Võlaõigus › Töövõtulepingud

käesoleva otsuse jõustumisel Harju Maakohtu 30.03.2011 kohtumäärus, millega rahuldati osaliselt OÜ A taotlus hagi tagamiseks ning

keelatti MP tehingud temale kuuluvate SHOÜ (registrikood XXX) osadega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta OÜ A kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 17.07.2009 avaldas Sotsiaalministeerium (hankija) hanketeate nr XXX Pärnu XXX perekodu ja 1 tegelusmaja ehitamiseks. Sotsiaalministeerium sõlmis WEOÜ-ga peatöövõtulepingu 15.10.2009. 17.06.2010 sõlmis MEOÜ hagejaga alltöövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja (ehitusobjektil PLP, asukohaga XXX) teostama kohtkindla mööbli valmistamise ja paigaldamise vastavalt projektile. MEOÜ tasus hagejale teostatud tööde eest vaid osaliselt, tekitades hagejale kahju summas 36 134,37 eurot. Hageja on seisukohal, et WEOÜ poolt lepingu üleandmine MEOÜ’le on heade kommete vastane TsÜS § 86 mõttes, kuna riigihanke seadus sellist objekti üleandmist kolmandale isikule ei võimalda. TsÜS § 37 tuleneb juhtorgani liikmete AH ja MP otsevastutus juriidilise isiku so MEOÜ võlausaldaja so hageja ees. Juriidilise isiku juhtorgani liige võib oma ametiülesandeid juriidilise isiku ees sisesuhte alusel täites toime panna õigusvastase teo, millega kaasneb kahju tekkimine juriidilise isiku võlausaldajale. VÕS § 1045 lg 1 p 5, 7 ja 8 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, seadusest tulenevat kohustust rikkuva ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. TsÜS 86 lg 1 ja 2 mõttes so heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Hageja palub välja mõista kostjatelt AH ja MP solidaarselt hageja kasuks kahjuhüvitise summas 34 214,37 eurot (36 134,37€ - 1 920€ = 34 214,37€). Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostja vastuväited Juhtorgani liikme vastutus juriidilise isiku kohustuste eest saab tekkida TsÜS § 37 lg 1 kohaselt juhul, kui juhtorgani liikmed on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule. TsÜS § 37 käsitleb juhtorganite liikmete vastutust juriidilise isiku, mitte võlausaldaja ees. Hagi õiguslikest põhjendustest ei selgu, millist üldist või konkreetset juhatuse liikme kohustust on kostjad rikkunud. Asjaolu, et MEOÜ ei suutnud 100%-liselt täita oma rahalisi kohustusi hageja ees, ei muuda kostjaid automaatselt vastutavaks. Kostjate hinnangul ei ole hageja seisukoht, et sissenõutavaks muutunud rahalise kohustuse täitmata jätmist saab käsitleda hageja omandiõiguse rikkumisena põhjendatud ega VÕS § 1045 lg 1 p-le 4 tuginemine asjakohane. ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu

võlausaldajaid. Arvestades, et hageja ei ole esitanud, milles konkreetselt on seisnenud kostjate õigusvastane käitumine hagejaga lepingu sõlmimisel, on kostjatel keeruline õigustada ka tegude õiguspärasust. Hankija ees on vastutav WEOÜ, kes on andnud garantii nii töö kvaliteedi kui ajakava täitmise osas. Kostjate hinnangul ei ole ka tehingu heade kommete vastasus faktiliselt põhjendatud. Menetluse käik 11.03.2013 menetlusosalistele saadetud kirjas teavitas kohus, et lahendab tsiviilasja nr 2-1056744 TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, samas andis pooltele tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks kuni 21.03.2013. 13.05.2013 kohtumäärusega teatas kohus menetlusosalistele, et teeb lahendi teatavaks kohtukantselei kaudu 17.05.2013 kell 16.00 ja lahend on kättesaadav www.e-toimik.ee kaudu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmis Sotsiaalministeerium 15.10.2009 WEOÜ-ga peatöövõtulepingu objekti Pärnu XXX perekodu ja 1 tegelusmaja (asukohaga XXX) ehitamiseks, WEOÜ juhatuse liikmeks oli AH (tl 14-23, tl 81-83). WEOÜ andis objekti täitmiseks MEOÜ-le. MEOÜ sõlmis alltöövõtulepingu hagejaga 17.06.2010 (tl 24-46) ja 01.09.2010 andis hageja töö üle (tl 80), nimetatud perioodil olid MEOÜ juhatuse liikmed AH ja MP (tl 70-71). MEOÜ likvideerimisteade avaldati ametlikes teadaannetes 01.11.2010 (tl 69). Alltöövõtulepingu alusel tehtud tööde eest esitatud arved tasuti hagejale üksnes osaliselt (tl 4749, tl 54-68, tl 72-73). 01.03.2012 kinnitati MEOÜ (pankrotis) pankrotihalduri poolt esitatud jaotusettepanek. 12.04.2012 laekus hageja pangakontole pankrotihalduri poolt kinnitatud jaotusettepaneku alusel jaotis summas 1920 eurot (tl 153-154), hageja vähendas nõuet AH ja MP vastu summas 1920 eurot. Hageja palub välja mõista kostjatelt AH ja MP solidaarselt hageja kasuks kahjuhüvitise summas 34 214,37 eurot (36 134,37 - 1 920 = 34 214,37). Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:

Kohtu hinnangul on esitatud hagi lubatud ja õiguslikult põhjendatud. VÕS § 2 lg 1 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 2 kohaselt võib võlasuhe tekkida kahju õigusvastasest tekitamisest ning p 6 kohaselt muust seadusest tulenevast alusest. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lepinguväliste kohustuste puhul tuleneb kohustuse sisu seadusest ning sellest lähtudes peab ka kohustuse täitma. Hageja on oma nõudes tuginenud VÕS § 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-le 5, 7 ja 8. Lisaks tugineb hageja oma nõudes ÄS § 187; TsÜS § 37, TsÜS 86 lg 1 ja 2 ning TsÜS § 87. ÄS § 187 lg 2 alusel saab äriühingu võlausaldaja kahju hüvitamist nõuda äriühingule, mitte aga endale. Üksnes erandina s.o seaduses sätestatud kohustuse rikkumisega võib kaasneda juhatuse liikmete otsene isiklik deliktiõiguslik vastutus osaühingu võlausaldajate ees. Sellisel juhul käituks juhtorgani liige õigusvastaselt äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-05 tunnustanud juhatuse liikme otsevastutust üksnes juhul, kui juhatuse liige on rikkunud seadusest tulenevat ning võlausaldajate kaitseks seatud kohustust. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega äriühingu juhatuse liikme poolt ning seeläbi äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on õigusvastane tegevus võlausaldaja suhtes VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Sellise kahju hüvitamist saab võlausaldaja nõuda otse endale, seega ei kohaldata ÄS § 187 lg-t 2 ning TsÜS § 37 lg-t 2. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Hageja selgitustest nähtuvalt sõlmis WEOÜ riigihanke korras teostatavate tööde osas kokkuleppe MEOÜ’ga (juhatuse liikmed olid AH ja MP, siseteabe alusel). Samas ei näe riigihankemenetlus ette võimalust hanke objekti üleandmiseks hankes mitteosalenud äriühingule. Objekti üleandmisel sai tasu hanke teostamise eest WEOÜ, aga kohustused s.h alltöövõtjatele tasumine jäi MEOÜ kanda. Hageja tekitati seeläbi kahju saamata jäänud tulu osas summas 565 380 krooni s.o 36 134,37 eurot. Hageja hinnangul oli kostjate tegevus tõlgendatav seadusest tuleneva kohustust rikkuvana ja heade kommete vastase tahtliku käitumisena, mis vastab VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p-dele 7 ja 8. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja seisukohal, et kostjad rikkusid ÄS § 187 lg 1 tulenevat hoolsuskohustust. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Ka TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Kohus selgitab hagejale, et TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1 sätestatud üldine hoolsuskohustus annab standardi, millisel viisil peavad juhtorgani liikmed oma igapäevakohustusi täitma (vajaliku hoolsusega). Samas üldise hoolsuskohustuse rikkumine ei ole vastutuse kohaldamiseks piisav alus, hageja kohustub tõendama seadusest tuleneva kohustuse rikkumise. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks konkreetse seadusest tuleneva kohustuse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt. Lisaks asub kohus seisukohale, et isegi kui asjas oleks tuvastatud, et kostja rikkus ÄS § 187 lg-st 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimaldaks see hagejal nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega

kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-150-09 asunud seisukohale, et ÄS § 187 lg 1 kaitse eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Lisaks märgib kohus, et kostja on esitanud kohtule tõendina 24.09.2012 Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (tl 184-188), millest nähtuvalt lõpetati kriminaalmenetlus AH suhtes KarS § 209 lg 2 p 2 objektiivse teokoosseisu puudumise tõttu. Kriminaalasjas ei leidnud tõendamist, et OÜ ME juhatus või muu pädev esindaja oleks toime pannud lepingukelmuse, so alltöövõtjatele lepingu sõlmimisel tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise. MEOÜ maksevõime kohta oli igal temaga lepingusse astuval isikul võimalik avalikest andmebaasidest andmeid koguda (tl 74-90) ja selle põhjal otsustada, kas lepingulisse suhtesse astumine on tema jaoks sobiva riskiastmega. Sealjuures tuleb silmas pidada, et majandustegevuses ei ole kunagi garanteeritud lepingujärgsete kohustuste täitmine teise poole poolt. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmise kavatsuse fakti kriminaalasjas ei tuvastatud. OÜ ME täitis oma lepingujärgsed kohustused alltöövõtjate ees osaliselt, sh kogumis vaadelduna valdavas osas (tl 47-49, tl 54-68). Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas puuduvad tõendid, millest nähtuks kostjate heade kommete vastane tahtlik käitumine VÕS § 1045 lg 1 p 8 või kannatanu omandiõiguse rikkumine VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 8 eeldab teotunnusena tahtlust ja teo heade kommete vastasust. Asjaolu, et MEOÜ jättis täitmata lepingust tulenevad kohustused hageja ees, samuti hageja seisukoht, mille kohaselt on kostjad sõlminud kokkuleppeid WEOÜ-ga ei nähtu kostjate tahtlust hageja kahjustamiseks, mistõttu ei ole antud juhul kohtu hinnangul tegemist heade kommete vastase tahtliku tegevusega, samuti õiguste kuritarvitamisena TsÜS § 138 lg 2 mõttes. Tõendina esitatud Maksu- ja Tolliameti 14. märtsi 2011 kontrollaktist nr 12.2-3/762513 nähtub kohtule ametiisiku seisukoht maksuõiguslikust aspektist, mis ei ole samastatav antud vaidluses esitatud asjaoludega (tl 102-106). Tõendamata on kostjate õigusvastane kahju tekitav tegu ning põhjuslik seos kostjate teo ja tekkinud kahju vahel. Kohus leiab, et hageja väited, mille kohaselt oli MEOÜ ja WEOÜ poolt sõlmitud leping tühine TsÜS § 87 ja TsÜS § 86 lg 1 alusel ei ole kohtu hinnangul samuti põhjendatud. Lepingu ülevõtmise korral toimub senise lepingupoole asendamine lepingut üle võtta sooviva isikuga. Lepingu ülevõtmine on käsutustehing, mille objektiks on kogu lepingupoole positsioon lepingus, mis eelkõige hõlmab lepingupoole kõiki lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks MEOÜ poolt peatöövõtulepingu ülevõtmine WEOÜ -lt. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega saab tehingut lugeda heade kommetega vastuolus olevaks, kui samaaegselt koos kostjate teadmisega hageja sõltuvussuhtest või erakorralisest vajadusest on tehing sõlmitud ka hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või kohustused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus leiab, et hageja väited lepingu sõlmimisest sõltuvussuhtes või erakorralise vajaduse tõttu ei ole põhjendatud. Hageja selgitustest nähtuvalt oli hagejal erakorraline vajadus tehingu tegemiseks, kuna 2010 oli Eestis jätkuvalt majanduslangus ja seetõttu oli hageja jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalik vastu võtta kõik pakkumised. Esitatud selgitusest ja esitatud tõenditest ei nähtu kohtu hinnangul asjaolusid, millest võiks järeldada, et leping on tehtud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või et kohustuste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, samuti ei nähtu vastuolu avaliku korraga. Kohus leiab, et 2010. aastal Eestis toimuva jätkuva majanduslanguse näol ei olnud tegemist erakorralise vajadusega kõikide pakkumiste vastuvõtmiseks hageja poolt.

Hagimenetluses lahendab kohus tsiviilasja üksnes nendest asjaoludest lähtuvalt, mida on hageja ja kostja kohtu ette toonud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus leiab, et tõendamata on kostjate juhatuse liikme otsevastutuse kohaldamise aluseks olevad asjaolud. Rahalise kohustuse rikkumine on taunitav, kuid seda üksnes juhul, kui isikul on raha saamiseks kostjate vastu õiguslik alus ning tõendid, mis tõendavad nõude aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kohus täitnud selgituskohustust ning andnud hagejale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks, hageja ei ole kohtule asjakohaseid tõendeid esitanud (tl 167-168). TsMS § 229 lg 1 kohaselt teeb kohus esitatud tõendite alusel kindlaks poolte nõuded ja vastuväited või nende puudumise. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Põhjusel, et hagi jääb rahuldamata tõendamatuse tõttu ei pea kohus põhjendatuks analüüsida kõiki kostjate vastuväiteid. Kohus asub seisukohale, et eeltoodud põhjendustel tuleb hageja nõue solidaarselt AHja MP vastu summas 34 214,37 eurot jätta rahuldamata. Hagi tagamise tühistamine TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Harju Maakohtu 25.11.2010 ja 30.03.2011 kohtumäärusega on rahuldatud hageja taotlus hagi tagamiseks. Põhjusel, et kohus jätab hagi antud tsiviilasjas rahuldamata, tühistab kohus 25.11.2010 hagi tagamise, millega rahuldati OÜ A hagi tagamise taotlus ning seati:

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.