraks 0,1% tasumata summast päevas. 29.04.2013 kohtuistungil selgitas hageja, et on arvestanud hagis viivist lepingujärgse viivisemäära s.o 0,1% alusel. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 esimesest ja teisest lausest võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 6 lg 1 ja 2 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus leiab, et hageja viivisenõue tuleb jätta rahuldamata, kuna käesoleval juhul ei saa viivise väljamõistmist pidada õigustatuks. Pooled ei märkinud üürilepingu lõpetamisel võlgnevuse ja viivise suurust. Käesoleval juhul ei ole hageja nõude maksmapanekuga ka kiirustanud, hakates 2009-2010 aasta üürivõlgnevusi sisse nõudma alles eelmise aasta augustis s.o vahetult enne 2009 aasta võlgnevuste aegumist. Hageja asus kostjale pankrotiteateid saatma pärast hageja ja AS XXX ühinemist. Samaks ajaks oli vahetunud ka kostja juhatuse liige ja ainuosanik. Kohus leiab, et viivise väljamõistmine kostjalt on vaidlusalusel juhul vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja ei ole pikema aja jooksul asunud võlgnevust sisse nõudma ning üürilepingu lõpetamisel 19.04.2010 võis üürnikul tekkida arusaam, et pooled on lepingu lõpetanud kokkuleppel ning kostja ei võlgne hagejale täiendavalt üüri. Mõistlikuks ja selgeks võiks lepinguliste suhete lõpetamisel pidada olukorda, kus pooled märgivad konkreetselt ka võlgnetava summa, mis võlgnikul (käesoleval juhul üürnikul) tuleb peale lepinguliste suhete lõppemist veel tasuda ning viivise, mida kohaldatakse võlgnevuse tasumata jätmisel. Hageja ei ole tõendanud, millises summas jätkas kostja võlgnevuse tasumist, et tal tekkis õigustatud ootus, et kostja tasub tekkinud võlgnevuse ka pärast lepinguliste suhete lõppemist ning seetõttu ei pidanud hageja põhjendatuks võlgnevuse üürisuhte lõpetamise kokkuleppes fikseerida. Samuti on kostja jaoks segadust tekitav olukord, kus arvetel ning lepingus on sätestatud erinev viivisemäär. Sarnasele seisukohale on jõudnud Riigikohus lahendis nr 2-12-132-09. Ülaltoodut arvestades tuleb hageja viivisenõue kostja vastu jätta rahuldamata.

5(6)

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lõike 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.