Menetluskulud jätta kostja OÜ A kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so 89 % ulatuses.
Edasikaebamise kord.
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.
1.10.10.2009 sõlmisid TT ja OÜ AL ostu-müügilepingu. Sae müügihind oli 115 816,10 krooni, millest 02.11.2009 tasus hageja 50 000 krooni. Ülejäänud summa 65 816,10 krooni kohustus hageja tasuma võrdsetes osades 3 kuu jooksul. 15 päeva möödudes ilmnesid sae kasutamisel puudused. Puudused tekkisid sae gaasihooval, sidurikettal ja veorihmal. XXXsaeraami ostes näidati hagejale jooniseid ja tehnilisi andmeid, saeraami ennast poes näidata ei olnud. Joonistel oli sae alusraam karprauast, kuid üleantud sael oli alusraam painutatud metallist (vinkelrauast), mis on oluliselt nõrgem. Samuti oli joonistel alustee ühe sektsiooni pikkus 3 meetrit, tegelikult aga 2 meetrit. Hageja soov oli osta saeraam, millel oleks võimalik saagida 8 meetrist palki. Kuna üleantud saeraam seda ei võimaldanud, siis pidi hageja ostma ühe lisa sektsiooni.
2.Sael töötamisel ilmnesid puudused juba 17.11.2009, mil purunes siduri-gaasihoob. Seejärel ilmnesid puudused, mis seisnesid veorihmade purunemises, alustee laialivajumises ja lindi seismajäämises. 10.12.2009 esitas TTOÜ-le A avalduse lepingust taganemiseks. Selleks ajaks oli hageja tasunud kostjale ostuhinnast 72 000 krooni. 05.02.2010 tagastas kostja hagejale 28 800 krooni, tagastamata jättis 43 200 krooni ehk 2 760,98 eurot. Hageja nõuab 2 760,98 euro väljamõistmist kostjalt. Lisaks nõuab hageja viivist alates 22.12.2009 summas 594,25 eurot ja kahju 415,43 eurot. Kostja vastuväited.
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et müüdud lintsaag koos lisavarustusega vastas lepingutingimustele. Hageja poolt hagiavalduses viidatud puudused olid tingitud lintsae ebaõigest komplekteerimisest ja seadistamisest ning kasutamisest. Sellest oli tingitud ka praakmaterjali tekkimine, mille eest hageja hüvitist nõuab. Kostja teostas tellimuste alusel lintsae parandustöid kogumaksumusega 18 642 krooni ehk 1 191,44 eurot, mille olid tinginud hageja komplekteerimis- ja kasutusvead. Hageja tagastas kostjale puudustega asja, mille parandamise kulud moodustasid 12 200,65 krooni ehk 779,63 eurot. Hageja jättis kostjale saadud kasu tagastamata. Kasutuseelise väärtus on 50 000 krooni ehk 3 195,58 eurot. Kostja tasaarvestas oma nõuded hageja nõudega, millega lõppesid vastastikused nõuded kattuvas ulatuses. Kohtu järeldused
4.Kohus, kuulanud ära tunnistajate TS ja MG ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja esitas kostjale 10.12.2009 müügilepingust taganemise avalduse põhjusel, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele. Vaidlus puudub selles, et 22.12.2009 hageja tagastas müügieseme kostjale ning kostja võttis selle vastu. Seega oli poolte tahe suunatud lepinguliste suhete lõpetamisele.
VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui tagastab kõik üleantu. Tagastamisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut.
5.Vaidlus puudub selles, et kostja tagastas hagejale saadud ostuhinnast 28 800 krooni ning tagastamata jäi 43 200 krooni ehk 2 760,98 eurot. Kostja on hageja nõutava summa tasaarvestanud oma nõudega hageja vastu. Kostja leiab, et temal oli õigus nõuda hagejalt teostatud parandustööde maksumust, tagastatud kauba kahjustuste parandamise kulusid ja kasutuseeliste hüvitamist. Kostja leiab, et hagejale müüdud asi vastas lepingutingimustele ning hageja tagastas kostjale puudustega asja. Tegemist ei olnud ka lintsae ja selle lisavarustuse korrapärase kasutamise tulemusena tekkinud halvenemisega VÕÜS 189 lg 4 tähenduses, vaid asjade ebaõigest komplekteerimisest, seadistamisest ja kahjustamisest põhjustatud asjade halvenemisega. Kahjustuste parandamise kulud moodustasid kokku 12 200,65 krooni ehk 779.63 eurot.
6.Kohus ei nõustu kostja väitega, et tegemist oli lintsae komplekteerimisest ja seadistamisest põhjustatud asja halvenemisega. Müügieseme üleandmisel 02.11.2009 kostjale pakendit ei avatud ning pakendis oli kaasas ainult ingliskeelne kasutusjuhend. Hiljem saadeti kostjale ka eestikeelne kasutusjuhend. Tootja oli muutnud rööbastee konstruktsiooni esialgses pakkumuses esitatust. Kuid need asjaolud ei tinginud asja halvenemist.
7.Kohus asub seisukohale, et müüdud asi ei vastanud lepingutingimustele ning see oli olemas juba asja üle andmisel. VÕS § 218 lg 2 kohaselt tarbijamüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijamüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Antud juhul ilmnesid puudused lintsael juba kahe nädala möödudes asja üleandmisest. Kostja ei ole tõendand, et puudused tekkisid tarbija tegevuse tõttu. Kostja küll väidab, et lintsaag oli valesti komplekteeritud ja seadistatud, kuid mida konkreetselt oli hageja komplekteerimisel valesti teinud, asja menetlemisel ei selgunud. Tunnistaja TS kinnitas, et sidur ja mootor olid pakendis ühes tükis ja need tuli kohale paigutada. Seega siduri detaili purunemine ei saanud sõltuda sae komplekteerimisest hageja poolt ega seadistamisest. Väidetavalt jäi rööbastee komplekteerimisel mõned kinnitusdetailid paigaldamata. Kuid tunnistajad TS ja MG selgitasid, rööbastee ei saanud mõjutada siduri tööd.
8.Tõendatud ei ole ka asjaolu, et müügieseme puudused oleksid tingitud ebaõigest seadistamisest. Kostja arvates võisid puudused lintsael olla tingitud teritusnurga ebaõigest seadmisest. Samas aga ei ole see väide millegagi tõendatud. TS ja MG, kes käisid kohaeal seoses lintsae detailide purunemise ja mittetöötamisega, väitsid, et kohal käies nad ei kontrollinud teritusnurka. VÕS § 222 lg 1 järgi kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist ning sama paragrahvi 4. Lõike kohaselt kannab müüja asja parandamisega või asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Seega lintsae remondikulud tuli kanda OÜ-l A ning neid kulusid ei olnud kostjal õigus tasaarvestada hageja nõudega.
9.Kostja on tagastatud kauba üle vaadanud 04.01.2010 ning leidnud, et tagastamata on üks saelint ning vigastatud oli üks saelint, saelindi juhiku metall, plastikkaitse ja voolujuhe ning kulunud oli käepide, kulud kokku 12 200,65 krooni. Hagejale ei ole varem kauba ülevaatuse akti esitatud ning hageja väite kohaselt Tarbijakaitse Tarbijakaebuste komisjoni istungil 11.05.2010 aastal kostja kinnitas, et saeraamile ekspertiisi ega hindamist ei tehtud. Kuna tagastatud kauba ülevaatuse akt on koostatud ühepoolselt kostja töötaja poolt ning asja üleandmisest 13 päeva hiljem, siis ei saa nimetatud tõendit pidada usaldusväärseks ning lugeda sellega tõendatuks tagastatud kaubal esinenud väidetavad puudused, seda enam, et tõend esitati kohtule 29.11.2012, ilma, et seda eelnevalt oleks esitatud hagejale.
10.Kostja leiab, et hageja on saanud lintsae kasutamisest kasu ning jätnud selle temale tagastamata. Lintsaag oli hageja valduses ja kasutuses 02.11.2009 kuni 22.12.2009, mil hageja sai saagi kasutada vähemalt 200 töötundi. Kasutuseelise väärtuse määramisel on kostja lähtunud lintsae üürihinnast 63,91 eurot päevas. Hageja sai saage kasutada vähemalt 50 kalendripäeva. Tegelikult sai hageja saage kasutada tunduvalt lühema perioodi jooksul. 17.11.2009 purunes sidurigaasihoob ning seejärel praktiliselt ei olnud enam võimalik lintsaage kasutada. Pärast igakordse detaili parandamist tekkis viga või purunes järgmine detail.
11.Kohus leiab, et kostja poolt pakutud kasutuseelise arvutamise meetod ei ole põhjendatud. Vallasasjade kasutuseelise väärtuse määramisel tuleks arvestada asja väärtuse langust kasutamisel. Kuna hageja sai lintsaage kasutada 10-15 päeva jooksul, siis amortisatsioon sae tagastamise ajaks kas puudus või oli see eeldatavalt minimaalne. Seadme kulumise astet ei ole kostja kindlaks teinud. See on ka raskendatud, sest tegemist oli lepingule mittevastava seadmega. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostjal puudus nõue hageja vastu, mida ta sai tasaarvestada hageja nõudega. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.
12.Hageja on arvestanud viiviseid põhinõudelt alates 22.12.2009 kuni hagi esitamiseni 25.07.2012, summas 594,25 eurot. Kostja viivise arvestuse õigsusele vastuväiteid ei ole esitanud. Kuna kostjal puudus põhjendatud nõue hageja vastu, mida oleks kostja saanud tasaarvestada, siis oli ta kohustatud tagastama lepingu järgi saadu samaaegselt lepingu eseme üleandmisega. Kostja tagastas lepingujärgi saadu osaliselt summas 1 840,66 eurot ning seda ka hilinemisega. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud ja viivis tuleb välja mõista. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist summas 415,43 eurot. Tegemist on otsese varalise kahjuga. Hageja on fikseerinud praakmaterjali, mis tekkis kostja poolt müüdud lintsae puuduste tõttu.
13.Kohus nõustub kostja vastuväitega, et kahjunõue on tõendamata. Hageja poolt koostatud ja kohtule esitatud arvestus praakmaterjali koguse ja selle rahalise väärtuse osas ei tõenda tegeliku kahju olemasolu ega selle suurust. Hageja seletas kohtuistungil, et sobimatu saematerjal kasutati kütteks. Isegi siis, kui kahju tekkimine oleks olnud tõendatud, ei ole põhjendatud nõuda kostjalt kogu praakmaterjali maksumust vaid sellest oleks tulnud maha arvata kasu, ehk küttematerjali maksumus.
Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub välja mõistmisele hageja kasuks põhinõudena 2 760,98 eurot ja kõrvalnõudena viivis 594,25 eurot, kokku 3 355,23 eurot. Menetluskulud.
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so 89 % ulatuses.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.