Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 06.05.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-28699/9
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.05.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1101

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-28699

KOHTUOTSUS

Tagaseljaotsus Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mai 2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number

2-12-28699

Tsiviilasi

R K’i hagi R L’i ja J S vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja: R K (isikukood XXX; elukohtXXX); esindajad Hageja esindaja: Heigo Kendla (HEMA Õigusbüroo OÜ; asukoht: Paldiski mnt 22, Tallinn 10149; telefon: 56495852; e-post: [email protected]); Kostja 1: R L (isikukood XXX; elukoht: XXX); Kostja 2: J S (isikukood XXX; elukoht: XXX). Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista R L’ilt (isikukood XXX) ja J S’lt (isikukood XXX) solidaarselt R K’i (isikukood XX) kasuks mittevaralise kahju hüvitis summas 1500 (üks tuhat viissada) eurot.

3.Välja mõista R L’ilt ja J S’lt solidaarselt R K’i kasuks menetluskuludena 452,10 (nelisada viiskümmend eurot ja 10 senti) eurot, millest kohtutäituri tasu on 15,30 eurot ja tasu õigusabi eest 436,80 eurot.

4.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada hagejale enam makstud kohtutäituri tasu summas 11,46 (üksteist eurot ja 46 senti) eurot Hema Õigusbüroo OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega „kohtutäituri tasu tsiviilasjas nr 212-28699“. Hema Õigusbüroo OÜ on 10.12.2012.a hageja eest tasunud kohtutäituri tasu summas 26,76 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 3100057358 selgitusega „Kohtutäituri tasu R K hagi teate kättetoimet R L ́le, Tsiv.lasi 212-28699“.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

6.Toimetada tagaseljaotsus R L’ile avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud solidaarselt R L’i ja J S kanda. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna hageja on palunud kohtul välja mõista kostjatelt mittevaraline kahju summas, mis vastab kohtu õiglasele äranägemisele, siis peab kohus vajalikuks põhjendada mittevaralise kahju hüvitise suurust. Esmalt märgib kohus, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 14. veebruari 2007.a määruse p-s 14 väljendanud seisukohta, et TsMS § 407 lg 1 kohaldamisel peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 lg 2 kohaselt isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Hagiavalduse kohaselt peksid kostjad hagejat ning selle tulemusel tekkisid hagejal suured marrastusjäljed, roiete murrud ning pea- ja seljapõrutus. Seega on kostjad tekitanud hagejale kehavigastusi ja kahjustanud hageja tervist ning hagejale tekkis kostjate tegevuse tulemusel mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 tähenduses. VÕS § 134 lg 4 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Samuti võtab kohus arvesse senist kohtupraktikat. Viru Maakohus on 29. oktoobri 2008.a otsuses tsiviilasjas nr 2-05-22024 leidnud, et kui isikut löödi selja tagant pähe ja ta kukkus teadvusetuna

2-12-28699 maha ning tal tekkis sääreluumurd, siis tuleb mittevaralise kahju tekitanud isikult välja mõista hüvitis summas 15 000 krooni. Kohus märgib, et hagiavalduse lisadena 2 ja 4 esitatud kiirabikaardi (tlk 16) ja patsiendikaardi (tlk 18) kohaselt hageja peksmise tulemusel teadvust ei kaotanud. Seega võrreldes nimetatud juhtumiga olid hageja pea kahjustused ilmselt väiksemad. Samas murdis hageja peksmise tulemusel kogunisti mitu roideluud ning eelnev võib olla raskuselt võrreldav sääreluu murdmisega. Puhtfüüsiliste kehavigastuste ja tervisekahjustuste poolest saab käesolevat juhtumi asjaolusid võrrelda tsiviilasja nr 2-05-22024 asjaoludega, kuid siiski leiab kohus et mittevaralise kahju hüvitis peab käesoleval juhul olema suurem kui hüvitis eelviidatud tsiviilasjas. Kohus leiab, et hageja tervisekahjuna tuleb arvestada hageja psüühilise tervise halvenemist peksmise tulemusel. Ühtlasi on Riigikohus 8.veebruari 2001.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-1-01 leidnud, et mittevaraline kahju hõlmab heaolu languse, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses. Seega suurendavad hüvitist asjaolud, et hagejalt võeti võimalus tööalaseks eneseteostuseks, hobiga tegelemiseks ja piiratud oli suhtlemine lastega ning häiritud oli hageja igapäevaelu. Kohus võtab siiski arvesse, et nimetatud piirangud hageja elukorralduses ei olnud püsivad ega pikaajalised. Täiendavalt leiab kohus, et kostjad on hagejale tekitanud mittevaralist kahju hageja väärikuse alandamisega, kuna hagejat peksti tema sõbra silme ees. Väärikuse alandamine kujutab endast muu isikuõiguse rikkumist VÕS § 134 lg 2 tähenduses ning eelnevat tuleb samuti arvestada hüvitise suuruse määramisel. Lisaks võtab kohus hüvitise suuruse määramisel arvesse, et kostjad ei ole üles näidanud kahetsust toime pandud teo eest. Hüvitise suuruse määramisel ei arvesta kohus asjaolu, et hageja pidi peksmise tulemusena kulutama raha ravimitele, kuna rahaline kulu ei ole käsitletav mittevaralise kahjuna. TsMS § 233 lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 1500 eurot. Juhindudes TsMS § 1741 lg-st 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Kohus märgib, et hageja on palunud kostjatelt muu hulgas menetluskuluna välja mõista ka panga teenustasu summas 0,16 eurot, mille hageja pidi pangale maksma kohtutäituri tasu ülekande eest. Kohus leiab, et tegemist ei ole menetluskuluga TsMS § 138 lg 1 tähenduses ning seetõttu kohus nimetatud summat kostjatelt välja ei mõista. Tegemist on menetlusvälise kuluga.