Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Asjaolud ja hageja nõue Hageja sõlmis kostjaga suulise töölepingu, mille kohaselt töötas 5. juulist kuni 10. augustini 2012 Võisiku Hooldekodu ja Mäetaguse hotelli ehitusel sanitaartehniliste tööde tegijana töötasuga 5 euro tund. Hageja töötas kokku 200 töötundi. Kostja jättis töötasu maksmata. Hageja palub välja mõista netotöötasuna 1000 eurot ja viivise sellelt summalt seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile hageja nõuet ei tunnistanud: kostja ei ole hagejaga kunagi töölepingut sõlminud, kui hageja töötas nimetatud objektidel, siis võib-olla teiste alltöövõtjate töötajana, nt Monrex Soojus OÜ-s. Kohtuistungile kostja seaduslik esindaja ei ilmunud, mitteilmumise seaduslikust takistusest kohtule ei teatanud. Kohalviibinud hageja esindaja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist ning kostjalt hageja esindaja õigusabi- ja sõidukulude väljamõistmist. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostjat on hoiatatud kostja kahjuks tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kohtukutsel. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja nõue põhineb suulisel töölepingul. Hageja on MTA teatisega tõendanud, et Monrex Soojus OÜ-l puudus vaidlusalusel perioodil käive, äriühing ei maksnud töölistele töötasusid. Lisaks on hageja esitanud kohtule Rantor OÜ arved peatöövõtjale OÜ-le TET-KO, mille kohaselt OÜ Rantor on 2012 juulis ja augustis ehitanud Võisiku mõisa küttesüsteemi, on paigaldanud soojatrassi jne. Hageja väitel oli tema üks nendest töötajatest, kes seda tööd tegid. Kostja ei ole hageja väidet tõenditega ümber lükanud. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 1 p 2 kohaselt tööandja on eelkõige kohustatud maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötasu kokkulepe 5 eurot tund netotöötasuna ei ole ebamõistlikult suur. TLS § 29 lg 2 kohaselt on kirjaliku kokkuleppe puudumisel töötasu suurus sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Nimetatud summale lisandub töötaja maksukohustus, mis tuleb tööandjal töötasust kinni pidada. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et kostja võlgneb hagejale tasu töö eest, mida hageja tegi suuliselt sõlmitud töölepingu alusel, summas 1 000 eurot netotöötasuna. Kostjal tuleb maksta hagejale viivist seaduses sätestatud suuruses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni võla täieliku tasumiseni.

TsMS 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagi rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kanda kostjal. Kohus mõistab kostjalt välja õigusabi tasu ja kulude katteks vastavalt esitatud arvele ja selle lahti kirjutusele 1 478.40 eurot, jättes rahuldamata hageja esindaja taotluse bensiinikulu hüvitamiseks esindaja sõidukulu katteks. Lepingulise esindaja kulude teistel menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt (VV määrus nr 137, 04.09.2008, redaktsioon 01.01.2011) on hagihinna kuni 3 200 eurot puhul kulude piirmäär 1 600 eurot. Hageja esindaja nõue on peaaegu maksimaalmääras, mistõttu kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on arvata sõidukulud eelnimetatud kulutuste hulka. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.