Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline esindaja: Keijo Lindeberg Kostja: T. V. (isikukood XXX)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks 21.12.2023 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev ja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 202,02 eurot ning viivis 9,03 eurot.
3.Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (202,02 eurot) VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 192,99 eurot ( 202,02-9,03).
Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks 09.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev ja sissenõutavaks muutunud põhivõlg 1496,82 eurot ning viivis 66,92 eurot.
5.Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (1496,82 eurot) VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1429,90 eurot (1496, 82-66,92).
6.Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks 29.04.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev ja sissenõutavaks muutunud 1384,10 eurot ning viivis 61,88 eurot.
7.Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (1384,10 eurot) VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1322,22 eurot (1384,10-61,88). 1
2-25-119132
8.Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks 07.05.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX tulenev ja sissenõutavaks muutunud 1201,33 eurot ning viivis 53,71 eurot.
9.Välja mõista T. V.`lt (V.) Bondora AS kasuks viivis põhinõudelt (1201,33 eurot) VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.11.2025 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 1147,62 eurot (1201,33-53,71).
10.Jätta menetluskulud 47,65% ulatuses T. V. kanda ja 52,35% ulatuses Bondora AS kanda.
11.Mõista T. V. `lt (V.) Bondora AS kasuks välja menetluskulude hüvitis 459,82 eurot.
12.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb T. V.`l (V.) kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Hageja esitas 30.07.2025 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt võlgnevuste saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja vastuväite tõttu ja andis asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 18.11.2025 Viru Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuste nõuetes.
3.22.12.2025 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse koos nõuete ümberarvestustega. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on hageja poolt esitatud põhi- ja kõrvalnõuete aluseks hageja ja kostja vahel sõlmitud neli laenulepingut. Hageja on esitanud iga lepingu osas ka alternatiivse nõude. Seega palub hageja kostjalt välja mõista:
3.1.Hageja ja kostja vahel 21.12.2023 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel 507,91 eurot või kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, siis alternatiivselt seadusjärgse nõude ulatuse puhul summas 202,02 eurot; vastavalt nõuab hageja viivist 53,40 2
2-25-119132
eurot, või alternatiivselt 9,03 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt 473, 27 eurot määraga 25,9% aastas või alternatiivselt põhinõudelt 202,02 eurot seadusjärgses määras viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
3.2.Hageja ja kostja vahel 09.04.2024 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel 2200,80 eurot või kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, siis alternatiivselt seadusjärgse nõude ulatuse puhul summas 1496,82 eurot; vastavalt nõuab hageja viivist 179,26 eurot, või alternatiivselt 66,92 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt 2058,58 eurot määraga 19,99% aastas või alternatiivselt põhinõudelt 1496, 82 eurot seadusjärgses määras viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 3.3.Hageja ja kostja vahel 29.04.2024 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel 2294,04 eurot või kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, siis alternatiivselt seadusjärgse nõude ulatuse puhul summas 1384,10 eurot; vastavalt nõuab hageja viivist 271,14 eurot, või alternatiivselt 61,88 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt 2075,46 eurot määraga 29,99% aastas või alternatiivselt põhinõudelt 1384,10 eurot seadusjärgses määras viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. 3.4.Hageja ja kostja vahel 07.05.2024 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel 1965,54 eurot või kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud, siis alternatiivselt seadusjärgse nõude ulatuse puhul summas 1201,33 eurot; vastavalt nõuab hageja viivist 232,31 eurot, või alternatiivselt 53,71 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhinõudelt 1778,20 eurot määraga 29,99% aastas või alternatiivselt põhinõudelt 1201,33 eurot seadusjärgses määras viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Lisaks tarbijakrediidilepingute sõlmimisele, sõlmisid hageja ja kostja 29.08.2024 lisateenuse lepingu B Secure, mille kohaselt oli kostjal kui krediidisaajal õigus muuta tagasimakse graafikut läbi e-keskkonna. Nimetud teenus oli tasuline ja kostjal oli kohustus igakuiselt tasuda teenustasu.
5.Hagiavalduse kohaselt kandis hageja kostja arvelduskontole üle: 1) 21.12.2023 sõlmitud lepingu nr XXX alusel laenu summas 500.00 eurot (summa 31.00 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks – laenulepingu põhitingimused p 1.22 ja laenulepingu üldtingimused p 4.1); 2) 09.04.2024 sõlmitud lepingu nr XXX alusel laenu summas 2 000 eurot (summa 126.00 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 3) 29.04.2024 sõlmitud lepingu nr XXX alusel laenu summas 2 000 eurot (summa 126.00 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 4) 07.05.2024 sõlmitud lepingu nr XXX alusel laenu summas 1 700.00 eurot (summa 107.00 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks).
6.Kostja kohustus tasuma iga laenulepingu alusel lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel igakuiseid osamakseid annuiteetmaksetena, kuid kostja seda kohustust ei täitnud. Eeltoodud põhjusel edastas hageja kostjale 12.05.2025 laenulepingute nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX osas lepingute ülesütlemise avalduse põhjusel, et seisuga 12.05.2025 oli kostja täielikult või osaliselt viivituses iga lepingu alusel kokkulepitud osamakse tasumisega. Lepingute ülesütlemise avalduses andis hageja kostjale täiendava tähtaja-30 kalendripäeva- võlgnevuse summas 727,11 euro tasumiseks ning hoiatas, et võlgnevuse mitte tasumisel loetakse laenulepingud nr XXX, nr XXX, nr XXX, nr XXX üles öelduks 11.06.2025.
7.22.12.2025 hagiavalduse täpsustuses selgitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et vastutustundlik laenamine ei ole tõendatud, siis määrab hageja uuesti maksed kooskõlas VÕS § 403 4 lg 7. Uuesti määratud maksete korral hageja: (i) arvestab kõik kostja poolt tehtud maksed põhikohustuse (s.o väljastatud krediidisumma) katteks, (ii) ei arvesta laenulepingute alusel kostja kasutusse antud 3
2-25-119132
rahalt intressi (sh ka isegi mitte seadusjärgset) ning (iii) nõuab alates laenulepingute ülesütlemisest seadusjärgses määras viivist. Tegemist on niisiis nõude ulatusega, mida hageja on kostjalt õigustatud nõudma sõltumata sellest, kas kohus peaks leidma, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet või mitte. Hageja esitas lepingute nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX alternatiivselt uuesti määratud maksed. Hageja on maksed uuesti määranud kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 selliselt, et samaks on jäänud tagasimaksete koguarv ja maksete tähtpäevad ning iga üksiku uuesti määratud tagasimakse suurus eurodes ei ole suurem, kui vastava maksetähtpäevaga algse maksegraafiku järgse tagasimakse suurus eurodes. Uuesti määratud maksete korral vähendab iga tagasimakse täies ulatuses vaid põhivõlga (s.t väljastatud krediidisummat), hageja ei nõua intressi ka VÕS § 94 määras mitte.
8.Hageja on seisukohal, et laenulepingud nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX olid ka uuesti määratud maksete korral kehtivalt üles öeldud 12.06.2025.
9.Hageja selgitab, et kostja oli kõikide lepingute puhul jätnud täielikult või osaliselt tasumata 2025 aasta veebruari-, märtsi-, aprilli, mai- ning juunikuu osamaksed.
10.Hageja oli tasunud 12.06.2025 (s.o ülesütlemise seisuga) lepingu nr XXX alusel 297,98 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 350,85 eurot; lepingu nr XXX alusel 503,18 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 745,94 eurot; lepingu nr XXX alusel 615,9 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 911,84 eurot; lepingu nr XXX alusel 498,67 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 752,03 eurot.
11.Seega ka uuesti määratud maksete korral olid lepingud kehtivalt üles öeldud 12.06.2025, sest kostja oli kõikide lepingute puhul jätnud täielikult või osaliselt teostamata enam kui kolme järjestikuse kuu osamaksed ning kostja võlgnevus oli seisuga 12.06.2025 suurem või võrdne summaga, mis oli uuesti määratud maksete järgi ülesütlemisele eelneva kolme kuu osamakse summa. Seega, olid ka lepingute nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX uuesti määratud maksete puhul täidtud VÕS § 416 eeldused.
12.22.12.2025 hagiavalduse täpsustuses selgitas täiendavalt hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Hageja jääb hagiavalduses esitatud põhjenduste juurde, et hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning esitas täiendavalt kaks kostja pangakonto väljavõtet, mida mida kontrolliti enne laenude laenulepingute nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX alusel väljastamist.
13.Viru Maakohtu 02.01.2026 kohtumäärusega võeti hagi menetlusse.
14.Hageja esitas 16.03.2026 täiendavad seisukohad koos lisadega kui ka menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskulud: riigilõiv 770 eurot ja lepingulise esindaja õigusteenuse kulud 774,90 eurot, kokku on hageja menetluskulud 1544, 90 eurot. Kostja seisukoht
15.Hagiavaldus ja hagiavalduse täpsustus koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjalt kätte isiklikult 02.02.2026. Kostja hagile vastust ei esitanud. Menetluse käik ja poolte menetlusdokumendid
16.Kohtu 02.03.2026 määrusega määrati asja lahendamine kirjalikus menetluses ning määrati menetlusosalistele tähtajad seisukohtade, tõendite, taotluste ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kohus määras ka kohtuotsuse avalikult kuulutamise aja 15.04.2026.
4
2-25-119132
Kohtu põhjendused
17.Kohtu hinnangul on krediidiandja ehk hageja ja kostja vahel sõlmitud võlasuhted kvalifitseeritavad tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 lg 1 mõttes.
18.Hagiavaldusest ja selle täpsustusest ning kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on sõlminud kostjaga neli erinevat tarbijakrediidilepingut perioodil 21.12.2023 kuni 07.05.2024 ehk kuu kalendrikuu vältel anti kostjale neljal korral laenu. Kokku kanti kostja arvelduskontole nelja lepingu alusel üle faktiliselt laenu 6200 eurot järgnevalt.
19.Hageja ja kostja vahel on 21.12.2023 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel anti kostjale laenu 531 eurot intressi määraga 25,9% aastas, krediidi kulukuse määraga 47,15% aastas, tagastamise tähtajaga 08.12.2025 ehk 24 kuumaksega. Hageja kandis kostja kontole 21.12.2023 üle laenu 500 eurot põhjusel, et hageja arvestas 31 eurot lepingu tasu katteks.
20.Hageja ja kostja vahel on 09.04.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel anti kostjale laenu 2126 eurot intressi määraga 19,99% aastas, krediidi kulukuse määraga 33,05%, tagastamise tähtajaga 09.04.2029 ehk 60 kuumaksega. Hageja kandis kostja kontole 09.04.2024 üle laenu 2000 eurot põhjusel, et hageja arvestas 126 eurot lepingu tasu katteks.
21.Hageja ja kostja vahel on 29.04.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel anti kostjale laenu 2126 eurot intressi määraga 29,99% aastas, krediidi kulukuse määraga 46,46%, tagastamise tähtajaga 09.04.2029 ehk 60 kuumaksega. Hageja kandis kostja kontole 29.04.2024 üle laenu 2000 eurot põhjusel, et hageja arvestas 126 eurot lepingu tasu katteks.
22.Hageja ja kostja vahel on 07.05.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX, mille alusel anti kostjale laenu 1807 eurot intressi määraga 29,99% aastas, krediidi kulukuse määraga 46,30%, tagastamise tähtajaga 08.05.2029 ehk 60 kuumaksega. Hageja kandis kostja kontole 1700 eurot põhjusel, et hageja arvestas 107 eurot lepingu tasu katteks.
23.Lisaks tarbijakrediidilepingute sõlmimisele, sõlmisid hageja ja kostja 29.08.2024 lisateenuse lepingu B Secure, mille kohaselt oli kostjal kui krediidisaajal õigus muuta tagasimakse graafikut läbi e-keskkonna. Nimetud teenus oli tasuline ja kostjal oli kohustus igakuiselt tasuda teenustasu.
24.Hageja on kõik lepingud numbritega- XXX, XXX, XXX, XXX üles öelnud üheaegselt ühe ülesütlemise avaldusega 12.05.2025. Ülesütlemisavalduses viidati, et kostja on viivituses kolme üksteisele järgneva tagasimaksega iga lepingu alusel, kuid kostjale antakse täiendav tähtaeg -30 kalendripäeva koguvõlgnevuse 727,11 eurot tasumiseks. Kuivõrd kostja võlgnevusi ei tasunud, siis lõppesid lepingud nr XXX, XXX, XXX, XXX ülesütlemise tõttu 11.06.2025 ning lepingust tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks.
25.Kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingud numbritega- XXX, XXX, XXX, XXX on sõlmitud sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses hageja kui krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas – www.bondora .ee, kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiili-ID või Smart-ID-ga. Keskkonnas edastas kostja igakordselt laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumusega. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse, sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info, mis sisaldab muuhulgas kostja poolt kasutatud seadma IP-aadressi ning kinnitamistoimingu täpset aega (laenulepingute nr XXX-21.12.2023, XXX-09.04.2024, XXX29.04.2024, XXX-07.05.2024). Seega on lepingud sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides.
26.Hageja on edastanud kostjale kogu VÕS § 404 ja § 405 ette nähtud lepingueelse teabe, mille on hageja kohtule hagi lisadena esitanud ja ühtlasi tegi hageja oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kätte saadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni.
27.VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele 5
2-25-119132
kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
28.Hageja ja kostja vahel 21.12.2023 sõlmitud laenuleping nr XXX kohaselt oli krediidi kulukuse määr 47,15%. 21.12.2023 lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,72%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1 esimene lause).
29.Hageja ja kostja vahel 09.04.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX kohaselt oli krediidi kulukuse määr 33,05%. 09.04.2024 lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 17,36%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1 esimene lause).
30.Hageja ja kostja vahel 29.04.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX kohaselt oli krediidi kulukuse määr 46,46%. 29.04.2024 lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 17,36%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1 esimene lause).
31.Hageja ja kostja vahel 07.05.2024 sõlmitud laenuleping nr XXX kohaselt oli krediidi kulukuse määr 46,30%. 07.05.2024 lepingu sõlmimise ajal oli eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 17,36%. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära (VÕS § 4062 lg 1 esimene lause).
32.Edasi analüüsib kohus, kas hageja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
33.Eesti Vabariigi seadusandlusest tuleneb krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld ning seega on krediidiandja enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbijast krediidisaaja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda hindama (VÕS § 403 4 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13), selle rikkumise tõttu on tühine üksnes intressikokkulepe. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 403 4 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 403 4 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Sel põhjusel kohustas kohus hagejat esitama ümberarvestuse, mida hagiavaldus ei sisaldanud.
34.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-22-147995 28.07.2023 määruse p. 12.1 leidnud, et kuigi krediidiandjal on õigus kehtestada sisekord krediidivõimelisuse hindamiseks, ei tähenda see seda, et vastavat korda järgides on krediidiandja alati järginud ka vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohtu lahendis nr 2-21-13098 p. 18 on sedastatud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 6
2-25-119132
49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Sama lahendi p. 21 kohaselt nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 214-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet.
35.Kohus kohustas 03.12.2025 kohtumääruse resolutsiooni p. 1.2 alusel hagejat hagis esile tooma tarbijakrediidilepingu kehtivuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning esitada tõendid ja nõuete ümberarvestused. Hageja esitas 22.12.2025 hagiavalduse täpsustuse koos lisadega.
36.Hageja esitas 22.12.2025 seisukoha koos tõenditega ja nõuete ümberarvestused iga tarbijakrediidilepingu osas. Hageja esitas seisukoha, mille kohaselt on ta järginud iga tarbijakrediidilepingu puhul vastutustundliku laenamise põhimõtet. 22.12.2025 hagiavalduse täpsustuse kohaselt esitas hageja kohtule kaks kostja pangakonto väljavõtet, mida kontrolliti enne laenulepingute sõlmimist. Hageja poolt esitatud kostja pangakonto väljavõte perioodist 22.12.2022-17.12.2023 küsiti kostjalt enne lepingu nr XXX sõlmimist ehk enne 21.12.2023 ning kostja pangakonto väljavõtte perioodist 11.04.2023-08.04.2024 alusel hindas hageja kostja krediidivõimelisust enne lepingute nr XXX (09.04.2024), nr XXX (29.04.2024) ja nr XXX (07.05.2024) sõlmimist.
37.Hageja on hagiavalduse ja hagiavalduse täpsustuse kohaselt seisukohal, et on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, nimelt on hageja lepingueelselt analüüsinud kostja laenuvõimet ja selle tulemusena veendunud, et tarbija on laenuvõimeline. Hageja poolt esitatust nähtub, et kostja esitas hagejale enda poolt täidetud krediidiküsimustiku ja kaks pangakonto väljavõtet perioodist 22.12.2002-17.12.2023, 11.04.2023-08.04.2024 ning kontrollis kas kostjal on maksehäireid ja tegi päringu rahvastikuregistrisse. Kostja pangakonto väljavõtete kontrolli tulemusena, tuvastas hageja, et kostjal on regulaarne sissetulek, mis oli laenu taotlemisel 625 eurot, samuti et kostjal on regulaarsed kohustused igakuiselt summas 85, 97 eurot, elamiskulud 300 eurot. Selle tulemusena jõudis hageja järeldusele, et kostjal jääb igakuiselt vaba raha 204, 38 eurot. Sel põhjusel leidis hageja, et kostja on krediidivõimeline.
38.Kohus leiab, et hageja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tulemusena on hageja andnud laenu krediidivõimetule tarbijale ehk kostjale laenu. Kohus on seisukohal, et see järeldus kehtib kõikide hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingute nr XXX, nr XXX (09.04.2024), nr XXX (29.04.2024) ja nr XXX (07.05.2024) puhul. 7
2-25-119132
39.Kohus märgib, et hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise tõendamiseks kohtule 22.12.2025 esitatud menetlusdokumendi lisad 3-12 väidetavalt päringud Krediidiregistrisse, Krediidiinfosse, Rahvastikuregistrisse. Kohus viitab, et tegemist on failidega, mis ei ole loetavad ja seega ei ole arusaadavad, mistõttu ei ole need kvalifitseeritavad TsMS § 229 lg 1 tähenduses tõendiks, kuivõrd nende alusel ei ole võimalik kohtul kindlaks teha hageja tõendamiskoormisse kuuluvaid asjaolusid viidatud põhimõtte järgimise kohta. Muid hageja menetlusdokumentides viidatud ja väidetavalt kostja krediidivõimelisuse kohta kogutud teavet ja dokumente hageja kohtule ei ole esitanud. Kohtunõude korras esitas hageja 22.12.2025 ainsate tõenditena kahe eraldi perioodi kohta kostja pangakonto väljavõtted. Kostja 22.12.202217.12.2023 pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja sissetulekuks on Sotsiaalkindlustusametilt saadavad ülekanded 05.01.2023, 03.02.2023, 03.03.2023 summas 549,12 eurot; alates 05.04.23 igakuiselt summas 625, 50 eurot kuni 2023 aasta lõpuni. Sellest väljavõttest nähtuvad kostja juba olemasolevad rahalised kohustused kahe krediidiandja ees: AS XXX põhiosa ja intressi maksed kuus 48,3 eurot; XXX AS ees ca 30 eurot lisaks kostja elamiskuludele- ja olmekuludele. Hageja ei ole selgitanud, kas ta arvestas nimetatud kostja kohustusi teiste krediidiandjate ees, enne kui sõlmis kostjaga esimese laenulepingu 21.12.2023 nr XXX ja kandis kostjale üle laenu 500 eurot. Perioodi 11.04.2023-08.04.2024 kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostjale laekuvad Sotsiaalkindlustusametist igakuiselt summad 625,50 eurot kuni 31.03.2024 ning 05.04.2024 summa 691,89 eurot. Viidatud konto väljavõttest nähtub, et lisaks krediidiandjate: AS XXX, XXX AS ja hageja ees olevate laenu tagasimaksete kohustustele, on kostja võtnud täiendavalt laenu XXX OÜ-lt. Lisaks eelnevate krediidiandjate ees kohustuste täitmisele on hageja andnud kostjale viimasega sõlmitud täiendavalt kolme järjestikku sõlmitud laenulepingute nr XXX (09.04.2024), nr XXX (29.04.2024) ja nr XXX (07.05.2024) alusel laenu kokku 5700 eurot, mille tõttu kohustus kostja igakuiselt vastavalt kõikide hagejaga täiendavalt sõlmitud kolme tarbijakrediidilepingute alusel tegema igakuiselt tagasimakseid kogusummas 213,76 eurot, mis moodustas 34,2% hageja sissetulekust. Eeltoodule lisandusid kostja konto väljavõttest nähtuvad kohustused veel kolme krediidiandja ees vähemalt 100 euro ulatuses. Seega kostjale alles jääv rahasumma kuus 311,74 eurot ei olnud piisav, et kanda sellest elamiskulusid, kulutusi toidule, rõivastele ja muudele hädavajalikele kuluartiklitele. Hageja ei ole selgitanud, kas ta arvestas kostja sissetulekut, olemasolevaid kohustusi ja võlgnevusi teiste krediidiandjate ees, kui andis veel täiendavalt kolme eraldi laenulepingu alusel kostjale laenu.
40.Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks võtma arvesse vähemalt järgmised tarbijaga seotud näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, teised varalised kohustused (sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus), varasem maksekohustuste täitmine, muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist, sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise kohustuse suurus. KAVS § 49 lg 3 järgi tuleb krediidiandjal käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel: 1) arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; 2) aluseks võtta piisav ajavahemik, arvestades tarbija 8
2-25-119132
sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; 3) teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel.
41.Eeltoodust johtuvalt ei ole krediidiandja veendunud kostjaga sõlmitud lepingute puhul, et tarbijast krediidisaaja ehk kostja suudab laenu tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Selles osas on tõendamiskoormis hagejal.
42.Seega jõudis kohus järeldusele, et laenu andmise otsustamise käigus ei viidud läbi kostja krediidivõime kontrolli ning samuti ei ole hageja ise asjakohaste ja lubatavate tõenditega tõendanud, et kostja oli iga laenu võtmise hetkel krediidivõimeline (KAVS § 50 lg 3, lg 4). Hageja ei ole üles näidanud vajalikku hoolsust kostja krediidivõimelisuse tuvastamisel iga lepingu sõlmimise eelselt. Järelikult on hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet kohtule esitatud iga laenulepingu osas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärg on VÕS § 4034 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Hageja on 22.12.2025 menetlusdokumendis avaldanud, et esitab laenulepingust tulenevad nõuded ümberarvestustes saadud summade alusel ning ei nõua kostjalt intressi tasumist sh VÕS §-3 94 toodud määras. Seega on hageja menetluse käigus intressi nõuetest kostja vastu täielikult loobunud.
43.Kohus nõustub hagejaga, et ka iga lepingust tuleneva ümberarvestuse osas, oli kostja tasunud 12.06.2025 (s.o ülesütlemise seisuga) lepingu nr XXX alusel 297,98 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 350,85 eurot, seega sama lepingu alusel oli võlgnevus 52, 87 eurot. Lepingu nr XXX alusel oli tasutud 503,18 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 745,94 eurot, seega sama lepingu alusel oli võlgnevus 242, 76 eurot. Lepingu nr XXX alusel oli tasutud 615,90 eurot, samas kui uuesti määratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 911,84 eurot, seega sama lepingu alusel oli võlgnevus 295, 94 eurot. Lepingu nr XXX alusel oli tasutud 498,67 eurot, samas kui uuesti maaratud maksete korral pidanuks selleks ajaks olema tasutud 752,03 eurot, seega sama lepingu alusel oli võlgnevus 253,36 eurot. Seega ka uuesti määratud maksete korral olid kõik neli lepingut kehtivalt üles öeldud 12.06.2025, mistõttu muutusid lepingutest nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX tulenevad nõuded ülesütlemise tõttu sissenõutavaks.
44.Võttes arvesse, et hageja on rikkunud iga lepingu osas vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tulemusena on antud krediidivõimetule kostjale laenu, siis kuuluvad hageja nõuded lepingutest nr XXX, nr XXX, nr XXX ja nr XXX rahuldamisele ümberarvestatud põhinõuete osas vastavalt järgnevalt. Eeltoodud tõttu kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.
45.Kohus rahuldab hageja laenulepingust nr XXX tuleneva põhinõude summas 202, 02 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisnõude summas 9,03 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. Kohus rahuldab hageja laenulepingust nr XXX tuleneva põhinõude 1496,82 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisnõude summas 66,92 eurot ja mõistab need kostjalt hageja kasuks välja. Kohus rahuldab hageja laenulepingust nr XXX tuleneva põhinõude 1384,10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisnõude summas 61,88 eurot. Kohus rahuldab hageja laenulepingust nr XXX tuleneva põhinõude 1201,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisnõude summas 53,71 eurot. Kohus on viivisnõude suuruse arvestamisel lähtunud hageja poolt seadusjärgses viivisemäära alusel arvestatud viivise nõuetest, kuivõrd hageja on sellele viivisnõuete esitamisel tuginenud (VÕS § 113 lg 1 teine lause). 9
2-25-119132
46.Kohus selgitab kostjale, et vastustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu, säilib hagejal kui laenuandjal õigus nõuda võlgnetavalt põhinõudelt viivist. Kohus on eelnevalt selgitanud, et vastutustundliku laenemise põhimõtte rikkumisel on laenulepingus tühine üksnes intressi kokkulepe. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist seadusjärgses määras ja seda ka TsMS § 367 alusel viivisnõuete esitamisel alates hagi esitamisest kuni iga lepingu alusel välja mõistetud põhinõude tasumiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmiseks, kuid piirab seda põhivõla suurusega. Seda seetõttu, et kohtupraktika kohaselt peab hageja tõendama võla tasumisega viivitamisega temale põhjustatud kahju suurust juhul, kui viivisenõue ületab põhivõlga (Riigikohtu 14.06.2005 otsus asjas 3-2-1-66-05 p.19). Hageja seda tõendanud ei ole.
Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
47.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
48.Kostja ei ole menetluses osalenud ning seega kostjal menetluskulud puuduvad.
49.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
50.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 770 (617,29+152,71) eurot ja hageja lepingulise esindaja tasust 774,90 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõiv 770 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1).
51.Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse osutamise tunnihind on arvestades asja olemust mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Alljärgnevalt hindab kohus hageja menetlustoiminguid:
51.1.Hagiavalduse koostamine (12.11.2025) – ajakuluga 1 h, hinnaga 150 eurot –kohus loeb hagiavalduse ajakulu põhjendatuks ning seega on põhjendatud ka tasu 150 eurot;
51.2.Kohtu kirjaga tutvumine, toimingud kliendikaustas (08.12.2025)– ajakuluga 10 minutit, hinnaga 15 eurot – kohus loeb menetlustoimingu ajakulu põhjendatuks ning seega on põhjendatud ka tasu 15 eurot;
51.3.Seisukoha koostamine (22.12.2025) – kohus leiab, et kuivõrd hageja kui krediidiandja on rikkunud antud asjas vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei loe kohus põhjendatuks menetlustoiminguga seotud kulu.
51.4.Seisukoha täiendamine (11.12.2025)- kohtule ei nähtu e-toimikust sellist hageja menetlustoimingut ja seega menetlusdokumenti, mistõttu ei loe kohus põhjendatuks sellega seotud kulu. Juhul, kui hageja on pidanud silmas menetlustoimingu seotust kohtule 22.12.2025 esitatud menetlusdokumendi ja selle lisadega, siis jätab kohus selle menetlustoiminguga seotud kulu kostjalt välja mõistmata samal põhjendusel nagu on toodud punktis 51.3.
51.5.Kohtumäärusega tutvumine (02.01.2026)- kohus leiab, et tegemist ei ole kohtumenetlusega seotud toiminguga ning seega ei ole kulu 15 eurot põhjendatud;
51.6.Kohtumäärusega tutvumine (07.03.2026)- kohus leiab, et tegemist ei ole kohtumenetlusega seotud toiminguga ning seega ei ole kulu 6,40 eurot põhjendatud;
51.7.Hageja lõpliku seisukoha koostamine (16.03.2026)- ajakuluga 4 h 25 minuti ja hinnaga 212 eurot- kohus leiab, et kulu on põhjendatud osas, mis on seotud menetluskulude nimekirjaga ehk 10
2-25-119132
ajakuluga 30 minutit ja hinnaga 30 eurot.
52.Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suurus summas 965 eurot (770+150+15+30). Arvestades hagihinda 9394,20 ja hagi rahuldamise ulatust (47,65%), kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulude hüvitis summas 459,82 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid hageja menetluskuludele esitanud.
53.Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja kuulub rahuldamisele.
54.Tulenevalt TsMS § 178 lg 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Mari-Ann Veiermann Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.