Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
14. mai 2013 Tallinn, Harju Maakohtu
tegemise aeg ja koht
kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-41278
Tsiviilasi
J D hagi T S vastu korteriomandi tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. 20 000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
hageja J D(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
hageja esindaja JD kostja T S (isikukood XXX, elukoht XXX) 25.04.2013, avalik kohtuistung hageja esindaja JD, kostja T S
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised
Kentmanni
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.10.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.05.2011 kinkelepingu, millega J D(hageja) kinkis T S (kostjale) Tallinnas XXX asuva korteriomandi. Kinkelepingu kohaselt kohustus kostja, alates lepingu sõlmimisest, kandma kõik lepingu esemega seotud kulud (kulud elektrienergia ja kommunaalteenuste tarbimise eest, hoolduskulud, lepingu eseme säilitamise ja parendamisega seotud kulud, kindlustamiskulud jne). 2011 novembri seisuga oli kostja võlgnevus kommunaalteenuste eest 119,79 eurot. Seetõttu taganes hageja 01.11.2011 avaldusega lepingust. Eeltoodust tulenevalt nõudis hageja kostjalt korteriomandi tagastamist ning kinnistusraamatus omaniku kande muutmist. Kostja vastus Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tunnistas kommunaalteenuste eest võlgnevuse olemasolu. Kostja on töötu ning tervise tõttu ei saa ta ka tööle minna. Kostja soovib hakata võlgnevust tasuma väikeste summade kaupa. Kohtu põhjendused Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 06.05.2011 kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. Lepinguga kinkis hageja kostjale Tallinnas XXXasuva korteriomandi. Samuti leppisid pooled kokku isikliku kasutusõiguse seadmises, mille kohaselt on hagejal õigus eluaegselt ja tasuta kasutada korteriomandit alalise elukohana. Lisaks lepiti kokku, et pärast lepingu sõlmimist jääb korteriomand poolte kaasvaldusesse ja - kasutusse. Ühtlasi võttis kostja lepingus endale kohustuse kanda, alates lepingu sõlmimisest, kõik lepingu esemega seotud kulud (kulud elektrienergia ja kommunaalteenuste tarbimise eest, hoolduskulud, lepingu eseme säilitamise ja parendamisega seotud kulud, kindlustamiskulud jms). 02.11.2011 on hageja teinud kinkelepingust taganemise avalduse, kuna kostja ei täida kinkelepingust tulenevat kohustust kanda kõik korteriomandiga seotud kulud. Kommunaalteenuste arvetest nähtuvalt oli kostja võlgnevus kommunaalteenuste eest 30.10.2011 seisuga 95,16 eurot ning 31.03.2013 seisuga 605,60 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 kohaselt, kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1–3 ettenähtud juhtudel. Tulenevalt p 3 võib kinkija lepingust taganeda, kui kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse.
Kohus leiab, et kinkelepingust taganemise õiguse annab kinkijale üksnes sellise koormise või tingimuse täitmata jätmine, mis on kinkega seotud ja millega rikutakse kinkija õigusi. Kohtu hinnangul ei ole korteriga seotud kulude kandmise kohustus kinkega seotud kohustus, kuna nende kulude kandmise kohustus on korteriühistuseadusest tulenevalt niikuinii kostjal kui korteriühistu liikmel (korteri omanikul). Samuti ei riku korteriga seotud kulude tasumata jätmine hageja õigusi. Korteriga seotud kulude tasumise kohustus on kostjal kui korteriühistu liikmel korteriühistu ees. Kui kostja ei tasu neid kulusid, siis saab korteriühistu esitada nõude kostja, mitte hageja vastu. Korteriga seotud kulude tasumata jätmine ei tekita hagejale mingeid kohustusi. Lisaks on hageja kasuks kinnistusraamatusse seatud isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on hagejal õigus eluaegselt ja tasuta kasutada korterit alalise elukohana. Seega on hagejale tagatud korteri tasuta kasutusõigus. Kuna hagejal puudus alus kinkelepingust taganemiseks, siis ei saa ta nõuda ka kostjalt korteriomandi tagastamist ning kinnistusraamatu kande muutmiseks tahteavalduse andmist. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.