Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2013, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number
2-12-13060
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
OP hagi BTA SE Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise nõudes
Kohtuistungi aeg, koht, osalenud isikud
01.04.2013, Tallinn, hageja O. P ja tema esindaja J. P ja kostja esindaja A. R
11184,54 eurot Hageja: OP(XXX, XXX), esindaja abikaasa JP Kostja: BTA (XXX, XXX), esindaja AR
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata OP hagi BTA SE Eesti filiaali vastu kindlustushüvitise nõudes 11184,54 eurot.
2.Jätta OP ja BTA SE Eesti filiaali menetluskulud OP kanda.
3.Rahuldada OP taotlus protokolli parandamiseks. Parandada 01.04.2013 istungi protokolli ja jätta selle teise lehekülje 21. realt välja lause „Meie sõitsime Mercedesega.“ Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.02.09.2007 toimis Paldiskis Rae ja Kalmistu tee ristmikul avarii, kus kannatada sai hagejale kuuluv sõiduk MB E220 reg.m XXX, mis taastamisele ei kuulu. Teine õnnetuses osaleja oli sõiduk BMW 525 reg.m XXX.
2.Kostja keeldus otsusega 1839 28.06.2011 kahju hüvitamast põhjusel, et kindlustatu ja hüvitise taotleja on tahtlikult juhtumi põhjustanud.
3.Hageja ei ole kahju põhjustanud, mida kinnitab Riigikohtu otsus asjas 3-1-1-32-11.
4.Kahju on 11184,54 eurot.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kostja kanda.
kahju hüvitise 11184,54 eurot ja palub jätta
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
7.Hageja kui kannatanu/kindlustusvõtja põhjustas liiklusõnnetuse tahtlikult ja vastutab kahju tekitamise eest 100%. Selle tõttu vabaneb kostja vastutusest. Kriminaalasjas tehtud otsus puudutab vaid kelmust.
8.Kahju ulatus on 8308,51 eurot. Kohtu põhjendused
9.Kannatanu, kellel oli liiklusõnnetuse tõttu tekkinud isiku- või varakahju, võib LKindlS § 40 lg 1 ja 2 järgi esitada kahju hüvitamise nõude liikluskahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja vastu, antud juhul kostja vastu. LKindlS § 7 lg 1 ja § 44 lg-te 1 ja 2 järgi oli kindlustusandjal kohustus hüvitada kannatanule kindlustatu tekitatud liikluskahju. LKindlS § 26 lg 4 järgi tuleb hüvitada liikluskahju vastavalt kindlustatu vastutuse ulatusele ning sõltumata kannatanu osalemisest liiklusõnnetuses, välja arvatud LKindlS §-s 27 nimetatud isikukahju (sh liikluskahju põhjustanud sõidukijuhi ravikulu hüvitamine raviasutusele), mis tuleb hüvitada olenemata kindlustatu vastutusest. Käeoleval juhul ei ole vaidlust isikukahju hüvitamise üle, seega tõusetub küsimus, kas peab hüvitama hagejale kahju, mille tekkimise eest kostja kindlustatu - liiklusõnnetuses osalenud sõiduki BMW otsene valdaja vastutab.
10.LKindlS § 2 järgi on liikluskindlustus üldjuhul suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus. Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest on sätestatud VÕS 53. peatüki teises jaos, mille § 1056 lg 1 esimese lause järgi vastutab eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel tekkinud kahju eest ohu allikat valitsenud isik sõltumata oma süüst (riskivastutus). VÕS § 1056 lg 2 esimese lause järgi loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju või võib kahju tekkida sageli. Mootorsõiduki otsene valdaja vastutab riskivastutuse alusel VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki käitamisel tekkinud kahju eest. Seega ei oma vaidluses tähtust kahju tekitaja süü ega kahju tekitamise õigusvastasus mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutuse tekkimise eelduseks. Nii vastutab mootorsõiduki käitaja suurema ohu allika valitsejana tekkinud kahju eest sõltumata sellest, kas ta rikkus näiteks liikluses osaledes liikluseeskirja või mitte või kas ta tegi seda süüliselt. Seega tekib VÕS § 1057 järgi mootorsõiduki otsese valdaja riskivastutus ka juhul, kui kahju põhjustakse mootorsõiduki kui suurema ohu allikaga isikule, kes ise oli teise mootorsõiduki kui suurema ohu allika valitseja.
11.VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Mootorsõiduki otsese valdaja vastutust välistavad asjaolud on sätestatud VÕS § 1057 p-des 1-5 ning nende asjaolude esinemise korral vabaneb mootorsõiduki otsene valdaja vastutusest. VÕS § 1057 p 3 järgi ei vastuta mootorsõiduki otsene valdaja käitamisel tekkinud kahju eest mh juhul, kui kahju põhjustas kannatanu tahtlik tegu. Viidatud sätte mõttes tuleb kannatanu tahtluse all mõista kannatanu tahtlust ennast kahjustada, sest üksnes sellisel juhul saab rääkida põhjusliku seose ahela katkemisest suurema ohu allika ohtliku mõju ja võimaliku kahju vahel. Liikluskindlustusandjalt nõutavat kahjuhüvitist saab kooskõlas VÕS § 139 vähendada, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab. Sama on sätestatud ka LKindlS § 44 lg 2 teises lauses, mille kohaselt siis, kui isik vastutab osaliselt liikluskahju tekitamise eest, hüvitatakse talle tekitatud liikluskahju proportsionaalselt teiste liikluskahju tekitamise eest vastutavate isikute vastutusega. 2 (4)
12.Vaidlus puudus selles, et BMW 525 reg.m XXX suhtes oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustusleping kostjaga (poliis, lk 63), sõiduk Mercrdes-Benz E220 reg.m XXX kuulub hagejale (lisaks esitatud ka sõiduki registreerimise tunnistus). Samuti puudub vaidlus selles, hagejale kuuluv sõiduk Mercedes Benz E 220 reg.m XXX sai vigastusi ja seega on hageja kannatanu.
13.Kostja esitatud liiklusõnnetuse teatest (lk 62) nähtuvalt toimus avarii sõidukite BMW 525 reg.m XXX(edaspidi BMW) ja Mercedes Benz E220 reg.m XXX (edaspidi MB) vahel 02.09.2007 kl 22.25 Paldiskis. Teate järgi oli BMW-d juhtinud S , kes alla kirjutanud sellele, et tema on õnnetuse eest vastutav isik. Vaidlus puudus aga selles, et tegelikult S 02.09.2007 kl 22.25 toimunud õnnetuse ajal BMW –d ei juhtinud. Hageja enda väidetel juhtis BMW-d VB. Seega kinnitab märgitud teade seda, et vaidlusalust avariid ei ole põhjustanud S suurema ohu allika valitsejana. Küll aga seda teatest ei nähtu, et V. B poolt sõiduauto kui suurema ohu allika käitlemisel (juhtimisel) oleks realiseerunud oht ja põhjustanud MB-le vigastusi. Seega ei ole tõendatud, et V. B oleks vastutav MB-le kahju tekitamises VÕS § 1057 järgi. Asjaolu, ei V. B pole vastutav MBle tekitatud kahju eest VÕS § 1057 järgi, ei tähenda seda, et MB-le tekkinud kahju eest ei võiks vastutada hageja ise.
14.Kostja poolt kohtule esitatud asjatundja CHB AS arvamuse nr XXX (lk 44) kohaselt võis vaidlusalune avarii leida aset Paldiskis Rae tn ja Kalmistu tn ristmikul selliselt, et MB seisis kokkupõrke momendil paigal ning auto sai ainult ühe keskteljega risti tulnud löögi keksmisse küljeposti. Arvamusest nähtub, et külgmised vasakpoolsed turvapadjad (ees ja taga) ning turvakardin olid avanenud. Arvamuse kohaselt oli MB turvavöö kasutamata, seljatoekülg oli kokku surutud, külgmine tugipost oli surutud juhiistme vastu ning sellises löögist saaduna pidi MB juht saama vigastusi, kui ta viibis autos. Seda, et hageja oleks saanud vigastusi, ei ole hageja väitnud. Lisaks nähtub arvamusest, et MB parem tagumine uks oli praokil, st lõpuni sulgemata, kuna sinna vahele oli sattunud auto klaasikilde. Sõidukis oli paks tolmukord detailidel, mis regulaarsel kasutamisel oleks olnuks maha nühitud. Vaatlusel avariikohas ei ole viiteid sellele, et MB oleks löögi tõttu libisenud mööda teed ja sealt teepervele. Samas on BMW liikunud selliselt, et selle juht (liikudes Paldiski poolt mööda Rae tn Tallinna suunas) on ristmikule jõudes suunanud sõiduki betoonplaadile ning pidurdamist alustanud teeservast, samal ajal hoidis teelt välja sõites rooli otse, muutmata suunda. Lisaks nähtub arvamusest, et kui asetada sõidukid asendisse, millest olid juhid teinud sündmuskohal fotod, siis pidanuks MB ületama betoonplaadi (maanduma teekraavis, kuid betoonplaadil olid vaid ühed jäljed (BMW). Arvamuse kohaselt on BMW tekitanud MB-le vigastusi, mis kinnitavad seda, et MB seisis kokkupõrke momendil paigal ja BMW tõukas teel risti ees seisnud MB-d, mille tulemusel liikus MB eest ja BMW muutis liikumissuunda ca 90 kraadi ning sõitis otsa betoonplaadile. Kohtul puudub alus kahelda asjatundja arvamuses, kuna sellest nähtuvalt on asjatundja uurinud avarii toimumise kohta, teinud sellelt ise fotod, uurinud sündmuskohalt leitud detaile, sündmuskohal olevaid sõidukite jälgi, sõidukite vigastusi, juhtide seletusi ja nende poolt sündmuse kohta tehtud fotosid. Eeltoodud arvamusest järeldub seega, et MB on saanud vigastusi selliselt, kus MB on asetatud Kalmistu ja Rae tn ristmikule ja seisis seal nii, et BMW sõidaks MB-le otsa selleks, et tekitada MB-le vigastusi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja kindlustusvõtjana ja kannatanuna on tahtlikult soovinud vigastuste tekkimist MB-le. Kahju tekkimine MB-le on küll põhjuslikus seoses BMW kui suurema ohu allikast lähtuva ohu realiseerumisega VÕS § 1056 lg 1, 2, § 1057, § 127 lg 4 järgi, kuid kuna kannatanu on tahtlikult soovinud MB vigastuste ehk kahju tekkimist, siis vabaneb kostja BMW juhi kui suurema ohu allika valitseja vastutust kindlustava kindlustusandjana VÕS § 1057 p 3 järgi kahju hüvitamise kohustusest hagejale.
15.Hageja esitas kohtule Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-32-11 13.05.2011, mille järgi on teda õigeks mõistetud KarS § 212 lg 1 järgi ning millega tühistati sellekohased Harju Maakohtu 21.10.2010 ning Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2010 3 (4)
otsused. Teistes asjades tehtud kohtulahendid, antud juhul hageja esitatud kriminaalasjas tehtud otsused, on vaid üheks tõendiks tsiviilasjas TsMS § 272 lg 2 järgi. Nimetatud tõenditega on hageja tõendanud küll seda, et hageja ei ole süüdi valeandmete esitamises kindlustusandjale osas, mis puudutas andmete esitamist avariis osalenud juhtide isikute kohta (selles teda süüdistati) ja teda ei saa kriminaalkorras märgitud süüteo ees karistada. Osas, mis puudutas väidetavat kindlustusjuhtumi esilekutsumist, on süüdistusest hageja suhtes vaid loobutud (Harju Maakohtu otsus 21.10.2010. lk16, ülal I lõik, t /l 106 p), kuid märgitu ei välista hageja vastutust tekkinud kahju eest ning kostja õigust esitada vastavasisulisis väiteid tsiviilvaidluses. Seega ei lükka viidatud kohtuotsused ümber kostja poolt kohtule esitatud asjatundja arvamusega tõendatud väidet, et hageja on tahtlikult põhjustanud kahju, mis välistab BMW juhi ning seetõttu ka tema tsiviilvastutust kindlustanud kostja vastuste VÕS § 1057 p 3 järgi. Eeltoodu alusel oli kostjal õigus jätta hagejale otsusega kahju hüvitamata. Siin ei tõusetu kohtu arvates küsimust isegi VÕS § 139 lg 1 ja LkindlS § 44 lg 2 rakendamisest (hüvitise vähendamine kui kannatanu osaliselt vastutab kahju tekitamise eest), sest kostja kui suurema ohu allika valitseja vastutuse kindlustanud kindlustusandja vastutus on välistatud VÕS § 1057 p 3 järgi täielikult.
16.Hagi jääb seega rahuldamata ja kohus ei pea andma hinnangut kahju ulatuse kohta esitatud poolte väidetele ja sellekohastele tõenditele (hagejaga ja Salva Kindlustuse AS vahel sõlmitud kaskoleping koos e-kirjavahetusega IIZI Kindlustusmaakleriga, välja võtted Kuldsest Börsist sõidukite turuväärtuse kohta, kostja esitatud sõiduki maksumuse hinnang C000070867). Menetluskulude jaotus
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad hageja ja kostja menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule koos kulu tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind
18.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Käesoleval juhul on hagihinnaks 11184,54 eurot. Protokolli parandamise taotlus
19.Hageja palus parandada 01.04.2013 toimunud istungi protokolli, kostja taotlusele vastu ei vaielnud. Hageja palus jätta välja lause „Meie sõitsime Mercedesega“. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Kooskõlas TsMS § 50 lg 1, 53 lg 4, § 442 lg 5 parandab kohus hageja taotluse alusel 01.04.2013 istungi protokolli, mille II lehekülje (t/l lk 154)
21.realt tuleb välja jätta lause „Meie sõitsime Mercedesega.“
/digitaalallkiri/ Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.