Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
6. märts 2015, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-1653
Tsiviilasi
Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei kandeavaldus kinnistamisasjas nr XXX
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus nr 71602015
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kinnistamisavalduse esitaja): Kohtutäitur Oksana Kutšmei asendaja Vladimir Kutšmei
esindajad
jaanuari
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2015 kandemäärus muutmata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Võlgniku T.T. suhtes läbiviidava täitemenetluse raames on kohtutäituril võimalik pöörata sissenõue võlgnikule kuuluvale 1⁄2 suurusele mõttelisele osale M.T. pärandvara ühisusest. Tulenevalt TMS § 52 lg-st 1 koosmõjus TMS §-ga 110 varalisele õigusele sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. TMS § 54 lg 3 järgi tehakse varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. TMS § 64 lg 1 teise lause kohaselt loetakse vara arestimiseks ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt; 2) on kohtutäituril tulenevalt TMS § 71 lg-st 2 ja § 129 lg-st 2 kohustus teha võlgniku varal lasuv arest nähtavaks. Kaaspärijale kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest arestimisel tuleb arest teha nähtavaks kõigis registrites, milles on registreeritud pärandvara hulka kuuluvad esemed või varalised õigused. Kui pärandvara hulka kuulub kinnisasi või piiratud asjaõigus, tuleb kinnistusraamatusse kanda käsutamise keelumärge selle kohta, et sellel kaaspärijal on pärandvara ühisusse kuuluvat kinnisasja või piiratud asjaõigust keelatud käsutada ning et kanne on tehtud sissenõudja ja kohtutäituri kasuks. Aresti nähtavaks tegemine on vajalik õiguskindluse tagamiseks ja sissenõudja õiguste kaitseks. Kui kohtutäitur ei tee aresti nähtavaks, puudub kolmandatel isikutel mõistlik võimalus saada arestist teada, mistõttu on võlgnikul võimalik vara võõrandada või koormata. Olgugi, et käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine, võib selline tehing tuua kaasa täitemenetluse olulise venimise. Tulenevalt PärS §-st 2; § 3 lg-test 1, 2; § 4 lg-st 1 ja § 148 lg-st 2 omandab pärandvara ühisusest mõttelise osa omandaja pärandvara hulka kuuluvate varaliste õiguste ja kohustuste ning asjade suhtes sellise õigusliku positsiooni nagu see oli kaaspärijal temale kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest arestimise hetkel. Seega peab olema tagatud, et arestimise järgselt selle kaaspärija varalised õigused ja kohustused ei muutuks. Seadus (PärS § 148 lg 1 2. lause) ei välista pärandvara hulka kuuluvate esemete või nendest mõttelise osa kaaspärijate poolt ühiselt käsutamist. Seetõttu peab täitemenetluses asja või varalise õiguse arestimise mõttest ja eesmärgist lähtuvalt olema tagatud, et pärast täitemenetluses kaaspärijale kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest arestimist pärandvara hulka kuuluvaid esemeid, samuti mõttelist osa nendest esemetest, ei käsutataks ilma käsutamise keelu suhtes õigustatud sissenõudja nõusolekuta isegi siis, kui selline käsutamine toimuks kõigi kaaspärijate kokkuleppel ühiselt; 3) ei ole taotletud keelumärke tegemiseks teiste kaaspärijate nõusolek nõutav, sest sellega ei kahjustata ühtki teiste kaaspärijate kinnistusregistriossa kantud õigust. Keelumärke tegemine ei muuda õiguslikku olukorda, tegemist on olemasoleva aresti nähtavaks tegemisega ehk arestitud vara märgistamisega TMS § 71 lg 2 tähenduses. Kaaspärija ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid esemeid või mõttelist osa nendest (PärS § 148 lg 1). Kaaspärijal, kes soovib pärandvara hulka kuuluva eseme või mõttelist osa nendest käsutamist, on õigus nõuda pärandvara jagamist. Kui pärandvara ei jagata kaaspärijate kokkuleppel, jagab vaidluse korral pärandvara pärija nõudel kohus (PärS § 152 lg 4). Seega ei kuulu enne pärandvara jagamist ühelegi kaaspärijale ükski pärandvara hulka kuuluv ese mingis kindlaksmääratud osas ja pärandvara hulka kuuluv kinnisasi kuulub kaaspärijate ühisomandisse. Teistel kaaspärijatel säilib keelumärke tegemisel õigus nõuda pärandvara jagamist ning võimalus realiseerida teisi kaaspärija õigusi, sh õigus käsutada temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.