2-11-47047/14 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

6.1.ja 6.6. Seoses võlgnevusega hagejale saatis hageja 09.08.2010 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingutest tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hageja hoiatas kostjat, et ettenähtud tingimuste kohaselt võlgnevuste mittetasumisel ja võlgnevuste tasumise osas kokkuleppe mittesaavutamisel, loeb hageja lepingu ülesöelduks ning pöördub hageja võlgnevuste sissenõudmiseks kohtusse. Samuti palus hageja kostjal võimalike kokkulepete sõlmimiseks hagejaga ühendust võtta. Vaatamata hageja meeldetuletustele, ei tasunud kostja tähtaegselt võlgnevusi ja hageja luges lepingu üles öelduks 22.10.2010. Hagi esitamise seisuga ei ole kostja hagejale ettepanekuid võlgnevuste tasumiseks teinud. Kostja lepingu ülesütlemise järel tema kasutuses olevat krediidisummat 273.83 EUR hagejale ei tagastanud. Hageja arvestas kohustusega viivitamise eest viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määra alusel. Seoses lepinguga sõlmisid kostja ja Swedbank P&C Insurance AS (endise ärinimega AS Hansa Varakindlustus) 07.08.2007 ka krediitkaardikindlustuslepingu, mille järgi kohustus kostja kindlustusvõtjana tasuma igakuiselt kindlustuspoliisil toodud määras (0,6% kalendrikuu viimase päeva seisuga kasutatud krediidilimiidist) kindlustusmakseid lepingus nimetatud maksepäeval eelneva kalendrikuu eest. Kindlustusandjaks oli Swedbank Varakindlustus AS ja soodustatud isikuks hageja. Kostja kohustus tagama maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol, mida hagejal oli õigus maksepäeval kindlustusmakse ulatuses debiteerida. Kuna hagejal ei õnnestunud kostja kontot debiteerida, tasus hageja soodustatud isikuna kuni lepingu lõppemiseni kindlustusmakseid kindlustusandjale ise, mistõttu on hagejal õigus tasutud maksete hüvitamist omakorda nõuda kostjalt. 18.01.2012 seisuga moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 312.57 EUR, millest põhiosa on 273.83 EUR, intress 0.27 EUR, viivis 27.46 EUR, kaardikasko 4.62 EUR, menetlustasu 6.39 EUR. Kuna hagejal ei ole teada asjaolu, millal kostja tasub kogu võlgnevuse, ei ole võimalik esitada kogu viivise nõuet, seepärast palub hageja kohtul teha otsus viivisnõude osas kuni põhinõude täitmiseni protsendina. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kohtuistungit pidamata. Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS §-dest 79, 133 lg 1 ja 2, 139, 162, 173, 339, 340, 363, 367, 407, 440 ja VÕS §-dest 8 lg 2, 23 lg 1, 2 (5)

Pooled on nõus asja lahendamisega TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 18, 56). Tartu Maakohtu 15.märtsi 2013.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 66). Hageja on kohtumääruse kätte saanud 15.03.2013, kostja 21.03.2013 (tl 68). Pooled ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule avaldusi ja dokumente. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust ja lepingul sooritatud operatsioonidest ning lepingust tulenevate nõuete arvestuse (tl 21-22, 27-38); koopia krediitkaardikindlustuse poliisist (tl 25-26); koopia lepingu ülesütlemise teatest ja selle kostjale kättetoimetamise kohta (tl 23, 24). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 23 lg 1 kohaselt võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või on sätestatud seaduses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et pooled on sõlminud 10.12.2008.a. püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu (tl 21-22). Vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 3.1. krediteerib pank kaardiga tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast. Lepingu punkti 6.1. kohaselt on konto omanik kohustatud maksma kasutatud krediidilimiidi eest pangale intressi ja teenustasusid. Intressimääraks on lepingu järgi 18%. Lepingu punkt 6.2 kohaselt arvestab pank kasutatud krediidilimiidi eest intressi igal kalendripäeval. Lepingu punkti 6.6. alusel kohustus konto omanik igal maksepäeval (so. käesoleva lepingu kohaselt iga kuu 04.kuupäeval) lepingus määratud tingimustel püsimakse summas kasutatud krediidilimiidi pangale tagasi maksma, püsimakse summaks oli lepingu järgi 160 Eesti krooni. Lepingu punkt 6.7 kohaselt pank debiteerib maksepäeval arvelduskontot püsimakse ulatuses ning kannab saadud raha limiidikontole. Lepingu punkt 6.9 kohaselt, kui pangal ei ole võimalik arvelduskontolt tasumisele kuuluvat summat debiteerida seoses vaba raha puudumisega, siis loetakse, et konto omanik ei ole täitnud lepingu punktis 6.6. toodud maksekohustust ning pangal oli õigus peatada kaardi kasutamine.

krediitkaardiga tehinguid 4284,46 krooni (273.83 EUR) väärtuses, kuid kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimaksed tagastamata. Sellega rikkus kostja lepingu punkte 6.1. ja 6.6. Krediitkaardi kasutamise lepingu järgneva võlgnevuse arvestusest nähtuvalt on kostja põhiosa võlgnevus 4284,46 krooni (273.83 EUR) ja tasumata intress 4,28 krooni (0.27 EUR). Hageja saatis 09.08.2010 kostjale teatise, milles teavitas kostjat lepingutest tulenevate võlgnevuste olemasolust ja palus võlgnevused tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja (tl 23). Kuna kostja võlga ei tasunud, siis hageja luges lepingu üles öelduks 22.10.2010. Võlausaldajal on õigus VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse (alates 15.04.2013 kaheksa) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt lepingu lõpetamisele; esitatud maksete, intressi, viiviste, kaardikasko ja menetlustasu arvestusele ja kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid ka selle kohta, et ta on põhivõlgnevuse, intressi, arvestatud viivised, kaardikasko ja menetlustasu hagejale tasunud. Asjakohased ei ole kostja viited, et ta on taotlenud kaardikasko saamist. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostjal olemas krediidikindlustuse poliis ja sõlmitud krediitkaardikindlustusleping (tl 25-26), mille järgi kohustus ta tasuma igakuiselt kindlustusmakseid; kostja kohustus tagama maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol, mida hageja pidi maksepäeval kindlustusmakse ulatuses debiteerima (krediitkaardikindlustuse poliisi p 1). Krediitkaardikindlustuse poliisi p 6 kohaselt lõpeb kindlustusleping krediitkaardilepingu lõppemisel- seega käesolevas asjas 22.10.2010. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja taganud maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu arvelduskontol, kuid hageja on soodustatud isikuna ise tasunud kuni lepingu lõppemiseni kindlustusmakseid kostja eest kindlustusandjale 72,32 krooni (4.62 EUR). Hageja on enne lepingu lõpetamist saatnud kostjale hoiatuse ja andnud võlgnevuste tasumiseks täiendava tähtaja, hoiatuse on kostja kätte saanud 17.08.2010 (tl 23, 24). VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema poolt kohustuse mittetäitmine on vabandatav. Kohus nõustub hagejaga, et kostja paljasõnaline väide, et tal olid majanduslikud raskused, kuna tal lõppes invaliidsuspensioni tähtaeg ja vanavanemate hooldust hakkas korraldama vald, mistõttu ei saanud ta kohustusi nõuetekohaselt täita, ei vabasta teda kohustuste täitmisest; pealegi asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja võlgnevust tasunud ka hiljem kuni käesoleva ajani. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Töötuse korral oli krediitkaardikindlustuse poliisi p 2.1 kohaselt kindlustusvõtjale makstav igakuine hüvitis 5% töötuks jäämisest teada saamise päevaks kasutatud krediidilimiidist. Kostja saab õigusliku aluse olemasolul 4 (5)