Kohtulahend

669.49 eurot (kuussada kuuskümmend üheksa eurot ja 49 senti). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud TH esitas 15.01.2010 Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse LLAS vastu koondamishüvitise, lepingu ülesütlemise tähtaja rikkumise eest keskmise töötasu, puhkusehüvitise ja viivise saamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude 05.05.2010 otsusega. Kostja töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ja esitas Harju Maakohtule 14.06.2010 taotluse asja läbivaatamiseks hagimenetluses ja palus jätta hagi rahuldamata. Harju Maakohtu 09.04.2012 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja hageja menetluskulud jäeti 94,6% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jäeti 5,4% ulatuses hageja kanda. Harju Maakohtu 09.04.2012 otsus jõustus 09.10.2012. TH esitas 12.10.2012 taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskulud on lepingulise esindaja tasu summas 2137 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja käesolevas asjas osutanud hagejale õigusteenust kokku 50 tundi. Hageja kinnitab, et avalduses toodud kulud on kõik kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas 2-10-28370 ja palub kindlaks määrata kostja poolt hüvitatavaks lepingulise esindaja tasuks 2021,60 (2137x94,6/100) eurot. LLAS esitas 19.10.2012 kohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud on lepingulise esindaja tasu summas 1126,07 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivud 568,81 eurot, kokku 1694,88 eurot. Kostja on märkinud, et kuna tsiviilasjad nr 2-1061323 ja 2-10-28370 on omavahel seotud ning tsiviilasjas nr 2-10-61323 mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 269,41 eurot, siis tuleb nimetatud summa maha arvestada käesolevas avalduses esitatud kostja menetluskuludest. Seega kokku moodustavad LLAS menetluskulud käesolevas tsiviilasjas 1425,47 eurot, millest 5,4% on 76,97 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub kostja mõista hagejalt välja menetluskulu summas 76,97 eurot.

Kostja vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele Kostja leiab, et hageja poolt kohtueelses menetluses kantud kulud ei ole seotud kohtumenetlusega ning ei kuulu hüvitamisele. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses ei ole sätestatud menetlusosalise kohustust hüvitada teisele menetlusosalisele töövaidluskomisjonis kantud menetluskulud. Töövaidluskomisjoni pöördumine enne kohtusse pöördumist ei ole seaduses sätestatud kohustus läbida kohtueelne menetlus enne kohtusse pöördumist. Samuti on Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-63-10 asunud seisukohale, et menetluskuludeks on TsMS mõttes need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa TsMS menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel nõuda. Sellest tulenevalt on kostja seisukohal, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitatud kohtueelse menetluse kulud (periood 07.01.2010 – 09.11.2010) summas 9600 krooni, s.o 613,55 eurot ei kuulu käesolevas tsiviilasjas hüvitamisele. Kostja arvates ei ole ka põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud 11.01.2011 konsultatsioon kliendile (1 tund, 40 eurot), 27.02.2011 konsultatsioon kliendile (1 tund, 40 eurot),

21.03.2011 konsultatsioon kliendile (1 tund, 40 eurot), 06.02.2012 konsultatsioon kliendile (1 tund, 50 eurot), 11.06.2012 konsultatsioon kliendile (1 tund, 40 eurot). Kostjale jääb ebaselgeks, millist konsultatsiooni ja millega seoses hageja esindaja oma kliendile on andnud. Kostja arvates ei ole kliendi konsulteerimine tsiviilasjas põhjendatud ega kohtumenetlusega seotud. Seega ei ole põhjendatud hageja kohtukulud summas 210 eurot. Kostja arvates ei ole ka põhjendatud hageja menetluskulude nimekirjas esitatud apellatsioonkaebuse uurimine (22.05.2012.a 3 tundi, 150 eurot), sest hageja on 16.04.2012 juba kohtuotsust uurinud. Isegi kui hageja peab kohtuotsuse uurimise all silmas kohtuotsusega tutvumist, ei saa pidada mõistlikuks, et sellele tegevusele kulub juristil 3 või enam tundi. Seetõttu ei ole põhjendatud hageja poolt esitatud kulu summas 150 eurot. Eeltoodu alusel ei pea kostja põhjendatuks hageja poolt esitatud kulusid kokku 973,55 euro ulatuses ning kostja palub rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

Kohtu põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 09.04.2012 otsus jõustus 09.10.2012. Harju Maakohtu 09.04.2012 otsusega jäeti hageja menetluskulud 94,6% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5,4% ulatuses hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 06.09.2012 otsusega ei muutnud esimese astme kohtus kantud menetluskulude jaotust. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus kostja kanda. Hageja esitas 12.10.2012 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja esitas 19.10.2012 avalduse oma menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldused vastavad TsMS § 174 lg 3 nõuetele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

I Hageja menetluskulud Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud seoses lepingulise esindaja kuludega 2021,60 eurot. Hageja avaldusest nähtuvalt kasutas ta esindaja teenust 50 tundi, mis kulus mh konsultatsioonidele hagejaga, avalduse koostamisele ja täiendamisele töövaidluskomisjonis, kompromissettepaneku koostamiseks, asja menetlemisele töövaidluskomisjonis, hagiavalduse koostamisele, kostja vastuse uurimisele, kohtuistungitel osalemisele, kohtuotsuse uurimisele, apellatsioonkaebuse uurimisele ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele.

Kohus leiab, et hageja taotlus mõista kostjalt välja hageja poolt kohtueelses menetluses, st töövaidluskomisjonis kantud kulud ei ole põhjendatud. Riigikohus on 22.06.2010 määruses nr 32-1-63-10 märkinud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega tuleb hageja taotlus kohtueelse menetluse kulude väljamõistmise osas 613,55 euro (9600 krooni) ulatuses jätta rahuldamata. Kohus leiab, et ka hageja esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja käesoleva tsiviilasja raames osalenud kokku neljal kohtuistungil, mis toimusid 18.01.2011, 12.09.2011, 08.02.2012 ja 14.03.2012. Tsiviilasja nr 210-28370 toimikust nähtuvalt on kõnealuses tsiviilasjas toimunud kõigest üks kohtuistung, mis toimus 14.03.2012.a. Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista tasu 18.01.2011, 12.09.2011, 08.02.2012 kohtuistungitel osalemise ja ettevalmistuse eest kokku summas 390 eurot, kuivõrd käesolevas tsiviilasjas selliseid kohtuistungeid toimunud ei ole. Hageja esindaja on märkinud, et ta on osutanud hagejale muu hulgas konsultatsiooniteenust 11.01.2011.a 1 tund, 27.02.2011.a 1 tund, 21.03.2011.a 1 tund, 05.09.2011.a 1 tund, 06.02.2012.a 1 tund ja 04.06.2012.a 1 tund. Käesoleva tsiviilasja toimikust ei nähtu, et käesolevas asjas oleks tehtud mingisuguseid menetlustoiminguid, millega seonduvalt oleks hageja esindajal olnud põhjendatud osutada 11.01.2011, 27.02.2011, 21.03.2011, 05.09.2011, 06.02.2012 ja 04.06.2011 hagejale konsultatsiooniteenust iga kord kestusega 1 tund. Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja tasu eespool nimetatud konsultatsiooni eest kokku summas 260 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindaja kulutanud 22.05.2012 aega apellatsioonkaebuse uurimiseks kokku 3 tundi. Kohtutoimikust nähtub, et kõnealune apellatsioonkaebus on 6 lk pikk, millest kaebuse sisu moodustab 4,5 lehekülge. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et juristil kulus 4,5 lehekülje pikkuse tekstiga tutvumiseks kokku 3 tundi. Kohus on seisukohal, et antud asja keerukust ja mahtu arvestades on apellatsioonkaebusega tutvumise ja selle analüüsimise põhjendatud ajakulu maksimaalselt 1 tund. Seega ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja tasu apellatsioonkaebusega tutvumise eest 100 euro ulatuses. Kokku vähendab kohus põhjendatud ja vajalikku esindaja kulu 1363.55 (613.55+390+260+100) euro ulatuses. Ülejäänud hageja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on nii hageja kui kostja koostanud mitmeid kirjalikke menetlusdokumente, samuti on asjad toimunud üks istung. Kokku on hageja esindaja kulud põhjendatud summas 773.45 (2137-1363.55) eurot, millest 94,6% moodustab 731.68 eurot. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli hagihind 5572,26 eurot. TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hagihind oli kuni 6400 eurot, maksimaalselt nõutav lepingulise esindaja kulu 3200 eurot. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 §-st 1 on hageja nõutavad esindaja kulud seega seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas. Lähtuvalt eeltoodust kohus rahuldab hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja kohustab kostjat hagejale hüvitama menetluskulusid 731,68 euro ulatuses. II Kostja menetluskulud Kostja menetluskulud on õigusabi kulud ja riigilõiv kokku summas 1425.47 eurot. Kostja palub välja mõista 76.97 eurot, arvestades menetluskulude jaotust poolte vahel.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on kostja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 8500 krooni, mis on 543,25 eurot (lk 26) ning määruskaebuselt 400 krooni, mis on 25,56 eurot (lk 31). Seega tuvastamist on leidnud, et kostja on käesolevas menetluses kokku tasunud 568,81 eurot riigilõivu. Vastavalt menetluskulude jaotuse proportsioonile, 5,4% kostja poolt tasutud riigilõivust on 30,72 eurot. Kostja õigusabikulud moodustavad kostja avalduse kohaselt 1126,07 eurot. Kohus märgib, et arve nr 10753 tööde kirjelduses näidatud tööd on valdavalt seotud kohtueelse menetlusega ja esindaja kuludega seoses vaidlusega töövaidluskomisjonis. Kohus leiab, et kostja taotlus mõista hagejalt välja kostja poolt kohtueelses menetluses, st töövaidluskomisjonis kantud kulud ei ole põhjendatud. Nagu juba eelnevalt viidatud, Riigikohus on 22.06.2010 määruses nr 32-1-63-10 märkinud, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega tuleb kostja taotlus kohtueelse menetluse kulude väljamõistmise osas (arve nr 10753) jätta rahuldamata. Kohus leiab, et arvest nr 10753 saab lugeda käesoleva tsiviilasjaga seotud vajalikuks kuluks üksnes 14.06.2010 kaebuse koostamist ja edastamist kohtule, milleks kuluvaks mõistlikuks ajaks hindab kohus 0,5 h (vt tl 23). Muude kostja õigusabikulude osas leiab kohus, et taotluses väljatoodud toimingute tegemine ning selleks kulutatud aeg on põhjendatud ning kooskõlas käesoleva tsiviilasja keerukuse ja mahuga. Samuti on kostja esindaja kulu kooskõlas seaduses sätestatud piirmääraga. Seega on kostja õigusabikulude põhjendatud rahaliseks suuruseks kohtu hinnangul 582,8 (1126,07 – 543,27) eurot. Hageja ei ole kostja menetluskulude väljamõistmise taotlusele omapoolseid vastuväiteid esitanud. Kõike eeltoodut arvesse võttes ning peab kohus põhjendatuks mõista hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud summas 31,47 eurot (5,4% 582,8-st). Arvestades eeltoodut vähendab kohus kostja õigusabikulude mahtu kokku 5 tunni võrra, mis vastab 8500 kroonile ehk 543,25 eurole. Arvestades menetluskulude jaotuse proportsiooni, moodustavad kostja põhjendatud menetluskulud seega 62,19 eurot (riigilõiv 30,72 eurot + õigusabikulud 31,47 eurot).

III Tasaarvestus TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestab hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistetakse kostjalt LLAS-lt hageja TH kasuks välja menetluskulud 669.49 (731,68-62,19) eurot. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.