Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Mare Merimaa ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.05.2013 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-11-4894
Tsiviilasi
Spordiklubi Põhjatäht hagi A N’i vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.02.2012 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
324 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Spordiklubi Põhjatäht apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Spordiklubi Põhjatäht (reg.kood 80172637, asukoht Sakala 22-5, Tallinn 10141) Hageja esindaja Arvo Junti (e-post [email protected]) Kostja A N (i.k xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxx) Kostja esindaja Tamara Vologžanina (OÜ Professionalgrupp, asukoht Pikri 5-134, Tallinn 13624, e-post [email protected])
Kohtuistung
16.04.2013
Tühistada Harju Maakohtu 14.02.2012 otsus tsiviilasjas nr. 2-11-4894 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord
Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud 7.02.2011 esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 324 euro (põhinõue) ja 24,64 euro viiviste saamiseks, kuna kostja jättis tasumata 1.09.2010 lepingust tulenevad arved nr 417 ja 36. Kostja esitas 1.06.2011 nõudele vastuväite, mille tulemusena maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja tsiviilasi anti Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluse korras. 4.06.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagi, milles nõudis kostjalt 162 euro väljamõistmist 27.11.2010 arve nr 417 alusel ja 162 euro väljamõistmist 5.01.2011 arve nr 36 alusel. Esimese arve eest nõudis hageja viivist 64,32 eurot ja teise arve eest viivist 54,40 eurot. Kokku nõudis hageja kostjalt põhivõla 324 euro ja viiviste 118,72 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1.09.2010 lepingu õpilase U N õppimiseks kostja uisukoolis. Lepingu kehtivusajaks oli 2010/2011 õppeaasta, mis algas 1.09.2010 ja lõppes 31.05.2011. Lepingu p 3.1.1 kohaselt kohustus kostja tasuma 6 treeningtunni eest nädalas 162 eurot kuus. 1.01.2011 esitas kostja e-kirjaga avalduse U N väljaarvamiseks klubist alates 1.01.2011. Vastavalt lepingu p-le 5.2 lõpeb leping ennetähtaegselt avalduse esitamisele ülejärgmisest kuust, selle aja eest kuulub tasumisele õppemaks. Kostja ei ole likvideerinud võlgnevust detsembri 2010 ja jaanuari 2011 eest. Hageja suurendas viivisenõuet. Lisaks põhivõlale 324 eurot nõudis hageja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 120,20 eurot ja viivist, mis veel ei ole sissenõutavaks muutunud protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja suurendas 15.11.2011 kohtule esitatud avaldusega veel kord viivisnõuet ja palus kostjalt välja mõista põhivõlg 324 eurot, hagi esitamiseks sissenõutavad viivised 120,20 eurot ja viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, 0,2% päevas kindla summana ja edasi protsendina 0,2% põhinõudest päevas. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Kostja tegutses lepingu allkirjastamisel U N seadusliku esindajana. U N ei käinud seoses raske majandusliku olukorraga iluuisutamise treeningutel alates 1.12.2010. Leping kui tarbijaga sõlmitud ja tüüptingimustega leping on heade kommetega vastuolus, kuna hageja võis lepingu lõpetada ennetähtaegselt ja ilma sanktsioonideta. Kahekuuline etteteatamistähtaeg on tühine kui tarbijat oluliselt kahjustav tingimus. 30.11.2010 palus kostja lepingu peatada. Lepinguga ettenähtud viivisemäär 0,2% päevas on tühine, kuna on ülemäära suur. Maakohtu otsus Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Pooled allkirjastasid 1.09.2010 uisukooli õppelepingu, mille kohaselt kohustus hageja
2010/2011 õppeaastal andma õpilasele U Nle klubi uisukoolis heatasemelist iluuisutamisalast koolitust ning esindaja kohustus selle eest tasuma. 30.11.2010 saatis kostja hagejale e-kirja, milles märkis, et seoses raske majandusliku olukorraga palub kostja peatada lepingu üheks kuuks alates 1.12.2010 kuni 31.12.2010. Kostja esitas 2.01.2011 hagejale avalduse U N väljaarvamiseks Põhjatäht iluuisutamise klubist alates jaanuar 2011. 30.09.2011 Swedbank AS-i tõendist nähtub, et kostja arvelduskontol puudusid 1.11.2010-1.01.2011 vabad rahalised vahendid. Medicum Perearstikeskus AS-i 30.09.2011 tõendist nr 94240 nähtub, et U N oli vabastatud õppetööst 15.12.2010-31.12.2010 seoses haigestumisega. Puudub vaidlus, et hageja esitas kostjale 27.11.2010 arve nr 417 summas 6 452,10 krooni saamiseks oktoobri ja novembri 2010 võlgnevuse, klubi liikmemaksu ja viivise eest, samuti detsembri õppetasu eest. Sellest arvest on kostja tasunud oktoobri ja novembri võlgnevuse ja liikmemaksu. 5.01.2011 esitas hageja arve nr 36 jaanuari 2011 õppetasu ja viivise eest summas 331,22 eurot. Tunnistajana kuulati üle A M, kes töötas hageja juures augustist kuni detsembrini 2010 ning kinnitas, et detsembris U N hageja juures trennis ei käinud; jaanuarist 2011 käis U N trennis tema juures Jeti jäähallis. Oluline on tuvastada, kas poolte vahel on õigussuhe või mitte. Hageja väidab, et lepingu poolteks on vaidlevad pooled, kostja leiab, et lepingu pooleks on U N, kelle seadusliku esindajana kostja tegutses. 1.09.2010 uisukooli õppelepingu on vastavalt lepingu esimesele lausele sõlminud: “Spordiklubi Põhjatäht (edaspidi Klubi), juhatuse liige Arvo Junti ühelt poolt ja õpilase seaduslik esindaja A N (edaspidi Esindaja) teiselt poolt (edaspidi koos nimetatud Pooled) /.../“. Lepingu p-s 8 on märgitud poolte andmed, sh „Õpilase nimi: U N; /.../ Esindaja nimi: A N /.../“ ning allkirjastanud on selle esindajana kostja. Nendest sätestest tuleneb selgelt, et kostja tegutses lepingu sõlmimisel esindajana, täpsemalt enda tütre U N seadusliku esindajana. Lepingus ei ole märgitud, et kostja oleks lepingu pooleks. Kostja on nii esimeses lauses, p-s 8 kui ka allkirjastajana selgelt märgitud esindajana. Seetõttu ei nõustu kohus hagejaga, et tegemist on lepinguga kolmanda isiku kasuks võlaõigusseaduse § 80 mõttes. Kohus nõustub kostjaga, et kostja tegutses antud suhtes esindajana. Kohtu järeldust ei väära asjaolu, et hagejat ja õpilase esindajat on lepingus nimetatud poolteks ning et esindajal oli tasumise kohustus. Esindajal on seadusliku esindusfunktsiooni kohaselt tõesti esindatava eest kohustus makseid tasuda, esindaja nimetamist pooleks tuleb aga pidada õiguslikuks eksimuseks, mis ei haaku ülejäänud lepingu tekstiga. Nagu varem viidatud, on lepingus oluliselt selgemalt eristatud õpilast ja tema esindajat, mistõttu kohus lähtub just sellest sõnastusest. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg-le 1 kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Puudub vaidlus, et kostjal oli U N seadusliku esindamise õigus. Seetõttu kehtib leping U N suhtes. Poolte vahel lepingust tulenev õigussuhe puudub. Seega ei ole võimalik hagi kostja suhtes rahuldada. Õigussuhte puudumise tõttu puudub vajadus anda õiguslikku hinnangut teistele kostja poolt esiletoodud küsimustele. Apellatsioonkaebus Spordiklubi Põhjatäht esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada, hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
Kohtuotsuse resolutsioon on vastuolus põhjendustes tuvastatud ja sisalduvate kohtu seisukohtadega, s.o otsuse põhjendatuse nõude (TsMS § 436 lg 1) rikkumine. Üllatuslikult on tuginetud seisukohale, et lepingu pooleks on A. N asemel U. N, millist asjaolu ja suhteid ei olnud kohus menetluses menetlusosalistega arutanud, s.o TsMS § 436 lg 4 (koos § 351 lg-ga 1) rikkumine. Otsuses on jäetud analüüsimata osa tõenditest ja toimikumaterjalidest, mis kinnitavad, et lepingu pooleks ja kohustatud isikuks on A. N, s.o kõikide tõendite hindamise ja analüüsimise nõude (TsMS § 438 lg 1 ja § 442 lg 8 ls 3) rikkumine. Meelevaldselt on tõlgendatud ja hinnatud nõude aluseks olevat lepingut ning lepingu sõlminud isikute tahet, tuginemata järelduse tegemisel seaduslikule alusele, s.o kohaldatava seaduse märkimise nõude (TsMS § 442 lg 8 ls 1) rikkumine. Meelevaldselt on loetud õiguslikuks eksimuseks keskse tähendusega osa lepingus kokkulepitust, jättes ebaõigesti kohaldamata põhimõtte eelistada tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik, s.o VÕS § 29 lg 8 rikkumine. Kohus on jätnud ebaõigesti arvestamata lepingupoolte käitumise pärast lepingu sõlmimist, mille kohaselt A. N on pidanud ennast lepingupooleks ja kohustatud isikuks, s.o VÕS § 29 lg 5 p 3 rikkumine. Kohus tuvastas, et 1.09.2010 lepingu kohaselt esindaja kohustus koolituse eest tasuma. Kuigi otsuses tuvastati just A. N kohustuses kokkuleppimine, on hagi tema vastu jäetud rahuldamata, milline järeldus on tuvastatuga vastuolus. Seda vastuolu ei ole kohtu poolt ka kuidagi lahendatud, vaid lihtsalt eiratud. Kohus märkis, et hagejat ja õpilase esindajat on lepingus nimetatud poolteks. Kuigi otsuses leiti, et lepingus on nimetatud lepingu pooleks kostjat, on tooduga vastuolus jõutud järeldusele, et poolte vahel lepingust tulenev õigussuhe puudub. Nimetatud vastuolu kohus ignoreeris. Kohus märkis, et esindajal oli tasumise kohustus. Seejärel rõhutas kohus veelgi, et kohustus esindatava eest makseid tasuda on tõesti esindajal. Sellega otseses vastuolus jäeti tasunõue A. N vastu rahuldamata. Lepingus on läbivalt, erinevates aspektides nimetatud lepingu pooleks ja tasu maksmiseks kohustatud isikuks A. N. Jääb sügavalt arusaamatuks, millise tekstiosaga lepingus see kohtu arvates ei haaku. Lepingus puuduvad mis tahes viited sellele, et lepingu pooleks oleks U. N. Kohus on osundanud ühele kohale lepingus (“Poolte andmed”), kuid on tõlgendanud seda meelevaldselt, sest ühemõtteliselt on sealgi lepingu poolena toodud “Esindaja nimi: A N”. Sealjuures all on veel kord toodud paksus kirjas ühe poole (vasakul: “Klubi”) kõrval paremal teine pool − “Esindaja”, s.t nähtub selgelt, et lepingu pooli tähistati sõnadega Klubi ja Esindaja. Lepingu p 1.1 ja 3.7 järgi kohustus koolituse eest tasuma A N. Seega on hageja suhtes tasu maksmiseks kohustatud isikuks kostja. Mis puudutab hageja poolt lepingu alusel U. Nle tagatud õpet, siis VÕS § 80 lg 1 kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Kohtuotsuse põhjendamisel ei ole süvenetud, milline oli poolte ühine tahe lepingu sõlmimisel ja milline tähendus oli kostja kui lepingu poole tähistamisel sõnaga “Esindaja”. Kohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata VÕS § 29 lg-s 1 sätestatu. Kohtuotsuses on eiratud asjaolu, et sõna “esindaja” kasutamine lepingupoole tähistamiseks tuleneb sellest, et lepingu täitmisel võib perekonnaõigusliku hooldusõiguse kohaselt anda lapse teiste isikute järelevalve alla (treeningute ajal treeneri juhendamisele) üksnes lapse seaduslik esindaja.
Kohus tuvastas, et hageja on arved esitanud kostjale. Kohus jättis arvestama, et poolte käitumise kohaselt on toiminud lepingulised suhted hageja ja A. N vahel (VÕS § 29 lg 5 p 3). VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada muu hulgas lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist. Kohtu ja kostja poolt on esitatud seisukohad, mis kinnitavad, et pooled oma käitumises (hageja poolt arvete esitamine just nimeliselt kostjale, kus on maksjaks nimetatud nimeliselt kostja; kostja poolt lepingu täitmine, antud sõnastuses esitatud varasemate arvete aktsepteerimine tasumisega ning hiljemgi lepinguga enda seotuks pidamine) on kinnitanud lepingulise suhte olemasolu teineteise vahel. Kohtu järelduse, mille kohaselt poolte vahel puudub lepingust tulenev õigussuhe, tegemisel on oluliselt rikutud materiaalõigust ja menetlusseadust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et tegemist ei ole pooltevahelise lepinguga, s.o. lepinguga, millises kohustatud isikuks kasutatud teenuse eest tasumisel on kostja. Asjas ei ole kahtlust selles, et kostja võttis omale lepinguga kohustuse tasuda oma alaealise tütrele hageja poolt osutatavate treeningtundide eest ja teenus tuli osutada kostja alealisele tütrele. Tegemist on VÕS §-is 80 lg. 1 märgitud lepinguga kolmanda isiku kasuks, millises kohustatud isikuks teenuse kasutamise eest tasumisel on kostja. Seega maakohtu järeldus õigussuhte puudumise kohta poolte vahel on ebaõige. Kuivõrd maakohus ei lahendanud muid kostja vastuväiteid esitatud hagile ja tegi sisuliselt vaheotsuse tähendusega otsustuse nõude põhjendamatuse kohta, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik asja lõpuni lahendada, mistõttu tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
Tiit Kollom
Mare Merimaa
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.