2-13-15092/8 - Võlaõigus - Kommunaalteenuste osutamise lepingud (sh soojusenergia, elektrienergia ja veevarustuse lepingud) - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Hageja nõue AS TK esitas 04.04.2013 hagi AS MI vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulus kostjale perioodil 20.06.2007 – 30.11.2011 hoone aadressil XXX. Kostja tarbis hageja osutatud teenuseid kaugküttevõrgu kaudu hageja näidatud mahus vastavalt soojusenergia tariifile. Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest igakuiselt arveid võlgnevuse tasumiseks vajaliku teabega. Kostja kasutas hageja teenuseid soojusmüügilepinguta ja võrguettevõtja loata ebaseaduslikult. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei teinud kostja midagi võlgnevuse likvideerimiseks. Sellest tulenevalt rikkus kostja teenuse kasutamise ajal kehtinud üldtingimusi. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist summas 390,77 eurot ning hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise tasumist summas 55,11 eurot. Viivise on hageja arvestanud perioodi 02.07.2011 kuni 03.04.2013 eest, s.o 641 päeva eest. Viivise määraks on seadusjärgne intressimäär, s.o 0,022% päevas. Vastavalt TsMS §-le 367 nõuab hageja kostjalt viivise tasumist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, arvestatuna põhinõudelt 390,77 eurot 0,022% päevas. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu 210,91 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et hageja nõue on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ja kostja vahel puudub igasugune lepinguline suhe ning hageja ei ole kohtule esitanud dokumente, mis tõendaksid kostja maksekohustuse tekkimist. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja oli ajavahemikul 20.06.2007 – 30.11.2011 hoone asukohaga XXX omanikuks (t lk 5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et poolte vahel puudus kehtiv soojusmüügileping. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaugkütteseaduse § 16 lg 1 p 3 kohaselt soojuse ebaseaduslik kasutamine on tarbimine ilma kehtiva kirjaliku ostu-müügilepinguta. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel polnud sõlmitud soojusmüügilepingut. Kostjale adresseeritud 21.06.2011, 07.07.2011 ja 15.11.2011 meeldetuletustest (t lk 14 – 17) nähtub, et hageja sulges ja plommis 31.03.2010 soojavarustuse soojussõlmes aadressil Vilde tee 71 rendilepingu alusel hoonet kasutanud OÜ VF võlgnevuse tõttu. Sulgemisel oli arvesti näit 67,739 MWh. Kontrollimisel mais 2011 selgus, et soojusenergiat on Vilde 71 hoones soojusmüügilepinguta ja võrguettevõtja loata ebaseaduslikult tarbitud 6,081MWh. Kaugkütteseaduse § 16 lg 2 kohaselt ebaseaduslikult kasutatud soojuse eest võib võrguettevõtja nõuda tasu ebaseaduslikult kasutatud soojuse koguse kuni kolmekordse maksumuse ulatuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 7 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Arvest nr S1106014644 (t lk 19) nähtub, et kostjale on esitatud arve soojusenergia tarbimise eest aadressil XXX summas 390,77 eurot ning arve on esitatud soojusarvesti näidust 67,739 MWh kuni näiduni 73,82 MWh. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kõnealune arve on tasumata. Kostja vastuväide selle kohta, et tal puudub maksekohustus, kuna poolte vahel puuduvad igasugused lepingulised suhted, on asjakohatu. Hageja nõude aluseks ei ole lepingust tuleneva kohustuse täitmata jätmine, vaid soojuse ebaseaduslik tarbimine ilma ostu-müügilepinguta. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et aadressil XXX hoones on tarbitud soojust kuni soojusarvesti näiduni 73,82 MWh. Tulenevalt eelnevast on hageja põhinõue 390,77 eurot põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Arvest nr S1106014644 (t lk 19) nähtub, et kõnealuse arve tasumise tähtaeg oli 01.07.2011. Hageja on arvestanud viivist perioodi 02.07.2011 kuni 03.04.2013 eest. Viivise määraks on hageja arvestanud 0,022% päevas, s.o seadusjärgse intressimäära. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 55,11 eurot ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivis 0,022% päevas põhinõudelt. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS 138 lg 1 ja 2 ning TsMS § 175 lg 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulud 210,91 eurot. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaksid alust jätta menetluskuludelt TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud viivis välja mõistmata. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.