Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud 04.07.2011 esitas KÜ Liukivi 3 hagi Harju Maakohtusse A. L. ja T. L. vastu. Kostjatele kuulub hageja majandamisel olevas korteriühistus korteriomand. Kostjad võlgnevad korteriomandiga seonduvate majandamiskulude ja kommunaalteenuste makseid 20.12.200920.02.2011 eest. Hageja palus kostjatelt välja mõista võlgnevuse 1194,92 eurot, viivise 331,57 eurot (04.07.2011 seisuga), kokku 1526,49 eurot. Samuti viivise 0,06% päevas põhivõla summalt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning menetluskulud: riigilõiv 255,64 eurot, õigusabikulu 235,50 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 26,76 eurot. Kostjate vastuväited Kostjad kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust hagile ei esitanud. Esimese astme kohtu otsus 30.11.2012 tagaseljaotsusega rahuldas Harju Maakohus hagi, mõistis kostjatelt välja põhivõla ja viivised 1526,49 eurot ja viivise alates 05.07.2011 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks menetluskulud summas 335,94 eurot, sellest riigilõiv 255,64 eurot, õigusabikulu 65 eurot ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 15,30 eurot. Kohus leidis, juhindudes TsMS § 162 lg-st 1, et riigilõiv, hageja lepingulise esindaja kulud ja kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tuleb jätta kostjate kanda. Kuna hageja on vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 esitanud menetluskulude nimekirja, siis kohus määras tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud, sealhulgas hageja lepingulise esindaja vajalikud ja põhjendatud kulutused 65 eurot. Hagimenetluses ei õnnestunud kohtutäituril dokumente kätte toimetada ning kohtutäitur nõudis tasu 15,30 eurot. Maakohus asus seisukohale, et eelnimetatud kulu tuleb kostjatelt välja mõista. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja uue otsusega mõista kostjatelt solidaarselt välja menetluskulud: 26,76 eurot kohtutäituri tasu, 255,64 eurot riigilõivu, mis on tasutud hagiavalduse esitamisel ja 235,50 eurot lepingulise esindaja tasu. Hageja tugineb TsMS § 162 lg-le 1 ja § 175 lg-tele 1 ja 4. Tsiviilasjas on tegemist tagaseljaotsusega, kuna vaatamata vastustajate teadmisele nende vastu esitatud hagiavaldusest, ei ole nad sellele vastanud ega teinud apellandiga koostööd vaidluse kiiremaks lahendamiseks. Vastustajate teadmist nende vastu esitatud hagist tõendab muuhulgas asjaolu, et hagimaterjalid olid isiklikult kätte toimetatud vastustajate tütrele. Sellest võib järeldada, et vastustajad on pahatahtlikult hagile vastamisest kõrvale hoidunud, põhjustades oma käitumisega ka menetluskulude suurenemise. Apellant on nii enne kohtumenetluse algatamist, kui ka tsiviilmenetluse raames teinud mitmeid järelpärimisi

vastustajate elukoha, perekonnaseisu ja vara ühisvarasse kuuluvuse kohta. Apellandi lepingulise esindaja töö ei seisnenud vaid hagiavalduse mehhaanilises koostamises, vaid vajalike ja asjakohaste tõendite kogumises, õigusanalüüsis, kliendi nõustamises. Apellant on tasunud temale osutatud õigusabiteenuste eest vastavalt esitatud arvetele ning arvestanud asjaoluga, et vaidluse tema kasuks lahendamisel saab nõuda vastaspoolelt ka tehtud kulutusi. Käesoleva tsiviilasja puhul on sisuliselt tegemist olukorraga, kus hagiavaldus on küll täies ulatuses rahuldatud, kuid menetluskulud ei ole (täies ulatuses) jäetud vaidlust kaotanud poole kanda. Arvestades tsiviilasja hinda 1194,92 eurot, on apellandi taotletava õigusabikulu suurus 235,50 eurot vaid kuuendik piirmäärast. Maakohus ei ole välja toonud ühtegi argumenti, miks on tema arvates käesoleva tsiviilasja puhul vajalikuks ja põhjendatuks lepingulise esindaja kuluks vaid 65 eurot. Apellant on vastavalt maakohtu määrusele tasunud kohtutäituri tasu vastaspoolele menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 26,76 eurot ning nõudnud selle tasu väljamõistmist vastustajatelt. Maakohtu otsuse kohaselt ei õnnestunud kohtutäituril kostjale dokumente kätte toimetada ning kohtutäitur nõudis tasu 15,30 eurot. Otsusest ei selgu, kas apellandi poolt on kohtutäituri tasu makstud suuremas ulatuses ja seega oleks apellandil õigus nõuda enammakstud osa tagastamist TsMS § 150 lg 7 alusel või on summal 15,30 eurot muu kujunemise alus. Maakohus ei põhjendanud apellandi poolt tasutud ja vastustajatelt nõutava ja välja mõistetud kohtutäituri tasu vahet. Vastustajate seisukoht Kostjad ei ole oma seisukohta kaebuse osas esitanud. Ringkonnakohtu põhjendused TsMS § 651 lg1 kohaselt kolleegium kontrollib apellatsioonikorras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellant on vaidlustanud maakohtu tagaseljaotsuse menetluskulude osas, milles on kostjatelt välja mõistetud lepingulise esindaja tasu väiksemas summas, kui hageja seda taotles. Samuti on apellandi väidetel ebaõige kohtutäituri tasu suurus. Seega ringkonnakohus ülejäänud osas maakohtu otsust ei kontrolli. TsMS § 657 lg 2 kohaselt, kui ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, siis saadab ta asja täies ulatuses läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusõigusnorme vaidlustatud menetluskulude väljamõistmisel ning apellatsioonkaebuses olevad väiteid ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus oleks pidanud otsust menetluskulu kindlaksmääramise osas enam põhjendama, kui ta rahuldas hageja taotluse osaliselt. Nimetatud puudus on kõrvaldatav apellatsioonimenetluses. Apellandi väidetel on ta maksnud lepingulisele esindajale 235,50 eurot, kuid maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast ei ilmne, millal ja milliste toimingute eest on eelnimetatud summa maksnud. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb avaldusele lisada nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Lepingulise esindaja tasu suuruse kindlaksmääramiseks tuleb ära näidata esindaja poolt tehtud menetlustoimingud, kui ka nende peale kulutatud aeg ning tasu suurus. Hageja avaldus eelnimetatud nõuetele ei vasta. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maakohus leidis, et käesolevas tsiviilasjas on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalik summas 65 eurot. Toimikus puuduvad tõendid, mis annaksid alust maakohtu otsuse tühistamiseks eelnimetatud menetluskulu osas. Tsiviilasi lahendati kirjalikus menetluses, tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Apellant ei nõustu, et kostjalt on välja mõistetud kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise osas väiksemas summas, kui temalt nõuti. Õige on, et hageja maksis tsiviilasjas kostjatele menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 26,76 eurot, kuid kohtutäitur Hille Kudu tegi 16.03.2012 otsuse kohtutäituri tasu osas summas 15,30 eurot (t.lk.89), seega on hageja enam tasunud 11,46 eurot. TsMS § 150 lg 7 kohaselt on hageja õigustatud nõudma enamtasutu tagastamist, kuid selleks tuleb maakohtule esitada vastav avaldus. Arvestades eeltoodut puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks. TsMS § 171 lg 1 kohaselt apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi enda kanda.

Mare Merimaa

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.