Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ălle JĂ€nes ja Mare Merimaa
MÀÀruse tegemise aeg ja koht
07.05.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-18886
Tsiviilasi
K J ja H M D R hagi S T vastu elamu ja kÔrvalhoone veega varustamise taastamisele kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
PÀrnu Maakohtu 07.01.2013 mÀÀrus menetluse lÔpetamiseks ja menetluskulude kindlaksmÀÀramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S T mÀÀruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I K J (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) Hageja II H M D R (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx) Hagejate esindaja Liivi Tuus Kostja S T (isikukood xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx), esindaja Kaili Siilak
Menetluse liik
elukoht
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.PĂ€rnu Maakohtu 07.01.2013 mÀÀrus tĂŒhistada menetluskulude jaotamise ja kindlaksmÀÀramise osas. Samuti tĂ€iendada mÀÀrust seisukohaga rakendatud hagi tagamise abinĂ”u tĂŒhistamise kohta. ĂlejÀÀnud osas jÀÀb mÀÀrus muutmata.
2.MÀÀruse resolutsioon kehtib jÀrgmises sÔnastuses: 1) VÔtta vastu K J ja H M D R loobumine nÔudest S T vastu elamu ja kÔrvalhoone veega varustamise taastamiseks; 2) LÔpetada tsiviilasja nr 2-12-18886 menetlus; 3) Menetluskulud jÀtta hagejate kanda; 4) JÀtta rahuldamata S T avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmÀÀramiseks;
5) Tagastada K J ja H M D R viimase poolt hagi esitamisel 10.05.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr xxxxxxxxxx tasutud riigilĂ”ivust 1â2, see on 174.15 eurot, H M D R arvelduskontole nr xxxxxxxxxx Swedbank AS-is; 6) TĂŒhistada PĂ€rnu Maakohtu mÀÀrusega 16.05.2012 rakendatud hagi tagamise abinĂ”u.
4.MÀÀruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud hĂŒvitamisele ei kuulu.
5.MÀÀruse peale vÔib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 pÀeva jooksul mÀÀruse Àrakirja kassaatorile kÀttetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lÔikele 6 juhul, kui mÀÀruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sÀtestatud tÀhtaja jÀrgimiseks tegema tÀhtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkÔige esitama kaebuse. Kaebuse pÔhjendamiseks vÔi kaebuses esineva sellise puuduse kÔrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mÔistliku tÀhtaja pÀrast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud pÔhjendamatult vÔi tÀhtaja pikendamise eesmÀrgil. See ei vÀlista menetlustÀhtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate taotlus
1.13.05.2012 esitasid K J (hageja I) ja H M D R (hageja II) PĂ€rnu Maakohtule hagi S T (kostja) vastu xxxxxxxxxxx asuva elamu ja kĂ”rvalhoone veega varustamise taastamiseks koos Ă”igussuhte esialgse reguleerimise taotlusega. Hagiavalduse kohaselt kasutasid hagejad nendega sĂ”lmitud kirjalike ĂŒĂŒrilepingute alusel kostjale omandiĂ”iguse alusel kuuluval xxxxxxxxxxxxxxx kinnistul asuvas elumajas ja kĂ”rvalhoones asuvaid kortereid nr 2 ja nr 4. 23.04.2012 katkestas kostja elamu ja kĂ”rvalhoone veega varustamise, pĂ”hjendades seda asjaoluga, et alustatakse kapitaalremondiga. Hagi esitamise ajaks ei olnud remondiga alustatud, hagejad olid selleks ajaks olnud veeta juba 3 nĂ€dalat.
2.MÀÀrusega 16.05.2012 reguleeris maakohus hagi tagamise korras vaidlusalust Ôigussuhet esialgselt ning kohustas kostjat taastama veega varustamise kuni kÀesolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jÔustumiseni.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on hagi esitatud vale isiku vastu, kuna ĂŒĂŒrilepingu kohaselt on hagejad kohustunud maksma ĂŒĂŒri OĂ-le ASTTM Projekt ning kostja kui osaĂŒhingu seaduslik esindaja ei ole ĂŒĂŒrilepingu pooleks Ă”iguste ja kohustuste iseseisva kandjana.
4.08.10.2012 esitasid hagejad kohtule avalduse hagist loobumiseks. Hagejad palusid lĂ”petada tsiviilasja menetlus, jĂ€tta hagejate menetluskulud kostja kanda ja tagastada pool hagejate tasutud riigilĂ”ivust. Avalduse kohaselt ei nĂ”ustunud hagejad kostja seisukohaga, et hagi on esitatud vale isiku vastu. xxxxxxxxx asuv kinnistu kuulub kostjale. Hageja I sĂ”lmis kostjaga kirjaliku tĂ€htajatu ĂŒĂŒrilepingu eluruumi nr 2 ĂŒĂŒrimiseks 05.11.2011 (t lk 7). Lepingu kohaselt oli ĂŒĂŒrileandjaks omanik S T. Hageja II sĂ”lmis kostjaga kirjaliku ĂŒĂŒrilepingu eluruumi nr 4 kasutamiseks 01.12.2011 ( t lk 8). Ka selle lepingu kohaselt oli ĂŒĂŒrileandjaks omanik S Tr. Hagejad on ĂŒĂŒrilepingutes leppinud kostjaga kokku, et ĂŒĂŒr makstakse kas sularahas vĂ”i kantakse OĂ ASTTM Projekt arvelduskontole. MĂ€rgitud kokkulepe ei muuda OĂ-d ASTTM Projekt
ĂŒĂŒrileandjaks. KĂ€esoleval juhul sĂ”lmis kostja hagejatega ĂŒĂŒrilepingud kolmanda isiku kasuks vĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 80 lĂ”ike 1 mĂ”istes.
5.ĂĂŒritud korterites on tsentraalne veevarustus. 23.04.2012 katkestas kostja elamu ja kĂ”rvalhoone veega varustamise. Olnud veeta kolm nĂ€dalat, pöördusid hagejad ĂŒhise hagiga kohtu poole. Kostja taastas elamu ja kĂ”rvalhoone veega varustamise 19.05.2012 Ă”htul kell 21.20 ja jĂ€tkas seda kuni hagejad kolisid augustikuuss elama uude elukohta ning andsid korterite valduse kostjale ĂŒle.
6.Hagejate eesmĂ€rk hagi esitamisel oli saada Ă”iguskaitset selles osas, et kostja tĂ€idaks ĂŒĂŒrilepinguid ja taastaks veega varustamise kuni ĂŒĂŒrisuhte lĂ”ppemiseni. Kostja oli hagejad pannud olukorda, kus neil puudus oma elukohas vĂ”imalus tarvitada vett joogiks, toidu valmistamiseks, pesemiseks jne. Hageja I olukorra muutis veeta elamisel eriti raskeks asjaolu, et tal on alaealine laps. Lisaks pesemise ja joogivee saamise vĂ”imaluse puudumisele ei saanud hageja II kĂ€ia kodus tualetis, sest tema poolt ĂŒĂŒritud korteris nr 4 oli WC, mida ta ei saanud vee puudumise tĂ”ttu kasutada. Hagejatel oli vaieldamatult Ă”igus ĂŒĂŒritavatel elamispindadel vett tarbida.
7.Kostja ei ole vĂ€lja toonud ĂŒhtegi asjaolu, mis oleks pĂ”hjendanud eluruumide veega varustamise lĂ”petamisest. Seega oli kostja kĂ€itumine Ă”igusvastane ja hagi esitamine oli hagejatele veega varustamise taastamiseks ning ĂŒĂŒrileandja kohustamiseks ĂŒĂŒrilepingu tĂ€itmisele hĂ€davajalik. Lisaks hagi esitamisele oli hagejatele hĂ€davajalik, et kohus reguleeriks hagi tagamise korras vaidlusalust Ă”igussuhet esialgselt ning kohustaks kostjat taastama elamu ja kĂ”rvalhoone varustamine veega. 04.06.2012 vastuses hagile on kostja selgelt vĂ€ljendanud seisukohta, et kohtusse pöördumiseta ei oleks ta eluruumide veega varustamist taastanud.
8.Eeltoodust nĂ€htuvalt ei ole hagejad esitanud kohtule pĂ”hjendamatut nĂ”uet. Hagejad said kohtusse pöördumisega kohtult vajalikku Ă”iguskaitset. Kostja varustas nende poolt ĂŒĂŒritud eluruume kuni ĂŒĂŒrilepingute lĂ”ppemise ja ruumide valduse ĂŒleandmiseni. Kohtusse pöördumise pĂ”hjustas oma Ă”igusvastase tegevusega kostja.
9.Hagejad loobusid hagist TsMS § 428 lĂ”ike 1 punkti 3 kohaselt, kuna kostja rahuldas haginĂ”ude sisuliselt pĂ€rast hagi esitamist ja kuna ĂŒĂŒrilepingud on kohtuistungi toimumise ajaks lĂ”ppenud ning hagi edasine menetlemine ei ole enam vajalik. Kui kohus leiab, et mĂ€rgitud sĂ€te ei ole kohaldatav otse, palusid hagejad kohaldada seda analoogia alusel.
10.Hagejad palusid TsMS § 168 lÔike 4 kohaselt jÀtta menetluskulud kostja kanda, kuna kostja rahuldas hagejate nÔude pÀrast hagi esitamist. 12.10.2012 esitasid hagejad avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmÀÀramiseks.
11.Hagejate menetluskuludeks on tasu lepingulisele esindajale 624 eurot (kĂ€ibemaksuga), hagi esitamisel tasutud riigilĂ”iv 319.55 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilĂ”iv 28.76 eurot. Hagejate lepinguline esindaja on osutanud neile Ă”igusabi kokku 6,5h ulatuses. Avalduses on kajastatud Ă”igusabi toimingud ja nendeks kulutatud aeg. Avaldusele on lisatud hagejale I esitatud arve nr 69-2012 ja hagejale II esitatud arve nr 68-2012. Hagejate lepingulise esindaja kulu ei ĂŒleta Vabariigi Valitsuse mÀÀrusega nr 137 kehtestatud piirmÀÀra. Avalduses on kinnitatud, et kĂ”ik nimetatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega kĂ€esolevas tsiviilasjas. Hagejad kinnitasid, et nad ei
ole kĂ€ibemaksu kohustuslased. KuivĂ”rd hagejad esitasid hagist loobumise avalduses TsMS § 150 lĂ”ike 2 punkti 2 alusel taotluse poole menetluses tasutud riigilĂ”ivu tagastamiseks, siis juhul, kui kohus taotluse rahuldab, palusid hagejad kostjalt vĂ€lja mĂ”ista teise poole selliselt, et kummalegi hagejale 87.08 eurot. Eeltoodu alusel palusid hagejad mÀÀrata kindlaks hagejale I hĂŒvitavaks menetluskuluks 399.08 eurot ja hagejale II hĂŒvitavataks menetluskuluks 399.08 eurot.
12.Kostja menetluskulude nÔudele vaidlesid hagejad vastu ja palusid jÀtta selle rahuldamata. Kostjal ei olnud menetluses lepingulist esindajat. KÔik kostja poolt kohtule esitatud dokumendid on allkirjastanud kostja ise. Kuna kostja avaldus tema menetluskulude rahaliseks kindlaksmÀÀramiseks ei kuulu rahuldamisele, ei kuulu rahuldamisele ka kostja poolt esitatud viivisenÔue. Kostja seisukoht ja taotlus
13.16.10.2012 esitatud seisukohas mĂ€rkis kostja, et tal ei ole vastuvĂ€iteid menetluse lĂ”petamisele, kuid ta ei nĂ”ustu menetluskulude jaotusega hagejate taotletud viisil. ĂĂŒrisuhe mĂ”lema hagejaga on lĂ”ppenud ja materiaalĂ”iguslik nĂ”ue hagejatel seetĂ”ttu puudus. Samale asjaolule viitavad ka hagejad hagist loobumise avalduses. JĂ€relikult puudus menetluslik perspektiiv hagi rahuldamiseks.
14.Hagejad leiavad seega ekslikult, et tulenevalt asjaolust, et kostja tÀitis nÔude pÀrast hagi esitamist, kuuluvad menetluskulud viimase poolt kandmisele. Hagejad on meelevaldselt ning vÀÀralt tÔlgendanud TsMS 168 lÔiget 4, mille eesmÀrgiks on menetluskulude jaotus olukorras, kus kostja tÀidab hagi nÔude selle omaksvÔtust lÀhtuvalt, mistÔttu edasine vaidlus ei ole objektiivselt vajalik. PÀrna 60 elamu ja kÔrvalhoone varustamise veega taastati Ôigusrahu huvides, lÀhtudes 16.05.2012 kohtumÀÀrusest.
15.TsMS § 387 lĂ”ikest 2 tulenevalt on hagejal Ă”igus hagi tagamise mÀÀruse tĂ€itmiseks pöörduda kohtutĂ€ituri poole. Kostja oli kohustatud kohtumÀÀrust tĂ€itma, vastasel juhul olnuks kostja kulud seoses vaidlusega veel suuremad, kuna lisandunuks kohtutĂ€ituri tasu. Tuli arvestada, et isegi hagi tagamise mÀÀruse vaidlustamine ei oleks peatanud kostja kohustust seda tĂ€ita, lĂ€htudes TsMS § 390 lĂ”ikest 2. Kohus tagas hagi kuni kohtuotsuse tegemiseni, millest jĂ€reldub, et hagejate nĂ”ude rahuldamata jĂ€tmisel saanuks kostja veega varustamise uuesti lĂ”petada. Hagi tagamise eesmĂ€rk on tagada kohtuotsuse tĂ€itmise vĂ”imalus juhuks, kui hagi rahuldatakse, mitte haginĂ”ude menetlemine ja selle rahuldamine. KĂ€esoleval juhul oli hagi tagamise meetmeks sama nĂ”ue, mis hagi esemeks. On ilmne, et hagi tagamise taotluse rahuldamisega kirjeldatud olukorras ei saanud kohus vĂ”tta seisukohta hagi eseme suhtes ehk kĂŒsimuses, kas veega varustamise katkestamine oli Ă”iguspĂ€rane ega ka kĂŒsimuses, kas hagi oli suunatud Ă”ige kostja vastu.
16.Eelnevast tulenevalt leidis kostja, et ei ole alust jĂ€tta menetluskulusid TsMS § 168 lĂ”ike 4 alusel tema kanda, vaid tuleb lĂ€htuda ĂŒldpĂ”himĂ”ttest, et loobumisel kannab hageja kostja menetluskulud. Kostja juhtis tĂ€helepanu asjaolule, et hageja loobus hagiavaldusest tunduvalt hiljem, kui olid aset leidnud avalduses kirjeldatud asjaolud. Kostja on viidanud nii asjaolule, et tegemist on vale kostjaga, kui ka tĂ”siasjale, et ĂŒĂŒrisuhe on lĂ”ppenud. Samas hagejad viivitasid kohtule Ă”igussuhte lĂ”ppemisest teavitamisega (vaatamata sellele, et kostja seda tegi), pikendades menetlust ja
suurendades seega pÔhjendamatult menetluskulusid (kostja tegi juba ettevalmistusi kohtuistungiks, mille ÀrajÀÀmine ilmnes alles kostja vastava jÀrelepÀringu tulemusel).
17.Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et menetluskulusid ei saa jÀtta hagejate kanda, palus kostja alternatiivselt analoogia korras tulenevalt TsMS § 162 lÔikest 4 jÀtta kulud tÀielikult vÔi osaliselt poolte endi kanda. Olukorras, kus hagejad said oma nÔudele rahulduse pÔhimÔtteliselt hagi tagamise lÀbi, kuigi asja sisulise kohtuliku aruteluni pooled ei jÔudnudki, ei saa pidada Ôiglaseks kulude jÀtmist kostja kanda. Kostja on vaielnud hagile pÔhjendatult vastu ja kuna sisuliste asjaolude suhtes ei saanud kohus hagi tagamise piire arvestades seisukohta vÔtta, ei ole pÔhjust arvata, et menetlus oleks olnud hagejale ka selle lÔpuleviimisel edukas. Seega ei oleks kulude ainult kostja kanda jÀtmine Ôiglane.
18.30.10.2012 esitas kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmÀÀramiseks, milles palus jĂ€tta hagejate avaldus menetluskulude kindlaksmÀÀramiseks lĂ€bi vaatamata vĂ”i rahuldamata, mÀÀrata hagejate poolt hĂŒvitatavaks menetluskuluks 855 eurot ja mĂ”ista menetluskuludelt vĂ€lja viivis TsMS § 177 lĂ”ike 2 alusel.
19.Kostja menetluskuluks on lepingulise esindaja kulu 855 eurot. Kostja esindaja on talle osutanud Ă”igusabi 9,5h ulatuses tunnihinnaga 75 eurot, millele lisandub kĂ€ibemaks. Avaldusele on lisatud spetsifikatsioon, milles kajastuvad Ă”igusabi toimingud ja nendeks kulutatud aeg. Kostja kinnitas, et hĂŒvitamiseks esitatud kulud on seoses kohtumenetlusega. Esimese astme kohtu mÀÀrus
20.Harju Maakohtu 07.01.2013 mÀÀrusega vÔttis kohus vastu hagejate hagist loobumise, millega seoses lÔpetas menetluse; rahuldas hagejate menetluskulude kindlaksmÀÀramise avalduse ja mÔistist kostjalt hageja I kasuks vÀlja 399.08 eurot ja hageja II kasuks 399.08 eurot; tagastas hagejatele pool hagi esitamisel tasutud riigilÔivust, see on 174.15 eurot.
21.Kohus leidis, et hagist loobumine kuulub vastuvÔtmisele, kuna selle seda vÀlistavaid asjaolusid ei esine. Hagist loobumine on poole Ôigus (TsMS § 206). Kostja ei vaidle hagist loobumise avaldusele vastu. Seega kuulub asjas menetlus lÔpetamisele hagejate poolt hagist loobumise tÔttu.
22.Seoses poolte taotlustega menetluskulude hĂŒvitamiseks mĂ€rkis kohus jĂ€rgmist. Kohus nĂ”ustus hagejatega selles, et hagi on esitatud Ă”ige kostja vastu, kelleks on antud juhul S T. Hagimaterjalidest nĂ€htuvalt kuulub xxxxxxxxxxx asuv kinnistu kostjale. Hagejate ja ostja vahel sĂ”lmitud ĂŒĂŒrilepingutes sĂ€testatud kokkulepe, et ĂŒks ĂŒĂŒri maksmise Ă”imalus on maksta ĂŒĂŒr OĂ ASTTM Projekt arvelduskontole, ei muuda OĂd ASTTM Projekt ĂŒĂŒrileandjaks. KĂ€esoleval juhul sĂ”lmis kostja hagejatega ĂŒĂŒrilepingud kolmanda isiku kasuks VĂS § 80 lĂ”ike 1 mĂ”istes.
23.Kohus nĂ”ustus hagejatega ka selles, et antud asjas oli hagi esitamine hagejatele vajalik veega varustamise taastamiseks ja ĂŒĂŒrileandja kohustamiseks ĂŒĂŒrilepingu tĂ€itmisele. Samuti oli hagejatele vajalik, et kohus reguleeriks hagi tagamise korras vaidlusalust Ă”igussuhet esialgselt ning kohustaks kostjat taastama elamu ja kĂ”rvalhoone varustamine veega. Kostja on 04.06.2012 vastuses hagile mĂ€rkinud, et kĂ€esolevaks ajaks on PĂ€rna 60 elamu ja selle kĂ”rvalhoone veega taas varustatud, kuid mitte
seetĂ”ttu, et kostja oleks lepingu rikkumisega nĂ”ustunud, vaid seoses kohustusega tĂ€ita PĂ€rnu Maakohtu 16.05.2012 mÀÀrust. Seega ei ole hagejad esitanud kohtule pĂ”hjendamatut nĂ”uet. Hagejad olid Ă”igustatud oma Ă”iguste kaitseks kohtusse pöörduma ning tĂ€nu sellele said hagejad kohtult vajalikku Ă”iguskaitset. Kostja varustas hagejate poolt ĂŒĂŒritud eluruume veega kuni ĂŒĂŒrilepingute lĂ”ppemise ja eluruumide valduse ĂŒleandmiseni.
24.Asja materjalidest nĂ€htub, et kostja on hagejaga I ĂŒĂŒrilepingu korraliselt ĂŒles öelnud alates 25.08.2012 ja sellest ajast alates on kostjale kuuluv eluruum vabastatud. Hagejaga II on ĂŒĂŒrileping lĂ”ppenud selle tĂ€htaja lĂ”ppemisel 01.06.2012 ja eluruum on vabastatud. Kuna ĂŒĂŒrilepingud on lĂ”ppenud, puudus vajadus hagi edasiseks menetlemiseks ning hagejate hagist loobumine oli pĂ”hjendatud.
25.Kohus ei nĂ”ustunud hagejatega selles, et hagist loobumise pĂ”hjuseks oli asjaolu, et kostja rahuldas nĂ”ude sisuliselt pĂ€rast hagi esitamist. Asja materjalidest nĂ€htub, et kostja vaidles hagile algusest peale vastu ja taastas hagejate eluruumides veevarustuse kohtu mÀÀratud esialgse Ă”iguskaitse abinĂ”u tĂ€itmiseks. Hagist loobumise avaldusest nĂ€htuvalt loobusid hagejaid hagist eelkĂ”ige seetĂ”ttu, et ĂŒĂŒrilepingud on lĂ”ppenud ning hagi edasine menetlemine ei ole hagejatele seetĂ”ttu enam vajalik.
26.Seega tekib kĂŒsimus, kas hagejad on antud juhul Ă”igustatud nĂ”udma kohtukulude hĂŒvitamist. Kohus leidis, et on, kuna ilma kohtusse pöördumiseta ei oleks kostja hagejate poolt ĂŒĂŒritud eluruumide veega varustamist taastanud. Hagejatel oli vaieldamatult Ă”igus ĂŒĂŒritavatel elamispindadel vett tarbida. Hagejatele oli hagi esitamine tekkinud olukorra lahendamiseks hĂ€davajalik. Kohus pidas mĂ”lema hageja kulutusi Ă”igusabile pĂ”hjendatuks 312 euro ulatuses. Nimetatud summa ei ĂŒleta seaduses sĂ€testatud piirmÀÀra ning vastab tehtud tööle.
27.Kohtu hinnangul puudub aga kostjal Ă”igus nĂ”uda kohtukulude hĂŒvitamist. Menetluskuludeks TsMS-i mĂ”ttes on need menetlusosaliste esindajate ja nĂ”ustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, see tĂ€hendab hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kostja viidatud Ă”igusabikulud (Ă”igusdokumentide koostamise teenus OĂ-lt Pearu ĂigusbĂŒroo) ei ole kĂ€sitatav kohtukuludena TsMS § 138 lĂ”ike 2 ja § 143 mĂ”ttes. Kohtu arvates ei ole vĂ€idetavad Ă”igusabikulud kĂ€sitatavad ka menetlusosalisele menetluse tĂ”ttu tekkinud vajalike kohtuvĂ€liste kuludena TsMS § 144 mĂ”ttes, mis tuleks TsMS § 168 lĂ”ike 4 jĂ€rgi hĂŒvitada. Ăigusabikulud tuleb tsiviilkohtumenetluses hĂŒvitada ĂŒksnes juhul, kui tegemist on ĂŒhtlasi mĂ”ne seaduses sĂ€testatud hĂŒvitamisele kuuluvate kuludega, eelkĂ”ige lepingulise esindaja kuludega (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-63-10, punkt 12). Menetlusega seotud kuludena ei saa nĂ”uda selliste kulude hĂŒvitamist TsMS § 174 lĂ”ike 7 jĂ€rgi ka eraldi hagimenetluses.
28.Toimikust ei nĂ€htu, et kostjat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja vĂ”i nĂ”ustaja OĂ-st Pearu ĂigusbĂŒroo, millest tulenevaid esindaja kulude vĂ€ljamĂ”istmist hagejalt kostja taotleb. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja, kuid vastavad arved ja maksedokumendid puuduvad. Ka puuduvad andmed, milline lepinguline esindaja TsMS § 218 mĂ”ttes vĂ”i nĂ”ustaja Ă”igusbĂŒroost konkreetselt kostjale juriidilist nĂ”ustamist lĂ€bi viis. Pealegi ei kuulu nĂ”ustaja kulud TsMS § 175 lĂ”ike 2 teise lause jĂ€rgi niikuinii hĂŒvitamisele. Kostja on ise kĂ”ik menetlusdokumendid allkirjastanud ja
kohtule esitanud. Seega, kuivĂ”rd ei ole tĂ”endatud, et Ă”igusbĂŒroo juriidiline nĂ”ustamine hĂ”lmas praeguse asja hagimenetlust, tuleb need kulud jĂ€tta arvestamata ja hĂŒvitamata. MÀÀruskaebus ja edasine menetluse kĂ€ik
29.31.01.2013 esitatud mÀÀruskaebuses palus kostja tĂŒhistada maakohtu mÀÀruse. Kaebuse pĂ”hjenduste kohaselt esitasid taotluse menetluse lĂ”petamiseks nii hagejad kui ka kostja â 18.09.2012 taotles kostja hagi lĂ€bi vaatamata jĂ€tmist ning alles 09.10.2012 esitasid hagejad taotluse hagist loobumiseks. Kohus on pĂ”hjendamatult jĂ€tnud kostja taotluse tĂ€ielikult tĂ€helepanuta ja analĂŒĂŒsimata. Kohus on kaevatavas mÀÀruses leidnud, et kostja ei ole tĂ€itnud hagejate nĂ”uet pĂ€rast hagi esitamist, kuid vaatamata sellele kohaldas menetluskulude vĂ€ljamĂ”istmisel vÀÀralt TsMS § 168 lĂ”iget 4.
30.Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et TsMS § 168 lÔike 4 kohaldamise eeldused kostjalt hagejate menetluskulude vÀljamÔistmiseks on tÀidetud, vaidles kostja vastu ka menetluskulude suurusele, jÀÀdes oma eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Lisaks mÀrkis kostja, et menetluse pidamisega vale kostja vastu on kohus rikkunud TsMS § 3 lÔikest 1 tulenevat nÔuet, hagejatel puudub nÔudeÔigus kostja vastu.
31.Hagejad vaidlesid mÀÀruskaebusele vastu, palusid jÀtta selle rahuldamata ja mÀÀruskaebuse lÀbivaatamise kulud kostja kanda.
32.Maakohus jÀttis mÀÀruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lÀbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
33.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et PĂ€rnu Maakohtu 07.01.2013 mÀÀrus tuleb tĂŒhistada osas, milles kohus rahuldas hagejate avalduse menetluskulude kindlaksmÀÀramiseks ja mĂ”istis kostjalt vĂ€lja kummagi hageja kasuks menetluskulude hĂŒvitamiseks 399.08 eurot. TĂŒhistatud osas teeb kolleegium uue lahendi. Muus osas on maakohtu mÀÀrus seaduslik ja tuleb jĂ€tta muutmata.
34.Maakohus vÔttis vastu hagejate loobumise hagist ja lÔpetas tsiviilasja menetluse otsust tegemata TsMS § 428 lÔike 1 punkti 3 alusel. Sellises menetluslikus olukorras reguleerib menetluskulude jaotamist TsMS § 168, mille lÔike 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, vÀlja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetÔttu, et kostja on nÔude pÀrast hagi esitamist rahuldanud. Lisaks on Riigikohus lahendites nr 3-2-1-142-10, nr 3-2-1-63-11, nr 3-2-1-28-12 jt asunud seisukohale, et hagist loobumise korral saab rakendada ka TsMS § 162 lÔikes 4 sÀtestatud kohtu diskretsiooniÔigust jÀtta menetluskulud tÀielikult vÔi osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude vÀljamÔistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes ÀÀrmiselt ebaÔiglane vÔi ebamÔistlik. Seega vabaneb hageja hagist loobumise korral kostja menetluskulude kandmisest vaid kahel juhul: 1) kui leiab tÔendamist, et loobumise pÔhjuseks oli kostja poolt hagi rahuldamine peale hagi esitamist, sellisel juhul kannab kulud kostja; 2) kui kostja menetluskulude vÀljamÔistmine hagejalt oleks viimase suhtes ÀÀrmiselt ebaÔiglane vÔi ebamÔistlik, sellisel juhul jÀÀvad kulud kas tÀielikult vÔi osaliselt kummagi poole enda kanda.
35.Kolleegium on seisukohal, et tsiviilasja materjalid ei anna kĂ€esolevas asjas alust kummagi erandi rakendamiseks ja hagejad peavad hĂŒvitama kostjale tema menetluskulud juhul, kui nende pĂ”hjendatud ja vajalikkus leiab tĂ”endamist. Kostja on
tĂ€ielikult eitanud hagejate vĂ€idet, et taastas veega varustatuse ĂŒĂŒritud eluruumides vabatahtlikult. Ka tsiviilasja materjalid kinnitavad kostja vĂ€idet, et kostja tĂ€itis maakohtu 16.05.2012 mÀÀrust, millega kohustati teda hagi tagamise korras taastama elamu ja kĂ”rvalhoone veega varustamine kuni kĂ€esolevas tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jĂ”ustumiseni (t lk 20-21). Hagi tagamise mÀÀruse tĂ€itmine oli kostja kohustus ning seda, kas esitatud hagi oli pĂ”hjendatud jmt oleks saanud kontrollida alles sisulise menetluse kĂ€igus.
36.Samuti ei ole tĂ”endatud asjaolud, millised Ă”igustaksid menetluskulude jĂ€tmist kummagi poole enda kanda. Kolleegium nĂ”ustub hagejatega selles, et eluruumi sihtotstarbelise kasutamise eelduseks on vĂ”imalus kasutada vett toidu valmistamiseks, pesemiseks jmt eesmĂ€rkidel. Seega ei saa kindlasti hagejatele ette heita hagiavalduse esitamist olukorras, kus ĂŒĂŒrileandja tegi vee kasutamise vĂ”imatuks. Ka ei ole kostja vĂ€itnud, et ta oleks kohtumenetluseta ĂŒĂŒrikorterite veega varustamise taastanud. Samas esitas hageja 2 13.05.2012 nĂ”ude olukorras, kus ĂŒĂŒrilepingu tĂ€htaja lĂ”ppemiseni oli jÀÀnud veidi ĂŒle 2 nĂ€dala (lepingu kohaselt oli see 01.12.2011 sĂ”lmitud tĂ€htajaga 6 kuud). Seega pidi ta juba hagiavalduse esitamisel arvestama asjaoluga, et tema ĂŒĂŒrileping lĂ”peb enne asja sisulist arutamist, ja sellest lĂ€htuvalt kavandama enda menetlusliku tegevuse. Hageja 1 nĂ”ustus kohtumenetluse ajal lepingu korralise ĂŒlesĂŒtlemisega ĂŒĂŒrileandja poolt, samas see, et ta pidas sellises olukorras mĂ”istlikuks ja vajalikuks ka hagist loobuda (ootamata Ă€ra kohtu jĂ€reldusi hagi pĂ”hjendatuse kohta vĂ”i nĂ€iteks pĂŒĂŒdmata asja lĂ”petada kompromissiga), oli tema vaba tahe, mille realiseerimisel tuli arvestada kostjapoolse menetluskulude nĂ”ude esitamisega.
37.TsMS § 1741 lĂ”ike 1 jĂ€rgi mÀÀrab kohus asja menetluse lĂ”petamise korral, muuhulgas hagist loobumise tĂ”ttu menetluse lĂ”petamise mÀÀruses, lisaks menetluskulude jaotusele ka hĂŒvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne mÀÀruse tegemist annab kohus menetlusosalistele mĂ”istliku tĂ€htaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
38.Kolleegium nĂ”ustub maakohtu seisukohaga, et kostja menetluskulude rahalise kindlaksmÀÀramise avalduse rahuldamiseks puudub alus pĂ”hjusel, et tĂ”endatud ei ole nimekirjas esitatud kulude kandmine TsMS-i mĂ”ttes konkreetse kohtumenetluse raames. Kostja on 06.11.2012 avalduses toonud oma menetluskuludena esile kulud lepingulisele esindajale suuruses 855 eurot (t lk 83-84, 85). Taotluse pĂ”hjenduste kohaselt on tegemist tasuga OĂ-le Pearu ĂigusbĂŒroo Ă”igusdokumentide koostamise eest. Tsiviilasja materjalidest ei nĂ€htu, et nimetatud Ă”igusbĂŒroo (vĂ”i mĂ”ni muu isik) oleks olnud kostja lepinguliseks esindajaks selles kohtumenetluses. TsMS § 175 lĂ”ike 1 teise lause kohaselt on lepinguliseks esindajaks, kelle kulud kuuluvad hĂŒvitamisele, menetlusosalist menetluses esindav advokaat vĂ”i muu esindaja vastavalt seadustiku §le 218. KĂ€esolevas asjas on kĂŒll kostja avaldanud, et tema menetlusdokumendid olid koostatud esindaja poolt, kuid tsiviilasja materjalidest ei nĂ€htu, et kohtumenetluses oleks osalenud kostja lepinguline esindaja â kĂ”ik menetlusdokumendid on allkirjastatud kostja enda poolt ja puuduvad mistahes muud viited asjaoludele, millede alusel oleksid hagejad pidanud aru saama kostja lepingulise esindaja osalemisest menetluses. Seega ei ole tĂ”endatud, et kostjat oleks konkreetse tsiviilasja menetluses esindanud lepinguline esindaja ja puudub alus esindaja kulu vastaspoolelt menetluskuluna vĂ€ljamĂ”istmiseks.
39.Asjaolu, et maakohus ei lahendanud esmalt kostja 19.09.2012 taotlust jÀtta hagi lÀbi vaatamata (t lk 53), tema Ôigusi ei rikkunud. Hagi lÀbi vaatamata jÀtmise korral oleksid hagejad pidanud samuti kandma kostja menetluskulud (TsMS § 168 lÔige 2) ja menetluse lÔpptulemus oleks kujunenud poolte jaoks sisuliselt samaks, kui nÀhtub kÀesolevast mÀÀrusest.
40.Menetluskulude kindlaksmÀÀramise mÀÀruse peale esitatud menetlemisel tekkinud kulusid ei hĂŒvitata (TsMS § 178 lĂ”ige 3).
mÀÀruskaebuse
41.Maakohtu mÀÀrust tuleb tĂ€iendada TsMS § 386 lĂ”ike 4 alusel hagi tagamise abinĂ”u tĂŒhistamise kohta tehtud otsustusega.
Ălle JĂ€nes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. FĂŒĂŒsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonĂŒmiseeritud. Andmed on informatiivsed.