Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt toimus kindlustusjuhtum Poola Vabariigis, mistõttu kuulub rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 2 järgi kohaldamisele Poola Vabariigis kehtiv asjakohane seadus. Kostjal kindlustusandjana on läbi Poola tsiviilseadustiku art 361 § 1 hüvitise maksmiseks kohustatud isikuna kohustus vastutada tegevuse või tegevusetuse normaalsete tagajärgede eest, mille tulemusena kahju tekkis, sh saamata jäänud tulu. Selle kohta on esitanud asjakohased tõendid nii hageja kui kostja ning esitatud seisukohad ei ole oma sisult vastuolus ja ei välista üksteist (Poola kindlustuse ombudsman J. Szczepanska vastus (tõlge tl 89-90), Poola Garantiifondi esindaja A. Pysiaki vastus (tõlge tl 92-93), kostja esitatud jurist Z. J. Minkiewiczi arvamus). Kostja esindajana tegutsenud Andrus Reidi tunnistab 01.08.2011 hageja juhatuse liikmele Peeter Kroonbergile saadetud e-kirjas, et „...Poola seaduste kohaselt tuleb meil (kindlustusandjal) liikluskahju puhul saamata jäänud tulu hüvitada.“ Kogu vaidlus on taandunud saamata jäänud tulu olemasolu ja suuruse kindlakstegemisele. Sellele on kostja esindaja A. Reidi juhtinud tähelepanu eelviidatud e-kirjas ning palunud esitada täiendavaid tõendeid: kas hagejal oli konkreetseid tellimusi, mis jäid realiseerimata seoses sõiduki ja haagise hävimisega; perioodi puhul, millal tulu jäi saamata, tuleks võrdluseks kõrvale võtta samaväärne sõiduk, mis sel ajal tulu teenis; arusaamatu on arvutuskäik, kus reisi hinnale on lisatud Euroopa reisi hinnatõus ning sellele veel Venemaa reisi hinnatõus, samas on teadmata, kas antud sõiduk oleks saanud teha Venemaa reise. 24.11.2010 on Liivi Kroonberg saatnud hageja nimel vastuse kostja täiendavate tõendite taotlusele. Vastuse kohaselt ei saa hageja aru, miks on kindlustusandjal vaja hageja autopargi loetelu; mida tähendab kirjalik avaldus selle kohta, et asendusautot ei olnud võimalik kasutada; mida tähendab realiseerimata tellimuste loetelu. Vastuse kohaselt täitis hageja enne avariid kõik tellimused ja pärast avariid oli sunnitud need antud auto kohta ära ütlema. Poola tsiviilseadustiku art 361 § 1 järgi on hüvitise maksmiseks kohustatud isikul kohustus vastutada tegevuse või tegevusetuse normaalsete tagajärgede eest, mille tulemusena kahju tekkis. Seaduse sõnastus annab laialdased võimalused „normaalsete tagajärgede“ mõiste sisustamisel. J. Szczsepanska selgituste tõlke kohaselt tuginetakse Poolas lisaks nimetatud artiklile ka Poola tsiviilseadustiku/tsiviilkoodeksi art 363 §-le 1, mille järgi korvatakse kahjud vastavalt kannatanu valikule kas eelnenud olukorra taastamise või sobiva rahasumma maksmisega. Nimetatud sätete alusel kompenseeritakse saamata jäänud tulu nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele. Kahju arvestatakse perioodi eest, mil kannatanu ei saanud kasutada oma autot. Hüvitis määratakse kompensatsioonina rendiauto kasutamise eest, võttes aluseks auto rendiarve, või kompensatsioonina oma auto vigastuste tõttu teenimata jäänud tulu eest, mis on keerukam küsimus. Hüvitise nõudja peab veenma kindlustusandjat, et kannatanu oleks saanud tulu, kui õnnetusjuhtumit poleks toimunud. Selleks tuleb esitada piisavalt tõendeid: veoki tulu arvestus päevas/kuus, täitmata jäänud lepingud, muud dokumendid, mis tõendavad tõenäolist tulu; mida rohkem tõendeid, seda parem. Hageja esitatud selgitustega haakub kostja esitatud jurist Z. J. Minkiewiczi arvamus, mille järgi hüvitamisvastutuse ja sellega seotud hüvitisnõuete konkreetsele isikule esitamise võimaluse eeldused on kahju tekitav juhtum, tekkinud kahju ning adekvaatne põhjuslik seos juhtumi ja kahju vahel (Poola tsiviilseadustiku/tsiviilkoodeksi art 361 § 1). Kohus oli seisukohal, et hageja esitatud liiklusõnnetuses kahjustada saanud sõiduki kasutamisega eelneva nelja kuu jooksul teenitud tulu laiendamine tulevikus teenitavale hüpoteetilisele tulule koos hinnatõusu matemaatilise juurdearvestusega ei ole piisav tõend, et siduda hageja sõidukiga toimunud vaieldamatu kindlustusjuhtum ja hageja väitel selle sõidukiga järgmise üheksa kuu jooksul teenida võivast hüpoteetilisest tulust ilmajäämine põhjusliku seose kaudu. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjakohast tõendit sõiduki kasutuskõlbmatuks muutumise tõttu ärajäänud vedude, tühistatud tellimuste jms kohta. Puudub võrdlusmaterjal hageja kõigi teiste veokite kasutamisega teenitud tulu kohta vaidlusalusel perioodil, andmed äriühingu kogutulu vähenemise kohta vaidlusalusel perioodil

ning tõendid, et kogutulu vähenes ühe sõidukiga toimunud avarii tõttu. Tõendamata on, kas ja kuidas mõjus saamata jäänud tulu leidmiseks arvesse võetud hinnatõus tegelikkuses teostatud vedude arvule. Puudub selgitus, miks hageja ei rentinud asenduseks veokit, mis oleks võimaldanud täpsemalt kindlaks määrata tekkinud kahju suuruse rendimaksete näol ning oleks vähendanud saamata jäänud tulu suurust, sest vedude tegemisega oleks hageja teeninud tulu. Kostja on korduvalt juhtinud hageja tähelepanu tõendite vähesusele. Hageja ei ole pidanud vajalikuks täiendavaid tõendeid esitada, piirdudes OÜ Audiitorbüroo Fides arvamusega hageja hüpoteetiliste arvestuste kohta. Nähtuvalt audiitorbüroo arvamusest on kontrollitud ainult asjaolusid, et kahjusumma sisse ei ole arvestatud auto hävimisest tekkinud kulusid, et raamatupidamisarvestuses aluseks olevad summad kahju tekkimisele eelneval neljal kuul vastavad kahjunõude aluseks olevatele summadele ning et kahju hüvitise aluse summa arvestuses on aluseks võetud hinnatõus juunis 2010. Tl 52 on hageja esitatud tabel sõiduki, registreerimismärgiga XXX, vedudest teenitud summade ja kulutuste kohta kuude lõikes alates maist 2010 kuni aprillini 2011, ning tl 51 sama sõiduki 2010 juuli kulude lahtikirjutus. Viimases tabelis puuduvad andmed veoki ja haagise liisingumaksete ning autojuhi töötasu kulude kohta (administreerimise ja maksude summa ilmselt autojuhi töötasu ei sisalda), seega tabel ei näita sõidukilt teenitud tulu juulis 2010. Tl 41 olevas e-kirjas on L. Kroonberg teatanud, et õnnetusse sattunud veok ja haagis olid liisingus. Seega hageja võimalikult saamata jäänud tulult tuleb igal juhul maha arvata liisingumaksed. Hageja esitatud tõendi alusel seda teha ei saa, sest liisingumaksete suurust tõendist veoki, registreerimismärgiga XXX, kohta ei nähtu. Hageja on valinud kõige suurema väidetava tuluga kuu, teistel kuudel on tl 52 tabeli kohaselt nimetatud sõiduki arvelt saadud sissetulek oluliselt väiksem (jaanuaris 2011 ainult 905,47 eurot, seejuures ilma liisingu ja autojuhi töötasu kuluta). Hageja kasutuses on mitu veokit. Kas ja kuidas muutis hageja kogutulude suurust ühe sõiduki väljalangemine, ei ole kohtule isegi väidetud, rääkimata tõendamisest. Hageja eksib, kui väidab, et tema esitatud selgitused Poola seadust tundvate isikute poolt peavad võimalikuks tõendada saamata jäänud tulu hüvitamise kohustuse tekkimist ja hüvitise suurust ainuüksi sõiduki õnnetusele eelnenud nelja kuu raamatupidamisliku kulude-tulude arvestuse alusel. Hagejale on piisavalt selgitatud, et saamata jäänud tulu ulatuses kahjunõude esitamine on keerukas ning vajab hulgaliselt tõendeid vajaduse tõttu tõendada põhjuslik seos kindlustusjuhtumi ja kannatanul selle tõttu tekkinud nn puhtmajandusliku kahju vahel.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

kohtus väljamõistmise printsiibid antud juhul ei kehti. Kohus oleks pidanud hagi rahuldama, tuvastades kahju suuruse vannutatud audiitori arvamuse järgi; 2) rikkus kohus oluliselt TsMS §-s 233 sätestatut. Asjaolu üle, et kahju tekkis, pooltel vaidlus puudub. Kostja esindaja 29.07.2011 e-kirjas on öeldud: „On ainult fakt, et üks sõiduk langes rivist välja ja selle tõttu on teil teatud perioodi eest jäänud tulu saamata.“ Riigikohus on korduvalt selgitanud, et TsMS § 233 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 annavad kohtule diskretsiooniõiguse kahjuhüvitise suuruse määramisel juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa nt tõenduslike raskuste tõttu kindlaks teha (3-2-1-97-07; 3-2-1-123-05). Seega, kui audiitori arvamust saaks kahtluse alla seada, oleks kohus pidanud määrama väljamõistetava kahju suuruse oma siseveendumuse järgi; 3) jättis kohus põhjendamata, rikkudes TsMS § 442 lg-t 8, miks ta ei nõustu hageja järgmiste väidetega: - hageja põhjendas 20.09.2012 seisukohtades, et kostja on väljastanud võlatunnistuse, millega kinnitab kõikide tõendite kättesaamist. Seisukohtade lisas 6 on hageja esindaja e-kiri kostjale: „Saadan AS Nordveo igakuise saamata jäänud tulu arvestuse ja tasumata jäänud liisingute arvete dokumendid. Millised dokumendid veel puuduvad, andke teada.“ Tõendid on lisatud manustena. Lisades 7 ja 10 on poolte e-kirjavahetus, kust nähtub, et hageja edastas kostjale kõik vajalikud dokumendid. Lisas 8 on poolte e-kirjavahetus: hageja 06.01.2011 e-kiri – „Hr. Olavi Laido kinnitas meie juh. Peeter Kroonbergile enne jõule (21.12), et kõik vajalikud dokumendid on olemas. Kontrollige saadud dokumente“ ja kostja juhatuse liikme 06.01.2011 e-kiri – „Ma saan aru, et bilanss ja kasumi aruanne 01-08, mille kohta oli küsimusi, et miks seda tarvis, on ikka esitamata. Seda on vaja firma saamata jäänud kasumi arvestusteks.“ Lisas 9 on poolte e-kirjavahetus, kus kostja esindaja Natalja Veiler kinnitab: „Tänan, sain bilanss ja kasumiaruanne kätte.“ Lisadega 8 ja 9 on tõendatud, et kostja valduses olid kõik nõutud tõendid saamata jäänud tulu hüvitamiseks – tegemist on kostja võlatunnistusega. Sellega on ümber lükatud kohtu seisukoht, et kostja ei ole saanud kõiki vajalikke tõendeid – kostja juhatuse liige on kirjalikult kinnitanud vastupidist; - hageja esitas 20.09.2012 seisukohtades väite, et kostja poolt 14.09.2012 esitatud dokument (juristibüroo arvamus) pole vaadeldav objektiivse tõendina, mille alusel saaks kohus teha kindlaks Poola seadused. Antud dokument ei kvalifitseeru TsMS § 234 kohaseks muuks teabeallikaks, kuna tegemist ei ole sõltumatu isikuga, vaid kostja lepingulise partneriga, ja tegemist on isikuga, kelle olemasolu ei ole kohtul võimalik üle kontrollida; 4) jättis kohus põhistamata, miks ta ei arvesta Poola õiguse sisu tuvastamisel Poola ametkondade seisukohtadega. Hageja esitas Poola Garantiifondi (Eesti Liikluskindlustuse Fondi analoog Poolas) vastuse ja Poola kindlustuse ombudsmani vastuse hageja päringule. Mõlemast dokumendist (mille autentsuse ja usaldusväärsuse üle vaidlus puudub) tuleneb, et hageja valitud metoodika saamata jäänud tulu arvestamiseks on korrektne. Hageja esitas Poola kindlustuse ombudsmanile ja Poola Garantiifondile järgmised küsimused: (p 5.4) millist meetodit kasutatakse viimase puhul saamata tulude arvutamiseks? Kas arvestatakse välja konkreetse veoki tulu arvestusväärtus päevas/kuus või võetakse arvesse ainult konkreetsed lepingud, mis jäid täitmata? (p 5.5) kui arvesse võetakse ainult konkreetsed lepingud, siis on kannatanul raskusi nõude tõendamisega, sest tavaliselt ei sõlmita veolepinguid 10 kuud ette. Kuidas kompenseeritakse sellisel juhul kahjud Poola seaduste kohaselt? Poola Garantiifond vastas, et hageja metoodika on korrektne: „Saamata jäänud tulude arvestamiseks võib olla erinevaid viise; see võib põhineda konkreetsetel täitmata lepingutel, kuid arvestuse aluseks võivad olla ka õnnetuse-eelse perioodi tulud, näiteks arvestades eelnenud aasta keskmist tulu. Saamata tulude asemel võib arvestada asendussõiduki rentimise

kulusid. Loomulikult peab see olema mõistlik ja õigustatud, et vältida olukorda, kus rendikulud on liiga kõrged, võrreldes nõude esitaja oma sõiduki väärtusega“; 5) rikkus kohus oluliselt menetlusnorme (TsMS § 230 lg 2 ja § 392 lg 1 p 4), kui ei teinud hagejale ettepanekut esitada täiendavaid tõendeid ning jättis hagejale selgitamata, millised on lubatavad tõendid saamata jäänud tulu suuruse tõendamiseks (3-2-1-169-10, 3-2-1-55-11 jne); 6) sisustas kohus kohtuotsuse lk 4-5 hagejale üllatuslikult vannutatud audiitori arvamust pooltest erinevalt, rikkudes oluliselt TsMS § 436 lg-t 4.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Sellest tulenevalt tegi ringkonnakohus hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid saamata jäänud tulu (selle suuruse) kohta ning TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel võttis asja materjalide juurde hageja 11.03.2013 menetlusdokumendis esitatud tõendid (II kd, t.l 25), hageja 25.03.2013 menetlusdokumendis esitatud tõendid (II kd, t.l 51 pöördel, kostja 28.03.2013 menetlusdokumendis esitatud tõendid (II kd, t.l 76) ning hageja taotlusel ringkonnakohtu poolt kogutud tõendi (II kd, t.l 151).

näol. Hageja esitatud OÜ Peetri Puit ja OÜ Finlaid ja E. Simonova esitatud teatised (II kd, t.l 66-69) tõendavad, et ajavahemikus 2010. a mai kuni 2011. a märts ei olnud hageja võimeline nende tellimusi vabade veokite puudumise tõttu täies mahus täitma. Samas ei nähtu nimetatud teatistest, millistel põhjustel ei olnud hagejal vabasid veokeid eelnimetatud isikute tellimuste täies mahus täitmiseks (näiteks teiste tellijate veod, veoautode remondisolek vms põhjused). Kuivõrd hagejal oli 2011. a kasutada 7 veoautot, siis võis ka see olla üheks põhjuseks eelmärgitud isikute poolt esitatud veotellimuste mittetäitmisele. Ringkonnakohus leiab, et majandustegevuses osalev äriühing teeb kõik endast oleneva, et täita tellimused ja teenida sellega tulu. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks pärast liiklusõnnetust 2010. a pöördunud veoautode müügi-, rendi- või liisinguga tegelevate äriühingute poole eesmärgiga saada enda kasutusse veoautot liiklusõnnetuses kasutuskõlbmatuks muutunud veoauto asemele. Veoautode arve vähendamine 2011. a veel 1 võrra võrreldes 2010. a ning hageja 2011. a kasumiaruanne kinnitavad seda, et hageja suutis väiksema veoautode arvuga tulemuslikumalt toime tulla ning ta ei saanud kahju saamata jäänud tulu näol seoses 1 veoauto kasutuskõlbmatuks muutumisega 2010. a maikuus toimunud liiklusõnnetusega. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kui liiklusõnnetust ei oleks toimunud ja ta oleks saanud kasutada oma majandustegevuses ka liiklusõnnetuses kahjustada saanud veoautot, oleks 2010. a kahjum olnud väiksem. Hageja esitatud OÜ Audiitorbüroo Fides aruandest (I kd, t.l 9-10) nähtuvalt on see läbi viidud hageja poolt ülevaatamiseks esitatud kahjunõude aluseks olevate arvestusandmete kontrolli eesmärgil. Seega põhineb nimetatud aruanne vaid hageja esitatud arvestusandmete kontrollil ning hageja ei ole esitanud raamatupidamise algdokumente, mille alusel ta kahjunõude aruande koostajale esitas. Hageja enda koostatud saamata jäänud tulu arvestused (I kd, t.l 36, 37, 45, 51-52) ei põhine raamatupidamise algdokumentidel ega tõenda saamata jäänud tulu. Seetõttu on õige kostja seisukoht, et nimetatud tõenditega ei ole hageja saamata jäänud tulu nõuet tõendanud ning apellandi väide, et maakohus hindas tõendit mõlemast poolest erinevalt, on ekslik. Äriühingute vastused hagejale (II kd, t.l 27-36) tõendavad, et nimetatud äriühingutel ei olnud pakkuda või nad ei tegelenud 2013 veoautode rendiga, lisaks on Balticcar Autorent vastanud hagejale, et nad ei rentinud ka 2010. a raskeveotehnikat. Kuivõrd hageja 2010. a ühegi äriühingu poole veoauto enda kasutusse saamiseks ei pöördunud, siis ei tõenda märgitud vastused ei saamata jäänud tulu ega ka selle võimalikku suurust. Swedbank AS 03.04.2013 vastus (II kd, t.l 151), milles kinnitatakse, et 2010. a ei oleks AS Swedbank nõus väljastama AS-le Nordveo liisingut analoogse vara soetamiseks, ei tõenda samuti hageja nõuet.

käsitleb apellandi viidatud Riigikohtu lahend olukorda, kus kahju tekitamine oli kindlaks tehtud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.