Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus TH esitas 15.01.2010.a. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse koondamishüvitise, lepingu ülesütlemise tähtaja rikkumise eest keskmise töötasu ning puhkuse hüvitise ja viivise nõude. Asjaolude kohaselt lõpetas tööandja hagejaga lepingu ülesütlemise tõttu seoses koondamisega. Tööleping lõpetati 14.12.2009.a. ja vastavalt kokkuleppele pidi kostja tasuma hagejale koondamishüvitist 16485 krooni, keskmist töötasu lepingu etteteatamistähtaja rikkumise eest 59196 krooni ning puhkuse hüvitist 16485 krooni. Kostja seda tasu ei maksnud ja sellepärast pöörduski hageja avaldusega töövaidluskomisjoni vastavate hüvitiste nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas hageja nõude otsusega 9.4-2/298-10 05.05.2010.a. Töövaidluskomisjon tegi otsuse 05.05.2010.a. järgmiste nõuete üle: mõistis hagejale kostjalt välja TLS § 100 lg 1 järgi 16485 krooni, TLS § 100 lg 5 järgi keskmist töötasu lepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja rikkumise eest 59196 krooni, saamata jäänud puhkuse hüvitist TLS § 71 järgi 16485 krooni. Tööandaja Loksa Laevatehas AS otsusega ei nõustunud ja palus asja läbi vaadata hagimenetluses. Nõue ja põhjendused Hageja töötas kostja juures alates 28.08.1986.a. 06.01.1997.a. sõlmitud lepingu nr 346 järgi töötas hageja kostja juures sadama juhina. 01.12.2009.a. ütles kostja hagejale töölepingu üles seoses koondamisega ning leping lõpetati 14.12.2009.a., mille kohta on tehtud ka vastav kanne tööraamatusse. Lepingu lõpetas kostjaga seoses koondamisega. Lepingu lõpetamise teate sai hageja kätte 01.12.2009.a. Tööleping lõppes ja kostja pidi hagejale maksma koondamistasu 16485 krooni, keskmist töötasu lepingu etteteatamistähtaja rikkumise eest 79 päeva eest 59196 krooni ning saamata jäänud puhkuse hüvitist 22 kalendripäeva eest 16485 krooni. Kostja oma kohustusi ei täitnud. Nõuded muutusid sissenõutavaks töölepingu lõpetamise päeval 14.12.2009.a. Viivis 15.01.2010.a. seisuga on 590 krooni. Kohtu menetluses suurendas viivisenõuet (t lk 63) seisuga 22.12.2011.a. 6875,58 kroonile ja palus edaspidi välja mõista viivise seadusjärgses määras protsendina põhivõlast kuni selle tasumiseni. Viivise seadusjärgne määr on 0,02% päevas. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. 12.01.2010.a. edastas kostja hagejale lepingu ülesütlemise teate ning selle kohaselt on leping üles öeldud usaldamatuse tõttu TLS § 88 lg 1 p 1 järgi. Hageja leiab, et töösuhe poolte vahel lõppes 14.12.2009.a. ning hagejal ei olnud kostjaga enam pärast seda mingit töösuhet ja kostja ei saanud hagejalt nõuda tööülesannete täitmist ega saanud enam juba lõpetatud töösuhet uuesti 12.01.2010.a. lõpetada. Seega on hagejal õigus saada hüvitist vastavalt sellele, millele hagejal on õigus 14.12.2009.a. lõpetatud lepingu järgi. Tõendid: töövaidluskomisjoni otsus, töölepingu ülesütlemisavaldus 12.01.2010 nr 70, hageja avaldus 09.02.2010 töövaidluskomisjonile, hageja kiri kostjale 03/22.01.2010, tööraamatu väljavõte, töölepingu nr 346 Lisa, töölepingu lõpetamise teade 01.12.2009. Kostja seisukoht Kostja palus hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõue teises tsiviilasjas nr 2-10-61323 lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 12.01.2010.a. TLS § 88 lg 1 p 5 alusel jäi aegumise tõttu rahuldamata. Hageja töösuhe ei lõppenud 14.12.2009.a. 15.12.2009.a. esitas hageja kostjale puhkuseavalduse, oli puhkusel 15.12.2009.a.-11.01.2009.a. ja seega pidi ta teadma, et tööleping ei ole lõppenud. 15.12.2010 saatis kostja hagejale kirja, mille kohaselt oli lepingu ülesütlemine koondamise tõttu peatatud. Hageja täitis omaalgatuslikult vähemas ulatuses tööülesandeid, kui ta tööandjale avaldas, mistõttu maksis kostja hagejale rohkem kokku 2810,94 eurot perioodil 01.01.2009.a.2 (5)

09.09.2009.a. Selle tõttu tegi kostja hagejale 12.01.2009.a. töölepingu ülesütlemise teate ja ütles lepingu üles TLS § 88 lg 1 p 5 alusel usalduse kaotuse tõttu. Leping lõppes 15.01.2010.a. Hageja ei saa tugineda sellele, et lepingu ülesütlemine 15.01.2010.a. oleks tühine, kuna hagi selle nõude osas on aegumise tõttu jäetud rahuldamata. Lepingu lõpetamise teade 15.01.2010.a. tehti hagejale suuliselt ja kirjalikult posti teel. Nimetatud põhjustel ei ole hagejal õigus saada hüvitisi ja puhkuse kompensatsiooni. Hüvitis 22 päeva eest on 11506 krooni mitte hagis nõutav. Viivise arvestus on esitamata, mistõttu tuleb jätta viivisenõue rahuldamata. Tõendid: lepingu lõpetamise teade 15.12.2009 koos väljastusteatega, avaldus puhkuse saamiseks, tööleping koos muudatustega, tööaja arvestus, ökonomisti kirjalik selgitus, lepingu ülesütlemise teade 12.01.2010, Kohtu põhjendused TsÜS 69 lg 1 mõtte kohasel tehakse tahteavaldus, antud juhul lepingu ülesütlemise avaldus lepingu teisele poole (seda tuleb väljendada) ning see muutub kehtivaks kättesaamisega. TLS § 95 lg 1 järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 104 lg 1 järgi on lepingu ülesütlemine tühine kui selleks puudus seadusest tulenev alus või ei vasta lepingu ülesütlemine seaduses sätestatud nõuetele. TsÜS § 71 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldus loetakse tehtud sellise sisuga nagu see kätte saadi. VÕS § 186 p 6 alusel lõpeb võlasuhe ülesütlemisega. Hageja töötas töölepingu alusel kostja juures alates 28.08.1986.a. Kohtule ja töövaidluskomisjonile esitatud kirjalikust teates /kuupäevata/ (TVK t lk 13) nähtub, et kostja ütleb hagejale üles lepingu seoses töömahu vähendamisega TLS § 89 lg 1 alusel. Vaidlus puudus selles, et hageja sai selle teatise ehk ülesütlemise avalduse kätte 01.12.2009.a. Seega nähtub eelviidatud tööandja kirjalikust teatest TsÜS § 69 lg 1 järgi selge ja ühemõtteline tahteavaldus lõpetada pooltevaheline võlasuhe ehk tööleping tööandjast tulenevatel majanduslikel põhjustelTLS § 89 lg 1 järgi. Tahteavalduse vorm vastab TLS § 95 lg 1 ning sisu lg 2, kuna see on kirjalik ja see on põhjendatud. Lisaks nähtub teatest ka tahteavalduse saaja e. hageja. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja viidatud tahteavaldus ehk lepingu ülesütlemiseavaldus ei ole tühine. Vaidlus puudus selles, et viidatud lepingu ülesütlemise teate on hageja 01.12.2009.a. kätte saanud, seega on tööandja lepingu ülesütlemise avalduse, st TLS § 89 lg 1 alusel tehtud lepingu lõpetamise tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg 1 esimese lause järgi hagejale kättesaamisega kehtivaks muutunud. Töölepingule nr 356 on tehtud 06.01.1997.a. lisa, millest nähtub, et tööandja on hagejale töölepingu üles öelnud 14.12.2009.a. TLS § 89 lg 1 alusel (TVK t lk 14) ja selle kohta on mõlemad pooled andnud allkirjad. Hageja poolt esitatud tööraamatu väljavõttest nähtub, et tööandja on teinud 14.12.2009.a. kande ka hageja tööraamatusse selle kohta, et tööleping on lõpetatud hagejaga 14.12.2009.a. (TVK t lk 30). Seega on tööandja pärast TLS § 89 lg 1 alusel tehtud lepingu ülesütlemise teate kättetoimetamist hagejale vormistanud töölepingusse endasse töölepingu lõpetamise kohta 14.12.2009.a. (koondamine) märke ning lisaks teinud sama kuupäevaga lepingu lõpetamise kande hageja tööraamatusse. Kuna tööandja on TLS § 89 lg 1 alusel tehtava lepingu ülesütlemise teate hagejale 01.12.2009.a. teatavaks teinud ning pooled on lepingu lõpetamise 14.12.2009.a. seisuga kandnud töölepingusse, tööraamatusse, siis ongi kostja poolt lepingu ülesütlemise tahteavaldusega pooltevaheline tööleping lõpetatud 14.12.2009.a. ning sellest kuupäevast nendevaheline võlasuhe VÕS § 186 p 6 alusel lõppenud. Kostja väide, et tegelikult töösuhe ei lõppenud, sest hageja soovis 15.12.2009.a. esitatud avaldusega saada puhkust (TVK lk 39, ts t lk 99 tõlge), ei ole millegagi tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks TLS § 89 lg 1 aluse tehtud lepingu ülesütlemise tahteavalduse tagasivõtnud TLS § 72 alusel ehk enne seda kui ta lepingu ülesütlemise avalduse hagejale 3 (5)

teatavaks tegi või oleks selle tagasivõtmise avalduse koos TLS § 89 lg 1 alusel tehtud ülesütlemise avaldusega hagejale kätte toimetanud. Vastupidiselt kinnitab töölepingusse tehtud lepingu lõpetamise kanne 14.12.2009.a. lepingu lõpetamise kindlat soovi. Kostja esitatud kiri 15.12.2009.a. nr 1325 (tsiv t lk 97) millega lepingu ülesütlemine koondamise tõttu on peatatud, on hagejale saadetud seega alles pärast lepingu lõppemist (14.12.2009.a.) ja selle on hageja saanud veelgi hiljem, so 21.12.2009.a. (tsiv t lk 97 väljastusteade). Kostja poolt kohtule esitatud avaldus, millest nähtus, et hageja avaldas soovi saada nö puhkuse jääk eelnevalt töötatud aja eest, seda samuti ei tõenda. Hageja selgitas, et kirjutas avalduse vaid selleks, et raamatupidaja saaks talle arvestada välja puhkuse kompensatsiooni töötatud aja eest. Hinnates viidatud puhkuseavaldust ja kostja 15.12.2009.a. kirja koos väljastusteatega, leiab kohus, et need ei tõenda kostja väidet sellest, et tegelikult ei lõpetanud pooled 14.12.2009.a. lepingut. Seega lõppes pooltevaheline leping 14.12.2009.a. ning kostja poolt pärast seda tehtud lepingu ülesütlemise avaldusel TLS § 88 lg 1 p 5 alusel 12.01.2010.a., ei olnud juba 14.12.2009.a. lõppenud lepingu seisukohalt mingit tähendust. Eeltoodu tõttu ei ole mingit tähendust ka kostja poolt kohtule esitatud tsiviilasjas nr. 2-10-61323 30.09.2011.a. tehtud kohtuotsusel, millega jäi hageja nõue lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks aegumise tõttu rahuldamata. Nimetatud kaalutlusel ei ole kohtul vaja hinnata ka selle 12.01.2010.a. ülesütlemise avalduse sisu, selle alust ja selle tagajärgi ega ka kostja väiteid sellest, kas hageja rikkus lepingut või ei, mis ulatuses hageja võis lepingut rikkuda, kas kostja on hagejale midagi alusetult maksnud, kas kostja on saanud kahju. Sellel põhjusel ei anna kohus ka hinnangut kostja esitatud tööaja arvestusele ning ökonomisti selgitusele (TVK t lk 40-45). Kuna leping poolte vahel lõppes 14.12.2009.a. TLS § 89 lg 1 alusel, on kostjal kohustus maksta hagejale ka TLS § 100 lg 1 järgi 1 kuu keskmist töötasu ning TLS § 100 lg 5 alusel lepingu ülesütlemise teatamise tähtaja rikkumise hüvitist keskmise töötasu 79 kalendripäeva eest, millede suurust ja tähtaega kostja ei vaidlustanud. Kuna kostja ei ole märgitud hüvitisi maksnud, siis rikub ta VÕS § 100 tähenduses kohustust ning hagejal on õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 ja TLS § 100 lg 1, 5 alusel kohustuse täitmist. Eeltoodu tõttu on hageja nõue selles osa tõendatud ja põhjendatud ja kostjalt tuleb hagejale välja mõista 1 kuu ulatuses keskmist töötasu 16485 krooni ja 79 kalendripäeva eest keskmist töötasu 59196 krooni (vaidlus summade üle puudus). Hageja palus välja mõista 22 kalendripäeva eest puhkuse kompensatsiooni, mille pikkuse üle vaidlus puudus. TLS § 71 alusel on tööandja kohustatud hüvitama töölepingu lõppemisel töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Kostja esitatud palgateatisest (TVK lk 47) nähtub, et hüvitis saamata jäänud puhkuse eest 22 kalendripäeva ulatuses on 11506 krooni, mida hageja ei ole ümber lükanud. Seega on kostja tõendanud väidet, et puhkuse kompensatsioon on 22 kalendripäeva eest 11506 krooni. Seega on hageja nõue selles osas osaliselt põhjendatud ja tõendatud. Kuna märgitud kompensatsiooni väljamaksmist ei ole kostja tõendanud, siis rikub kostja VÕS § 100 tähenduses kohustust ja eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 ja § 108 lg 1 ning TLS § 71 järgi saamata jäänud puhkuse hüvitist 11506 krooni. Märgitud 11506 krooni tuleb kostjalt hagejale välja mõista. TLS § 84 lg 1 järgi muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisega. Hageja palus välja mõista viivise seisuga 22.12.2010.a. 6875,58 krooni. Kostja kohustused muutusid TLS § 84 lg 1 alusel sissenõutavaks lepingu lõppemisel 14.12.2009.a. VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, lg 1 II aluse järgi on viivis VÕS § 94 sätestatud määr, millele lisandub 7% aastas. Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ülalpool kohtu tuvastatud kohustused täitnud, siis on kostja viivituses ja hagejal on õigus nõuda sõltumata viivise arvestuse perioodi (päevade arvu) esiletoomata jätmisest viivist alates 15.12.2009.a. Hageja on esile toonud, et nõuab viivist seaduses sätestatud määras. Vastavalt Ametlikes Teadaannetes avaldatule oli VÕS § 94 sätestatud määr perioodil 15.12.2009.a.4 (5)

22.12.2010.a. (vt Ametlike Teadaannete väljavõtted kättesaadavad internetist, 31.12.2009.a., 01.07.2010.a., 31.12.2010.a.) 1%. Seega oli viivise määr viidatud perioodil VÕS § 113 lg 1 II lause järgi 8% aastas e. 0,022% päevas. Hageja on arvestanud viivisemääraks 0,02% (vt lk 66), mis on väiksem kui seadusjärgne määr. Kohus on seotud poolte asjaolude ja nõuetega, seega tuleb lähtuda viivise arvestamisel hageja nõutud määrast. Kuna hageja nõue on osaliselt tõendatud ja põhjendatud, tuleb viivist arvestada tõendatud ja põhjendatud osalt ehk 87187 kroonilt (11506+59196+16485). Viivis perioodi eest 15.12.2009.a.-22.12.2010.a. (373 päeva) on 6504,15 krooni. Seega on hageja viivisenõue osaliselt tõendatud, põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis 22.12.2010.a. seisuga VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 alusel 6504,15 krooni e 415,69 eurot. TsMS § 367 alusel on hagejal õigus nõuda viivist veel esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlalt protsendina kuni selle põhivõla tasumiseni. Kuna kostja ei ole tõendanud, et pärast 22.12.2010.a. oleks võlga vähendanud, tuleb kostjalt välja mõista võlalt 5572,26 eurot (87187 krooni/15,6466) viivis alates 23.12.2010.a. TsMS § 367, VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud/rahuldamata jäetud osale teise poole kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 94,6% (5572,27/5890,48 x 100), seega jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 94,6% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 5,4% ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 133 lg 1,2 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind põhinõuete väärtus kokku vastavalt 92166 krooni e 5890,48 eurot.

Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.