2-12-45278/31 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

5.Tartu Maakohus jättis 28. veebruari 2013. a määrusega kaja läbi vaatamata ja tagastas selle koos lisadega Tiigre OÜ-le. Määruse põhjenduste kohaselt on kaja esitatud hilinenult (09.01.2013 tagaseljaotsusele võis kaja esitada 14 päeva jooksul), kuid siiski ei ole põhjendatud jätta kaja käiguta ning anda tähtaeg tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks ja kaja täiendavaks põhjendamiseks ja tõendamiseks. Kohus leidis, et kaja tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Kaja ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud seda, et hagile vastamise tähtaja jooksul (s.o 20 päeva jooksul alates hagi menetlusse võtmise määruse kättesaamisest 04.12.2012) ei olnud kostjal mõjuva põhjuse tõttu võimalik kohtule vastata. Sellele, et kostja peaks tõendama mõjuva põhjuse olemasolu, on kohus viidanud juba 31.01.2013 määruses. Kostja on esitanud kohtule mitmeid tõendeid (sh otsused puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta, töövõimetuslehed), mis konkreetset perioodi ei puuduta. 28.09.2012 püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 907609 kohaselt on T.T. 60 % ulatuses töövõimetu 30.09.2012 kuni 30.09.2013. Kuigi nimetatud periood hõlmab ka hagile vastamise tähtaega, ei tähenda töövõimetus automaatselt mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks. Samuti on ebaselge, kuidas mõjutas laste tervislik seisund T.T. i poolt kohtule vastuse esitamist või kellegi volitamist selle tegemiseks. Käesoleval juhul ei ole T.T. tõendanud, et tema tervislik seisund perioodil 04.12.2012 kuni 24.12.2012 ei võimaldanud tal hagile vastata või volitada kedagi hagile vastamiseks. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on T.T. saanud tervisekahjustuse juba 2012. a veebruaris, mille tõttu on teda korduvalt opereeritud. See tähendab, et takistused osaühingu juhtimiseks on T.T. il olnud veel enne käesoleva tsiviilasja menetlust. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab juhatuse liige

6.Tiigre OÜ esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 28. veebruari 2013 määruse ja taastada menetlus. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt olid T.T. ajavahemikul 04.12.2012-24.12.2012 mõjuvad põhjused hagile mittevastamiseks. T.T. ja tema lapse haigestumist tõendavad näo- ja lõualuudekirurg Tiia Tamme haigusloo väljavõte ja perearst Iia-Ulvi Raidi väljastatud terviseseisundi kirjeldused. Tiigre OÜ esindaja sai dokumendid kätte 04.12.2012, st töövõimetuslehel viibides (töövõimetuse algus 28.11.2012-10.12.2012). Kostjal oli 21.02.2012 üliraske tööõnnetus, mille tõttu ta viibib tihti töövõimetuslehtedel, viimati 05.01.201328.02.2013. T.T. on Tiigre OÜ esindaja ja ainuke tööde teostaja. Tiigre OÜ esindaja on oma ülesandeid täitnud korraliku hoolsusega, õigeaegselt deklareerinud ja tasunud riigimaksud, osaühing on võlavaba, lepingud klientidega on alati täidetud õigeaegselt, töö maht vastab T.T. terviseseisundile. T.T. on 60% töövõimetusega alates septembrist 2013. Septembri lõpuni 2012 oli ta ka puudega isik. Kuna detsembris-jaanuaris olid külmad ja tuulised ilmad, siis ei ole T.T. silmade pisarate liigvoolu tõttu võimeline lugema, trükkima, esineb kahelinägemist ja perioode, mil T.T. vajab abi igapäevatöödes. Arvutis tegelemine on epilepsiahoogude tõttu ebasoodne. Kõige eelnimetatu tõttu ei olnud T.T. võimalik kohtule õigeaegselt vastust hagile ja kaja esitada. Vastava kirja saatis T.T. abikaasa L.T. 10. jaanuaril kohtule, kus kirjeldas T.T. seisundit. 14. jaanuaril jättis kohus määrusega kaja käiguta, kohus palus Tiigre OÜ-l esitada kaja uuesti, (tähtaega vastamiseks ei antud) tasuda kautsjon ja esitada vastus hagile, mida Tiigre OÜ esindaja oma võimaluste piires tegi, otsides selleks inimese, kes suudaks trükkida antud ettekirjutised. Nendeks toiminguteks kulus aega. Sissetuleku piiratuse tõttu ei olnud T.T. võimalik õigusabiteenust kasutada. Kuna kaja sisseandmine nõudis kautsjoni 175 euro maksmist, siis elatudes vaid töövõimetuspensionist 153 eurot ja haigushüvitisest, oli probleeme vahendite leidmiseks, et kaja õigeaegselt esitada. T.T. oli kohtule teatanud, et perearst väljastab tervise andmeid kohtu nõudel, kuid kohus seda ei arvestanud. Kui perearst kohtusse helistas, siis teatati, et menetlus on juba lõpetatud, seega ei olnud T.T. võimalik lisaks puude otsustele, lisakulude tuvastamise otsustele ja töövõimetuslehtedele muid dokumente esitada. Vastuvõtuajad eriarstidele – silmaarsti vastuvõtt 18.03.2012 ja näo- ja lõualuukirurgile 19.03.2013 – ei olnud veel saabunud. Seega ei saanud T.T. mõjutada oma terviseseisundi hetkeseisundi kajastamist vajamineval ajavahemikul, et esitada kohtule vajalikke dokumente.

9.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud. Kostja esiletoodud põhjus, miks jäeti hagile vastamata, ei ole mõjuv TsMS § 422 tähenduses. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud, et Tiigre OÜ juhatuse esimees ja ainuosanik on T.T. (Bkaardi väljatrükk tl 169). T.T. ga juhtus 21. veebruaril 2012 tööõnnetus (tl 121), mille tõttu ta viibis kuni 19. juunini 2012 haiguslehel (viimane töövõimetusleht tl 124). T.T. tuvastati keskmine puue kuni 30. septembrini 2012 (puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus nr 870264 (28.05.2012) – keskmine puue 12.03.2012-30.09.2012 (tl 64)). Kuni 20. augustini 2013 on T.T. püsivalt töövõimetu (T.T. püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus nr 907609 (28.09.2012) – töövõime kaotuse protsent 60%, põhjus vigastus (tl 67, 109) püsiva töövõimetuse kestus 30.09.2012 – 20.08.2013). T.T. viibis 28. novembrist 2012 kuni 10. detsembrini 2012 töövõimetuslehel (alla 12-aastase lapse põetamine, tl 51). Eriarst Tiia Tamme poolt 19.03.2013 väljastatud T.T. terviseseisundi kirjelduse (tl 191) kohaselt on T.T. õhtuti silma väsimine, pisarate voolus, samuti on diagnoositud diploopia ehk kahelinägemine. Asja materjalide kohaselt puudub vaidlus selles, et kostjale on hagiavaldus koos selle lisadega isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 4. detsembril 2012 (tl 20) ja kostja ei ole 27. novembri 2012 määruses ettenähtud tähtaja jooksul hagiavalduse kohta kohtule vastanud. Nimetatud määrusega kohustas maakohus kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele hiljemalt 20 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Sama määrusega hoiatas kohus kostjat, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Vastuse esitamise tähtpäev oli 27. detsember 2012. Tartu Maakohus tegi tagaseljaotsuse 9. jaanuaril 2013. T.T. esitatud kaja (tl 82) ja vastus hagile (tl 85) saabusid kohtule 18. veebruaril 2013. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul ei olnud kostjapoolset mõjuvat põhjust hagile kirjalikult vastamata jätmiseks. Isegi arvestades, et kostja ainuosanik ja juhatuse esimees on osaliselt töövõimetu ja viibis hoolduslehel kuni 10. detsembrini 2012, oli tal piisavalt aega (17 kalendripäeva) hagile vastamiseks või taotluse esitamiseks vastamise tähtaja pikendamiseks. Seega ei ole kostja esitanud mõjuvat põhjust, mis oleks aluseks kaja rahuldamisele TsMS § 415 lg 1 esimese lause alusel.