Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Otsuse tegemise aeg ja koht 30.09.2011 Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei kaudu liik
Vaheotsus lõppotsusena
Tsiviilasja number
2-10-61323
Tsiviilasi
TH hagi LL vastu lepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
5890 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: TH(XXX, XXX), esindaja AM
esindajad
Kostja: LLAS (XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Veikko Toomere
Kohtuistungi aeg, osalenud
12.09.2011, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
isikud
Hageja esindaja A. M Kostja esindaja vandeadvokaat V. Toomere
Jätta rahuldamata TH hagi LLAS vastu töölepingu ülesütlemise 12.01.2010 tühisuse tuvastamiseks aegumise tõttu. Menetluskulude jaotus Jätta LLAS-i menetluskulud TH kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 (viis) kuud arvates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Eelnev menetlus TH esitas 15.01.2010.a. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse koondamishüvitise, lepingu ülesütlemise tähtaja rikkumise eest keskmise töötasu ning puhkuse hüvitise ja viivise nõude. Asjaolude kohaselt lõpetas tööandja hagejaga lepingu ülesütlemise tõttu seoses koondamisega. Tööleping lõpetati 14.12.09 ja vastavalt kokkuleppele pidi kostja tasuma hagejale koondamishüvitist 16485 krooni, keskmist töötasu lepingu etteteatamistähtaja rikkumise eest 59196 krooni ning puhkuse hüvitist 16485 krooni. Kostja seda tasu ei maksnud ja sellepärast pöörduski hageja töövaidluskomisjoni vastavate hüvitiste nõudes.. Töövaidluskomisjoni rahuldas hageja nõude otsusega 9.4-2/298-10 05.05.2010. Töövaidluskomisjon tegi otsuse 05.05.2010 järgmiste nõuete üle: mõistis hagejale kostjalt välja TLS § 100 lg 1 järgi 16485 krooni, TLS § 100 lg 5 järgi keskmist töötasu lepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja rikkumise eest 59196 krooni, saamata jäänud puhkuse hüvitist TLS § 71 järgi 16485 krooni. Tööandaja LLAS otsusega ei nõustunud ja palus asja läbi vaadata hagimenetluses. Märgitud vaidluse osas on algatatud tsiviilasi T. H hagis AS LL vastu nr 2-10-28370 ning selles tsiviilasjas on menetlus peatatud. 10.11.2010 esitas hageja maakohtule nõude LLAS-i vastu ja palus tuvastada, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine 12.01.2010 on tühine. Märgitud avalduse alusel on eraldatud ja algatatud käesolev tsiviilasi nr 2-10-61323. Nõue ja põhjendused Kohtule 10.11.2010 esitatud hagiavalduse asjaolude kohaselt töötas hageja kostja juures alates 28.08.1986. Kostja ütles hagejale 01.12.2009 töölepingu üles seoses koondamisega ning leping lõpetati 14.12.2009, mille kohta on tehtud ka vastav kanne tööraamatusse. Tööleping lõppes ja kostja pidi hagejale maksma koondamistasu 16485 krooni, keskmist töötasu lepingu etteteatamistähtaja rikkumise eest 59196 krooni ning saamata jäänud puhkuse hüvitist 16485 krooni. Kostja oma kohustusi ei täitnud. 12.01.2010 edastas kostja hagejale lepingu ülesütlemise teate ning selle kohaselt on leping üles öeldud usaldamatuse tõttu TLS § 88 lg 1 p1 järgi. Hageja leiab, et töösuhe poolte vahel lõppes 14.12.2009 ning hagejal ei olnud kostjaga enam pärast seda mingit töösuhet ja kostja ei saanud hagejalt nõuda tööülesannete täitmist ega saanud enam juba lõpetatud töösuhet uuesti 12.01.2010 lõpetada. Seega on hagejal õigus saada hüvitist vastavalt sellele, millele hagejal on õigus 14.12.2009 lõpetatud lepingu järgi. Hageja palub tuvastada märgitud lepingu ülesütlemise tühisus. Hageja leiab, et ta oli töövaidluskomisjonis esitanud ka vastavasisulise nõude 09.02.2010. Hagi ei ole aegunud. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Tõendid: töövaidluskomisjoni otsus, töölepingu ülesütlemisavaldus 12.01.2010 nr 70, hageja avaldus 09.02.2010 töövaidluskomisjonile, hageja kiri kostjale 03/22.01.2010, tööraamatu väljavõte, töölepingu nr 346 Lisa, töölepingu lõpetamise teade 01.12.2009. Kostja seisukoht Kostja palub jätta hagi rahuldamata, hagi on aegunud, töötaja ei ole sellist nõuet töövaidluskomisjonile esitanud. Menetluskulud palub jätta hageja kanda, Tõendid: tugines samadele tõenditele Kohtu põhjendused TsMS § 449 järgi võib kohus aegumise küsimuse lahendada vaheotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus vaheotsuse ja jätkab menetlust ning kui kohaldab aegumist, siis teeb lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. 2 (3)
Kuivõrd pooled olid nõus sellega, et lahendada aegumise küsimus vaheotsusega, kontrollib kohus seega eelkõige seda, kas hageja nõue - tuvastada lepingu ülesütlemise 12.01.2010 tühisus, on aegunud või mitte. Selle tõttu ei anna kohus vaidluses sisulist hinnangut selle, kas kostja sai/võis hagejaga lepingu üles öelda 12.01.2010 ning ka selleks olid olemas alused ja kas need on tõendatud ja kas lepingu ülesütlemine 12.01.2010 hageja suhtes on kehtiv või mitte. Muudele väidetele ja tõenditele kohus seetõttu hinnangut ei anna. ITLS lg 6 lg 1 järgi on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul ning lg 3 järgi on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest ning lg 3 alusel on töötasu nõude esitamise tähtaeg on kolm aastat. Vaidlustamata asjaolud: - Hageja töötas töölepingu alusel kostja juures alates 28.08.1986 - Kostja tegi hagejale 12.01.2011 töölepingu ülesütlemise avalduse - Hageja sai selle ülesütlemise avalduse 19.01.2010 (tvk toimik hageja avaldus kostjale 03/22.01.2010, tvk t lk 21). Hageja on töövaidluskomisjonile esitanud 09.02.2010 (tvk t lk 17) avalduse. Selle sisust nähtub, et 15.01.2010 oli hageja esitanud töövaidluskomisjonile kostja vastu nõude koondamishüvitise, keskmise töötasu ja puhkusehüvitise nõude. Lisaks nähtub avaldust, et tööandja oli hagejat teavitanud 01.12.2009, et tööleping lõpetatakse TLS § 89 lg 1 järgi koondamise tõttu, et 14.12.2009 vormistasid pooled töölepingu lõpetamise, tööraamatusse tehti kanne ja raamat tagastati hagejale ja et kostja edastas hagejale ülesütlemisavalduse 12.01.2010 nr 70 lepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p1 järgi usalduse kaotuse tõttu. 09.02.2010 töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt pakkus hageja kostjale 22.01.2010 kirjaga nr 03 küsimuse lahendamiseks kompromissiga, millele pole vastust saanud. Esitatud 09.02.2010 avalduse kohaselt ei ole hagejal kostjaga alates 14.12.2009 mingeid töösuhteid ja seega ei tekita 12.01.2010 ülesütlemise avaldus mingeid õiguslikke tagajärgi hagejale ning hageja palub oma töövaidluskomisjonile 09.02.2010 esitatud avaldus liita arusaamatuste vältimisteks 15.01.2010 esitatud avalduse materjalide juurde. Seega leiab kohus, et hageja on märgitud ülesütlemise tühisusele tuginenud kui asjaolule ega ole esitanud nõuet kostja vastu.. Töövaidluskomisjoni otsusest ei nähtu, et komisjon oleks käsitelnud seda nõudena, vaid seda on käsitletud otsuses kui T. Hudilaineni avalduse üht täpsustavat asjaolu ning komisjon on sellele ka otsuse põhjendavas osas hinnangu andnud. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tegelikult nõuet töövaidluskomisjonile ega kohtule 30 päeva jooksul arvates 19.01.2010 (sai kätte kostja 12.01.2010 ülesütlemise avalduse) ITLS § 6 lg 3 järgi esitanud viidatud 12.01.2010 kostja poolt tehtud lepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. Hagi selles nõudes on kohtule esitatud alles 10.11.2010. Seega leiab kohus, et hagi on aegunud ning kohus kohaldab TsÜS § 143 alusel kostja taotluse alusel nõude suhtes aegumist. Hagi jääb aegumise tõttu rahuldamata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hagejal on õigus tugineda 12.01.2010 lepingu ülesütlemise tühisusele kui asjaolule teises vaidluses ja sellisel juhul kuulub see asjaolu hagi alusesse ja tõendamisesemesse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse 3 (3)
alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Kohus lähtub eelkõige sellest, mida hageja oleks õigustatud saama, kui lepingu ülesütlemine oleks tühine. Kui lepingu ülesütlemine oleks tühine, oleks hageja huvi hagi asjaolude kohaselt suunatud lepingu varasema (14.12.2009) ülesütlemise järgi hüvitise saamiseks kokku summas 5890,48 eurot.
Kohtunik
4 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.