Korrakaitse › Muu korrakaitse

Kaebajad pöördusid 20.02.2019 Siseministeeriumi poole avaldusega kaebajatele tekitatud kahju ja advokaaditasu ülekandmiseks seoses kriminaalasja nr 14760000039 menetluse lõpetamisega kuriteo aegumise tõttu. Taotlus edastati lahendamiseks Politsei- ja Piirivalveametile (PPA). 06.06.2019 vastusega nr 1.2-3/19-2 jättis PPA taotluse läbi vaatamata, kuna tegemist on süüteomenetluses tekitatud kahjuga, mistõttu tuleb taotlus esitada Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS) sätestatud alustel ja korras. Kaebajad pöördusid 01.04.2019 Justiitsministeeriumi poole selgitustaotlusega, milles sooviti selgitust võimaliku süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise kohta. 26.04.2019 vastuses nr 92/2259-2 on kaebajatele selgitatud, et Justiitsministeeriumi teostatav teenistuslik järelevalve prokuratuuri üle ei laiene prokuratuuri tegevusele kohtueelses kriminaalmenetluses (Prokuratuuriseaduse § 9 lg 1). Samuti on selgitatud, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine on reguleeritud SKHS-is. Kohtueelses menetluses esitatakse taotlus kahju hüvitamiseks Prokuratuurile (SKHS § 14), arvestades SKHS § 14 lg-tes 2 ja 3 sätestatud tähtaegu.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p-le 1 tagastab kohus kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. Kaebajad taotlevad Eesti Vabariigilt neile tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist RVastS § 7 lg 1 ja § 18 lg 2 alusel seoses kriminaalasja nr 14760000039 menetluse lõpetamisega kuriteo aegumise tõttu. Väidetav kahju on tekkinud seoses kriminaalmenetluse venimisega ja selle tõttu kriminaalmenetluse lõpetamisega politsei poolt prokuratuuri loal. Kohtueelset menetlust juhib ja selle seaduslikkuse tagab Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 30 lg 1 kohaselt prokuratuur. KrMS 8. peatüki 5. jaos sätestatud § 228 lg 1 kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise. KrMS § 230 lg 1 kohaselt kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Eelnevast nähtuvalt uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse kontrollimine kriminaalmenetluses toimub KrMS-is sätestatud korras. KrMS-is on sätestatud menetleja tehtud lahendite või toimingute peale edasikaebamise kord. Edasikaebamise korral tuleb pöörduda kaebusega maakohtusse (KrMS §-d 228-232). Seega kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ja lahendeid ei saa vaidlustada halduskohtumenetluses, kuna halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite või toimingute õiguspärasust. Riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise üldine regulatsioon on sätestatud Riigivastutuse seaduses. Menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord on sätestatud Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses. Halduskohtul puudub pädevus lahendada süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust. SKHS 4. peatüki kohaselt on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlust sõltuvalt asjaoludest pädevad lahendama maakohus, ringkonnakohus või Riigikohus, prokuratuur või kohtuväline menetleja.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eesmärk on allutada kõik kriminaalmenetlusest tulenevad kahjunõuded kriminaalasju lahendavate kohtute pädevusse, sh juhtumid, kus väidetav kahju oli tekitatud kohtu tegevuse või kohtulahendi tõttu (Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2015 määrus asjas nr 3-14-52025, p 8 ja 01.03.2016 määrus asjas nr 3-152090, p 5). Seega lähtudes seaduse eesmärgist tuleb SKHS § 7 lg-s 3 nimetatud juhul esitada kahju hüvitamise taotlus vastavalt SKHS 4. peatükis sätestatud korrale ja sõltuvalt asjaoludest kas üldkohtule (maakohtule), prokuratuurile või kohtuvälisele menetlejale. SKHS kehtestamisel oli seadusandja tahe, et kõikide süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise juhtumite üle otsustatakse SKHS-s sätestatud menetluskorras. See põhimõte kehtib ka olukorras, kus kahjunõude materiaalõiguslik alus võib tuleneda RVastS-st. Seadusandja tahet SKHS kehtestamisel on selgitanud ka Riigikohus, leides, et seaduse reguleerimisala puudutavast SKHS §-st 1 ei ilmne, et seadusandja oleks soovinud jätta mõnd liiki süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korra selle seaduse reguleerimisalast väljapoole. Ka SKHS eelnõu seletuskirjas (Riigikogu XII koosseis, 635 SE, lk 3) on välja toodud, et eesmärk on sätestada terviklik süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon. Üldkohtu pädevust on põhjendatud asjaoluga, et varem pidi halduskohus andma sisulisi hinnanguid läbiviidud kriminaalmenetluse toimingutele ja kohaldatud meetmetele ehk toimus üldkohtu tehtud kohtulahendite halduskohtulik kontroll, mis aga ei aita kaasa tõhusa ja lünkadeta õiguskaitse tagamisele (seletuskiri, lk 3-4). Seadusandja tahteks on muuhulgas muuta olukorda, kus halduskohtul oli teatud hüvitamisnõuete lahendamisel pädevus anda sisulisi hinnanguid kriminaalmenetluse toimingutele ning kriminaalmenetluses tehtud kohtulahenditele (Riigikohtu 08.10.2018 määrus asjas nr 3-18-400, pd 10 ja 11). Riigikohus on varasemalt sedastanud, et halduskohus on pädev kahjunõude lahendamisel üksnes erandjuhtudel hindama kriminaalmenetluse toimingute või otsustuste õiguspärasust, kui isikul puuduvad võimalused nõuda kriminaalmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamist mõnes muus menetluses (Riigikohtu üldkogu 31.08.2011 otsus asjas nr 3-3-1-35-10, p 55). Kohus selgitab, et tulenevalt SKHS § 14 lg-st 2 esitatakse kohtueelse kriminaalmenetluse korral kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile. SKHS § 16 lg 1 järgi saab prokuratuuri otsuse peale kaevata Riigiprokuratuurile ning § 17 lg 1 järgi saab Riigiprokuratuuri otsuse peale kaevata maakohtule. Kui kriminaalasi on juba kohtu menetluses, tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada maakohtule (SKHS § 18 lg 1). Eeltoodust järeldub, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ning halduskohus ei ole pädev selliseid vaidlusi lahendama. Seega tuleb kaebus selle esitajatele läbivaatamatult tagastada. Kaebajate väitel moodustab neile tekitatud varalise kahju kriminaalasjas nr 14760000039 esitatud hagide läbi vaatamata jätmine. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on kaebajad esitanud kõnealuse kriminaalasja raames tsiviilhagid Rantor OÜ vastu. Varaline kahju on tõendatud ja hüvitised välja mõistetud Tartu Maakohtu järgmiste lahenditega: 12.06.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-56598; 13.10.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-49112; 17.06.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-46921; 13.10.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-49112; 16.01.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-47772; 07.05.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-50237. Kaebusest nähtuvalt toimub hüvitiste väljamaksmine (väidetavalt on käesolevaks ajaks veel osa välja mõistetud töötasusummasid hüvitamata). Seoses kaebajate väitega, et kriminaalasja menetluse lõpetamisega kaotavad nad võimaluse tsiviilhagide esitamiseks/hüvitamiseks selgitab kohus, et Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 4 järgi on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. Seega peatab kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamine nõude aegumise isegi siis, kui kriminaalmenetlus

kuriteo aegumise tõttu lõpetatakse (Riigikohtu 01.06.2016 otsus asjas nr 3-1-1-41-16, p 26 jj). Seega on nõude eduväljavaate eelduseks, et tsiviilhagi on kriminaalmenetluses esitatud õigeaegselt. Eeltoodule on tähelepanu juhtinud ka Justiitsministeerium vastuses kaebajate selgitustaotlusele. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajad on esitanud asjas menetluskulude nõude. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jätab kohus taotluse tähelepanuta. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Antud juhul kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, seega kuulub kaebuse eest tasutud riigilõiv kaebajatele tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.