Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis, kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Kooskõlas TsMS § 448 lg 41 täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osaga 17.05.2013 kohtuotsust. Täiendatud otsuse avaldab kohus 04.06.2013. Puudub vaidlus, et AH on XXX asuva korteri omanik (t l 43-47) ja hageja liige. Hageja on esitanud kostjale igakuiselt majandamiskulude arved (t l 6-25), mida kostja oli kohustatud tasuma (t l 26-29). Kostja on tasunud arved osaliselt (t l 39). Kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt arvete esitamist, arvete osaliselt tasumata jätmist, nõutava põhivõlgnevuse ega viivise ulatust. Kostja eest on tasutud hagejale 16.04.2013 908,60 eurot (t l 75), hageja ei ole nimetatud asjaolu suhtes vastuväiteid esitanud. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks TsMS § 231 lg 4 alusel. Korteriomanik on kohustatud kandma korteri majandamiskulusid vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) §-le 151 ja korteriomandiseaduse (KOS) §-le 13. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja hagiavalduses esitatud nõudeks on põhivõlgnevus 852,53 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 185,53 eurot. Kostja on tasunud hagejale pärast hagi esitamist 908,60 eurot. Tasutud summast 852,53 eurot kuulub arvestamisele põhivõlgnevuse katteks ning 56,07 eurot sissenõutavaks muutunud viivise katteks. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 129,46 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista kostjalt viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuivõrd kostja on täitnud põhinõude 16.04.2013, tuleb viivis protsendina põhinõudelt välja mõista alates hagi esitamisest, s.o 31.01.2013 kuni täitmiseni 16.04.2013. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Reeglina mõistetakse menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral välja võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kuid käesoleval juhul ei pea kohus sellist menetluskulude jaotust õigustatuks. Hageja kanda jääks suurem osa menetluskuludest, mis kohtu hinnangul on ebaõiglane, kuivõrd hagi rahuldatakse nii väikses ulatuses tulenevalt sellest, et kostja on nõude suures osas pärast hagi esitamist rahuldanud. Teisalt arvestab kohus ka asjaoluga, et menetlusosalised ei ole vaatamata hagis nõutavate summade osas väidetava suulise kokkuleppe saavutamisele lõpetanud menetlust soodsamal viisil, eelkõige kompromissi või hagist loobumise teel, millega kaasneb ka poole riigilõivu tagastamine. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.