Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-13-6426 ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist (PankrS § 102 lg 2). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul võlgniku vara kohta pankrotihaldurile teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara.

2-13-6426 Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja seda ka juhul, kui mitte arvestada RGA võlausaldajate tingimuslike võlanõudeid. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 18 618 euro väärtuses (AS GIA 5113 aktsiat väärusega 13 600 eurot, OÜ GA FU osalus 100% väärtusega 2230 eurot, nõue Riskikapitalifond GIA vastu väärtusega 2563 eurot ja raha pangakontodel 225 eurot). Samas on võlgnikul kohustusi kogusummas 17 226 121 eurot, millest tingimuslikud nõuded investeerimisfondide seaduse (IFS) § 186 lg 1 järgi on umbes 17 207 000 eurot. Võlgniku poolt fondi valitsemine eeldab igapäevaste majandustegevuse kulude katmist, kuid selleks vahendid puuduvad. IFS § 68 lg 1 esimese lause järgi fondi vara ei kuulu fondivalitseja pankrotivara hulka ja selle arvel ei saa rahuldada fondivalitseja võlausaldajate nõudeid. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutise halduri hinnangul ei kuulu pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu (PankrS § 29). Võlgnik ei vaidle eeltoodule vastu. Edasise pankrotimenetluse käigus peab ajutine haldur vajalikuks täiendavalt analüüsida vara tagasivõitmise võimalusi ning ajutise halduri esialgsel hinnangul võivad need eeldused esineda. Ennekõike vajab hindamist TPP H OÜ-ga sõlmitud teenuseleping ja fondi valitsemise kulude põhjendatus. Võlgnik on selles osas vaielnud ajutise halduri arvamusele vastu. Kuna ajutise halduri hinnangul tuleb pankrot välja kuulutada, siis kohus ei pea vajalikuks hinnata vara tagasivõitmise või –nõudmise nõuete rahuldamise edukust PankrS § 29 järgi. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 23 tunni eest kokku summas 1840 eurot ja kulude eest 68 eurot (päringud, sidekulud, kontoritarbed, koopaid, ruumide kasutamine). Võlgniku esindaja ei vaidle tasu ega kulutuste suurusele vastu. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1840 eurot ja tehtud kulutuste hüvitamiseks 68 eurot. Kuna tasu määratakse büroole PankrS § 23 lg 6 alusel, lisandub sellele käibemaks 368 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Tulenevalt PankrS § 86 ja § 90 kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget vannet andma ning PankrS § 31 lg 6 otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha ning pankrotihalduri nimetamise. Menetluskulud jätta võlgniku kanda PankrS § 150 lg 2 tulenevalt. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).

2-13-6426 /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.