Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue, põhjendused (II kd lk 96, 164, III kd lk 8) OÜ BLIG OÜ (pankrotis, edasipidi võlgnik) pankrot kuulutati välja 06.07.2009, mistõttu jäi menetlusse hageja nõue A. B (kostja 1) ja E. K (kostja 2) vastu. Laenuleping 145-05-J 11.10.2005 sõlmisid hageja ja võlgnik laenulepingu nr XXX (laenuleping 1) 789 117 eurot tähtajaga 10.10.2008, milliseks ajaks võlgnik laenu tagasi ei maksnud. Seda laenu tagas kostja 1 käendus, mille kohta tarbijakäendusleping 03.09.2007 nr XXX summas 1 044 763 eurot ja kostja 2 käendus, mille kohta on tarbijakäendusleping 03.09.2007 nr XXX summas 1044763 eurot. Kostjate käendus on võlgnikuga solidaarne. Hageja palus kostjatel 1, 2 võlga kirjaga 11.12.2008 summas 867930,07 eurot hiljemalt 18.12.2008, mida kostjad ei ole teinud. Laenuleping XXX 03.10.2006 sõlmisid hageja ja võlgnik laenulepingu nr XXX (laenuleping nr 2), mille alusel sai võlgnik laenu 1 1687 000 eurot tähtajaga 03.10.2008, milliseks ajaks võlga võlgnik ära ei tasunud. Seda tagas kostja 1 käendus, mille kohta on tarbijakäendusleping 03.10.2006 nr XXX summas 1687000 eurot. Kostja 1 käendus on võlgnikuga solidaarne. Hageja palus kostjatel 1 võlg kirjaga 11.12.2008 summas 1687000 eurot hiljemalt 18.12.2008, mida kostja 1 ei ole teinud. Laenuleping XXX 23.11.2006 sõlmisid hageja ja võlgnik laenulepingu nr XXX (laenuleping nr 3), mille alusel võlgnik laenu 2802526 eurot tähtajaga 17.11.08, milliseks ajaks võlga võlgnik ära ei tasunud. Seda tagas kostja 1 käendus, mille kohta on tarbijakäendusleping XXX summas 3923540 eurot. Kostja 1 käendus on võlgnikuga solidaarne. Hageja palus kostjal 1 võlg kirjaga 11.12.2008 summas 2967384,60 eurot hiljemalt 18.12.2008 ära tasuda, mida kostja 1 ei ole teinud. Muud tagatised Kõigist kolmest laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagasid hüpoteegid 21-l kinnistul, mis olid kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna järgmistesse registriosadesse: nr XXX (XXX), XXX (XXX), XXX (XXX), XXX (XXX), XXX (XXXI); XXX (XXX), XXX (XXX), XXX (XXXI), XXX (XXX), XXX (XXX), XXX (XXX), XXX (XXX), XXX (XXX), XXX(XXX), XXX( XXX), XXX (XXX), XXX (XXX), XXX (XXX), XXX (XXX),

XXX(XXX), XXX (XXX).

Pankrotimenetluse järgne seis Hageja nõuet tunnustati võlgniku pankrotimenetluses summas 7353098,90 eurot. Kinnistud müüdi ja müügist laekus 1747050,85 eurot ja rahuldamata jäi hageja nõue kokku summas 5606048,05 eurot. Käendajaid on pankrotimenetlusest teavitatud. Kostja 2 esitas pankrotimenetluses tingimusliku nõude summas 1044763 eurot, mida tunnustati koosolekul 26.02.2010. Nõue võlgniku vastu 7353098,90 eurot jagunes järgmiselt pankroti väljakuulutamiseni: Leping

Võlg

Intress

Viivis

Laenuleping 1

789117

5425,18

319529,39

Trahv

Kokku

hüpoteek

114134,57

XXX, XXX

XXX,

2 (3)

Laenuleping 2

1687000

9423,12

638235

Laenuleping 3

2802526

38744,92

975279,05

25222,74

2379658,12

XXX, XXX, XXX XXX, XXX, XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX–

XXX XXX, XXX, XXX,

XXX, XXX

3841772,71

XXX

Pandipidaja pidi kandma pankrotimenetluse kuludest 46,7%, st 11,49% pandieseme müügist laekunust läheb pankrotimenetluse kulude katteks. Laenulepingu 1 katteks laekus hüpoteekidega koormatud kinnisasjade realiseerimisest 358547 eurot, millest kulude mahaarvamisel jääb alles 317349,95 eurot. Põhinõue on seega 789117 eurot. Laenulepingu 2 katteks laekus hüpoteekidega koormatud asjade realiseerimisest 125496,94 eurot, millest kulude mahaarvamisel jääb alles 111077,30 eurot. Põhinõue on seega 789117 eurot. Laenulepingu 3 katteks laekus hüpoteekidega koormatud asjade realiseerimisest 532597,08 eurot, millest kulude mahaarvamisel jääb alles 471401,70 eurot. Põhinõue on seega 2802526 eurot. XXX, Tallinn kinnistu seatud pandiõigusele esitas haldur vastuväite 23 524 000 kr, kuna see ei taganud halduri arvates laenulepingust nr 1-3 tulenevaid nõudeid. Hüpoteegilepingu p 3.3.1 järgi tagas see hoopis 04.07.2005 sõlmitud laenulepingust nr XXX nõudeid, mille järgi olid kohustused täidetud, see pandiõigus jäi tunnustamata ja XXX müügist laekunud summad jagati teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Mööndes, et XXX pidi katma kõiki võlgnike kohustusi, kuid sellise kokkuleppe kehtivus oli küsitav. Isegi kui leida, et XXX hüpoteegist laekuv summa peaks minema nõuete katteks, ei kataks ikkagi kogu saadu (siinjuures pole arvestatud pankrotimenetluse kulusid) kõiki nõudeid. Sellisel juhul oleks hageja nõue kokku laenulepingute 1-3 järgi 7 335 565,40 €, põhivõlg oleks 5 278 643 €, kõrvalkohustused oleksid 2 056 922,40 €. Kõigi pandiesemete (sh XXX) müügist laekunu oleks sellisel juhul kokku 1 351641,02 (sh XXX eest oleks 335 000 €), kuid see oleks väiksem kui ikkagi lepingute nr 1-3 järgne põhivõlg. Laenulepingute p 10.1. järgi loetakse tasutuks esmajärjekorras kõrvalkohustused, seejärel põhikohustused. Seega jääks arvestades laekunut, kõrvalkohustuste ja põhikohustuste suurust, ikkagi laenulepingust 1-3 tulenev põhikohustus täitmata.

Nõue Hageja palub kostjalt 1, 2 solidaarselt välja mõista laenulepingust nr 1 tulenev põhivõlg 632267 eurot ning kui kohus leiab, et laenulepingust tulenev võlg on väiksem, siis palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingust tulenev põhivõlg, seejärel välja mõista kostjalt 1 laenulepingust 2 tulenev ja laenulepingust nr 3 tulenev võlg, kuid mitte enam kui 632267 eurot. Menetluskulud palub jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited hagile Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata. 3 (3)

Kostja AB hagi ei tunnistanud (protokoll 27.03.2013). Kostja arvates pidid hüpoteegid tagama kõiki laene. Kostja EK vastuväited (II kd lk 150, III kd lk 32) Laenulepingust nr XXX tagavate kinnistute müügist laekus rohkem ja see katab EK vastu esitatud nõude täielikult. Laenulepingust tulenevaid nõudeid tagas XXX kinnistutele seatud hüpoteek ja XXX kinnistul lasuv hüpoteek. Jaotusettepanekust nähtuvalt müüdi kinnistud XXX summas 119 435 €, XXX summas 119 556 €, XXX summas 119 556 € ja XXX summas 335 000 €. Kokku oli saadud rahasumma 693547 eurot, kuid nõue on esitatud summas 632267 eurot. Kostja ei vastuta selle eest, kui pankrotimenetluses jääb mingi osa võlausaldaja pandiõigus jääb pankrotimenetluses tunnustamata. Nii on pank saanud laenulepingu nr XXX tagatiseks olnud kinnistud müüa suurema rahasummaga kui hageja poolt kostja vastu esitatud nõue. Hageja käitus kostja 2 suhtes hea usu põhimõttega vastuolus, kuna jättis kohustustest väära mulje - pank kinnitas, et käenduslepingu sõlmimine on formaalne, panga esindaja kinnitas, et käenduslepingust ei teki mingeid kohustusi kostjal 2. Kostja 2 oli küll juhatuse liige võlgniku juures, kuid ta täitis väiksemaid kohustusi, mis ei puudutanud juhtumisotsustusi. Põhiliselt tegeles äriühingu juhtimisega M. K . Käendusleping on tühine, kuna on heade kommetega vastuolus, kohustused on tasakaalust väljas. Kostja oli sõltuvussuhtes, kogenematu, tehing on ebasoodsate tingimustega, käendaja vastutus (antud juhul laieneb see ka füüsilisest isikust juhatuse liikmele) on ebamõistlikult suur – 1044763 eurot. Kostjal oli sellel ajal vaid üks korteriomand nr XXX, tema maksevõime ei ole piisav. Sellist kohustust ei suuda kostja täita arvestades käendusega võetud kohustust. Võlgnik poleks saanud laenu, kui juhatuse liige poleks käendanud laenu. Menetluskulud palub jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused VÕS 396 lg 1 järgi kohustub laenulepingu järgi üks isik (laenuandja) teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga, § 397 lg 1 alusel tuleb majanduskutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega majanduskutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab laenu ja millelt tuleb maksta intressi, lepingu lõppedes tuleb krediit koos intressidega tagasi maksta. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta käivaid sätteid VÕS § 401 lg 3 VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest, VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 142 lg 3 alusel võib käendus olla piiratud rahasummaga või muu tingimusega. VÕS § 143 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingus olema märgitud käendaja vastutuse maksimumsumma, VÕS § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäendusleping (avaldus, millega võetakse käenduskohustus) olema kirjalikus vormis. 4 (3)

Vaidlustamata asjaolud o 11.10.2005 sõlmisid hageja ja OÜ BLIG (pankrotis, edaspidi võlgnik) VÕS § 396 lg 1, § 397 ja § 401 krediidilepingu (kuna tuli maksta intressi) ehk laenulepingu nr XXX(laenuleping 1) 789 117 eurot tähtajaga 10.10.2008, milliseks ajaks võlgnik laenu tagasi ei maksnud. o Laenulepingust nr XXX tulenevaid kohustisi tagas AB (kostja 1) käendus vastavalt tarbijakäenduslepingule 03.09.2007 nr XXX summas 1 044 763 eurot ja kostja EKkäendus tarbijakäenduslepingu 03.09.2007 nr XXX maksimumsummas 1044763 eurot. o Laenulepingust tulenevaid kohustusi tagasid hüpoteegid, mis olid seatud kinnistutele XXX,XXX,XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX, nr XXX, nr XXX) o Käendajate ehk kostjate vastutus on eelmainitud käenduslepingute järgi laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete tagamisel võlgnikuga solidaarne. o Võlgniku pankrot kuulutati välja 06.07.2009. o Kostjaid kui käendajaid on pankrotimenetlusest teavitatud. o Võlgniku pankroti väljakuulutamise ajas seisuga võlgnes võlgnik hagejale laenulepingu nr XXXjärgi põhivõlga 789117 eurot, intressi 5425,18, viivist 114134,57 eurot. o Hageja kui pandipidaja pidi kandma pankrotimenetluse kuludest 46,7%, st 11,49% pandieseme müügist laekunust läheb pankrotimenetluse kulude katteks. o Laenulepingu XXX katteks laekus hüpoteekidega koormatud kinnisasjade realiseerimisest 358547 eurot, millest kulude mahaarvamisel jäi alles 317349,95 eurot ning võlg põhivõla osas oli 789117 eurot. o Hageja nõuab põhivõlga vaid osaliselt, so 632267 eurot. o XXX, Tallinn kinnistule nr XXX seatud pandiõiguse vaidlustas haldur (23 524 000 kr), kuna see ei taganud laenulepingust nr XXX (laenulepingu 1) ega ka laenulepingust nr XXX ja 238-06J (laenulepingud 2, 3) tulenevaid nõudeid. o EK olid käenduslepingu sõlmimise ajal võlgniku juhatuse liige, AB kuulus võlgniku osalus. Vaidlus Kostjad, eriti aga EK väitis, et XXX, Tallinn kinnistu (Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXX (vana nr XXX) pankrotimenetluse käigus müügist laekunud raha 335 000 euro, pidi minema laenulepingust 1 tuleneva võla katteks. Õige on kostja EK väide, et võlgniku pankrotimenetluses koostatud jaotusettepanekust nähtuvalt laekus XXX, Tallinn asuva kinnistu nr XXX müügist 335 000 eurot. Kohus ei nõustu EK selles, et märgitud summa pidi minema laenulepingust 1 tuleneva nõude katteks. Kostja EK ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et pankrotimenetluses toimunud XXX, Tallinn kinnistu müügist oleks 335 000 eurot läinud hageja nõude, sh laenulepingust 1 tuleneva nõude rahuldamiseks. Hageja väitis, et märgitud rahasumma läks teiste võlausaldajate vahel jagamisele ning kostja EK pole tõendanud vastupidist ning seda ei nähtu ka esitatud jaotusettepanekust. PankrS § 2 järgi rahuldatakse pankrotimenetluses võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise kaudu. Seega toimub võlausaldajate nõuete rahuldamine erikorra (pankrotiseaduse) järgi, mitte aga võlasusaldaja ehk antud juhul hagejast pandipidaja suva järgi või pandipidaja kontrolli all. Nii ei saa tugineda kostja väitele, et tema ei vastuta selle 5 (3)

eest, et võlgniku pankrotimenetluses jäi hageja kui võlausaldaja osa pandiõigusest pankrotimenetluses tunnustamata. Seega on õige hageja väide, et XXX, Tallinn kinnistu müügist laekunud raha jagati teiste võlausaldajate vahel ning et see ei läinud laenulepingust nr 1 tuleneva võla katteks. Ka käenduslepingust, mis on sõlmitud E. K , ei tulene sellist EK poolt märgitud tingimust, mis välistataks tema vastutuse teatud tingimusel võlgniku kohustuse täitmise tagamisel kooskõlas VÕS § 76 lg 1 ja § 145 lg 3 (kohustus tuleb täita vastavalt lepingule; käendus võib olla piiratud muu tingimusega). Seda ei tulene ka EB sõlmitud käenduslepingust, mis oli sõlmitud laenulepingu nr 1 tulenevate kohustuste tagamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tõendamata on EK väide, mille kohaselt pidi laenulepingu nr 1 võla katteks laekuma täiendavalt 335 000 eurot ning seetõttu ole õige EK väide, et pankrotimenetluses saadu katab hagetava nõude 632267 eurot. Eeltoodu alusel leiab kohus, et laenulepingust nr XXX(laenuleping 1) tulenev põhivõlg hagetavas ulatuses 632267 eurot on seni täitmata. TsÜS § 86 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. EK väitis, et käendusleping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine, mille vaidles hageja vastu. Kostja EK oli temaga 03.09.2007 sõlmitud käenduslepingu nr XXX sõlmimise ajal võlgniku juhatuse liige, mistõttu pidi ta juhatuse liikmena äriühingu kohustusi tagades mõistlikult võttes aru saama äriühingu majandustegevusega seotud riskidest ning nende realiseerumise negatiivsetest tagajärgedest. Kostja on käenduslepingule isiklikult alla kirjutanud (I kd lk 20-21), seega pidi ta aru saama, et ta võttis endale käenduskohustuse. Võttes käenduskohustust enda poolt juhitud äriühingu laenukohustuste tagamiseks, pidi EK saama laenukohutuste täitmata jätmise tagajärgedest ehk seda, et kui äriühing (võlgniku) kohustust ei täida, võib võlausaldaja nõuda käenduskohustuse täitmisest EK. Eeltoodu tõttu ei ole veenev ega usutav EK väide, et hageja oli lubanud, et EK ei teki mingeid kohustusi ja et tema allkiri käenduslepingul oli formaalne. Sellist asjaolu ei ole hageja omaks võtnud. Vaidlusalusest laenulepingust nr XXX(laenuleping 1) tulenevaid nõudeid tagas mitte ainult EK käendus vaid ka AB kui äriühingu omaniku käendus ning lisaks tagasid samast laenulepingust tulenevaid nõudeid ka kolm hüpoteeki, mis olid seatud kinnistutele nr XXX (XXX), nr XXX (XXX), nr XXX (XXX). Märgitud hüpoteegid olid seatud hageja kasuks. Seega kinnitab tagatiste paljusus (5 tagatist - 2 käendust, 3 hüpoteeki) kohtu arvates seda, pank ehk hageja ei ole jätnud laenulepingust tulenevaid negatiivseid riske üksi EK kanda, vaid oli maandanud ja hajutanud laenulepingu 1 täitmisega seotud riske ehk käitunud kooskõlas hea usu põhimõttega. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et EK käenduskohustuse ulatus (vt vaidlustamata asjaolu) ei ole, arvestades talle lepingu sõlmimise ajal kuuluvat ühte korteriomandit ja tagatiste hulka, tegelikult tasakaalust tema kahjuks väljas. Võlgnik pankrotistus ja selle tõttu tekkis faktiline olukord, kus hüpoteekide realiseerimisel ja pankrotimenetluses nõuete rahuldamisel, jäi hageja laenulepingust 1 tulenev nõue osaliselt veel rahuldamata. Kuid selline faktiline olukord, mis toob kaasa kostja EK käenduskohustuse rakendumise, ei tähenda aga seda, et E. K sõlmitud käenduskohustus oleks olnud kõiki tagatisi arvestades lepingu sõlmise ajal kohustuse ulatuse tõttu kostja kahjuks tasakaalust väljas. Kohtu arvetes ei ole seetõttu E. K sõlmitud käendusleping heade kommetega vastuolus ning seetõttu tühine TsÜS § 86 järgi. Käendusleping nr XXX (lk 20, I kd) on kehtiv, sest on sõlmitud kirjalikus vormis ning selles on märgitud EK käenduskohustuse maksimumsumma, vastates seega VÕS § 143 § lg 2, § 144 lg 2 sätestatule. Ka A. B sõlmitud käendusleping nt XXX on kirjalik (lk 211, I kd ) ning selles on märgitud tema vastutuse maksimumsumma ning seega on tema käendusleping samuti kehtiv VÕS § 143 § lg 2, § 144 lg 2 6 (3)

järgi. EK väide, et tema ei olnud võlgniku tegev juhatuse liige, sõltuvussuhtes, oli ta oli juhatuse liiga vaid põhjusel, et seaduses oli nõue, et juhatuse liige peab olema Euroopa Liidu (või Švetsi) kodanik, ei mõjuta kuidagi tema käenduskohustuse kehtivust, kuna ei tulene seadusest. Seda, et kostja oli sunnitud käenduskohustust võtma muidu poleks äriühing laenu saanud, ei oma käenduslepingu kehtivuse seiskohalt mingit tähtsust, sest seda, et lepinguid (laenuleping, käendusleping) oleks tühistatud, ei ole keegi väitnud. Kostja EK väide, et eksperthinnangute nr 3681, 3729 järgi olid kinnistute väärtused suuremad kui laenud, mis kinnitavad EK väidet, et käenduslepingu sõlmimine oli formaalne, ei ole veenev. Kohus leidis eelpool, et võlgnik pankrotistus ning kinnistute võõrandmisel saadu ei katnud hageja nõudeid, kinnitab kohtu arvates vastupidist, et pank oli kindlustanud oma nõude mitme tagatisega ehk justnimelt käenduslepingud ei olnud formaalsed. Iseenesest on õige A. B väide, et hüpoteegid pidanuks piisavalt tagama laenulepingust 1 tulenevaid nõudeid, kuid käesoleval juhul ei ole vaidlus mitte selles, kas hüpoteegid olid liiga väikesed, vaid selles, et võlgnik pankrotistus ning pankrotimenetluse kui erilise menetluse raames võlgniku vara müügist saadu ei kantud kõigi võlausaldajate, sh hageja kõiki nõudeid. Eeltoodud tõttu ei vabane ka AB oma käenduskohustuse täitmisest hageja ees käenduslepingu nr XXX järgi. VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõua kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 65 alusel võib võlasusaldaja nõuda solidaarvõlgnike puhul kohustuse täitmist võlgnikelt korraga või eraldi. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täielikult või osaline täitmata jätmine, sealjuures täitmisega viivitamine. Kuna käesolevaks ajaks ei ole laenulepingust nr XXX (laenuleping nr 1) tulenev põhivõlg 632267 eurot täidetud, siis rikuvad kostjad nendega sõlmitud käenduslepingust tuleneva laenulepingu 1 täitmise tagamise kohustust VÕS § 100 mõttes. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda käendajatelt ehk kostjatelt solidaarselt põhivõlgniku kohustuse täitmist VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p1, § 108 lg 1, § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 ja § 65 ja § 396 lg 1, § 401 lg 1 järgi. Ülaltoodust lähtudes on hageja nõue tõendatud, põhjendatud ja kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks 632267 eurot, mis ei ületa käenduslepingutes märgitud kostjate vastutuse maksimumsummat. Kuna hagi laenulepingu nr 1 järgi kuulub kostjate suhtes rahuldamisele, ei pea kohus andma hinnangut laenulepingutele nr 2, 3 tuleneva võlgnevuse suurusele, nende nõuete rahuldamise tulemustele pankrotimenetluses, kostja A. B vastutusele laenulepingutust 2, 3 tulenevate kohustuste täitmisel, vastavatele A. B käenduslepingutele. Hageja sellekohane tingimuslik alternatiivne nõue kostja A. B vastu laenulepingust nr 2 ja 3 tuleneva põhivõla nõudes kuid mitte üle 632267 euro, jääb rahuldamata. Menetluskulud 7 (3)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1, 2, § 165 lg 3 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas laenulepingust 1 tuleneva hagi täies ulatuses, siis jäävad hageja menetluskulud selles osas solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 123, § 122 lg 1 ja 2 sätestatust. Hagihind on 632267 eurot. Kohtunik

8 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.