Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

2-10-34482

pankrotimenetluse

lõpetamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Edasikaebe kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.

Asjaolud Harju Maakohtu 06.07.2009 määrusega on välja kuulutatud Xxxosaühingu (edaspidi OÜ) pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Indrek Lepsoo. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 28.07.2009. 21.08.2009 kinnitati kohtu poolt XxxOÜ (pankrotis) lõpetamise otsus. Nõuete kaitsmise koosolekud toimusid 07.12.2009 ja 26.02.2010. Jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 24.05.2012. Pankrotihaldur Indrek Lepsoo on 16.07.2012 esitanud kohtule seisuga 06.07.2012 koostatud lõppbilansi, pankrotimenetluse lõpparuande ja taotluse XxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega. Pankrotihaldur palus määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, halduri tasu summas 88 660.40 eurot (ei sisalda käibemaksu), kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 3 514.60 eurot, jätta ennast vabastamata pankrotihalduri kohustustest kuni kriminaalasja nr 09730000029 menetluse lõpetamiseni ning määrata võlgniku dokumentide hoidjaks Eesti Äriarhiivi OÜ.

2(17)

2-10-34482

Harju Maakohtu 25.09.2012 määrusega kinnitas kohus Xxxosaühingu (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuande ja lõpetas pankrotimenetluse. Kohtumäärusega mõistis kohus välja mõista Xxxosaühingult (pankrotis) osaühingu INC Partner kasuks pankrotihalduri tasu summas 88 660.40 eurot, millele lisandub käibemaks summas 17 732.08 eurot. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 28.12.2012 määrusega Harju Maakohtu määruse ja saatis tsiviilasja uueks arutamiseks Harju Maakohtule. Määruskaebus rahuldati osaliselt. Ringkonnakohus nõustus maakohtu määruses esitatud põhjendustega osas, mis puudutab seda, et halduri tasu suuruseks määrati 3,9% pankrotivarast. Ringkonnakohus ei nõustunud aga sellega, et maakohus määras halduri tasule lisaks käibemaksu, mis tuleb tasuda pankrotivara arvelt. Riigikohus jättis Tallinna Ringkonnakohtu lõppjäreldused oma 26.06.2013 määrusega muutmata, kuid muutis määruse motiive. Riigikohus leidis, et praeguses asjas tühistas ringkonnakohus maakohtu määruse, millega kinnitati lõpparuanne. See tähendab, et sisuliselt on pankrotimenetluse lõpparuanne jäetud kinnitamata. PankrS § 163 lg 6 järgi jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku ja võlausaldaja õigusi. Riigikohus leidis, et kui asjas uuel läbivaatamisel soovib kohus määrata haldurile suuremat tasu kui 1% pankrotivarast, peab kohus määruse põhjendustes analüüsima ja hindama nii halduri töö mahtu, s.o halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel, mistõttu kohtu arvates alammääras tasu ei ole õiglane, kui ka seda, kas haldur kasutas täiendavalt õigusabi, kui osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes. Kui haldur kasutas õigusabi, pole kolleegiumi arvates eespool osundatud sätete järgi põhjendatud alammäärast suurema tasu määramine ka juhul, kui pankrotivara väärtus on suur. 14.11.2014 määrusega kinnitas kohus lõpparuande uuesti ja mh mõistis võlgnikult välja pankrotihalduri tasu 71 053,74 eurot, millele lisandub käibemaks 14 210,75 eurot. Sellele määrusele esitas määruskaebuse AS Reverta paludes tühistada 14.11.2014 määrus osas, millega võlgnikult mõisteti välja halduri tasu. 23.04.2015 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus 14.11.2014 määruse tervikuna. Ringkonnakohus leidis, et maakohus pidanuks arutama menetlusosalistele halduri tasu aluseks olevaid asjaolusid ja andma neile võimaluse esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid. Maakohus küsis halduri ja võlausaldaja seisukohti, haldur ja võlausaladaja jäid oma seisukohtade juurde. Ärakuulamist ei soovitud. Lõpparuande andmed Pankrotivara ja selle müügist laekunud raha XxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotivarasse laekunud pandiesemete müügist 1 016 641.02 eurot. Muud pandiga tagamata laekumised moodustavad kokku 1 256 702.63 eurot (s.h pandiga tagamata kinnistute müügist ilma käibemaksuta 1 067 744.28 eurot), käibemaks 106 519.41 eurot.

3(17)

2-10-34482 Haldur märgib lõpparuandes, et lähtudes PankrS 153 lg 2 sätestatud põhimõttest kannab pankrotimenetluse kuludest pandipidaja 46,7 % ning PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud järgus võlausaldajad 53,3 %. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed XxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 24.05.2012 määrusega on kohus kinnitanud perioodi 06.07.2009 kuni 13.03.2012 kulud kokku 136 725.22 eurot, s.h: riigilõiv 517.59 eurot teadete avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded, käibemaks vara müügilt ja maamaks kokku 122 050.92 eurot, panga teenustasud 31.67 eurot, eksperthinnangute eest 703.03 eurot, õigusabi eest 2 860.39 eurot, tõlketööde eest 14.06 eurot, 52.73 eurot vara hoolduse ja remondi eest, toimingute eest Lätis 224.07 eurot, maa hindamise kulud Eestis 351.51 eurot, maa hindamise ja konsultatsioonide kulud Lätis 334.70 eurot, sidekulud 36.11 eurot, notari toimingute eest 43.78 eurot, 350 eurot vara säilitamise kulud, 368.83 eurot kommunaalteenuste eest, intressid 415.43 eurot, bürookulud kuni 2009.a lõpuni 1 150.41 eurot, tarbitud maagaasi eest 834.52 eurot, riigilõiv 332.34 eurot, 641.12 eurot raamatupidamise ja bürookulud 2010.-2011. aastate eest, müügikuulutuste eest linnalehes 32.36 eurot, 3 254.29 eurot õigusabi eest E. Kruus ja A. Bukin kriminaalmenetlustes, notari toimingute eest 1 414.25 eurot, riigilõiv 310.19 eurot. Pankrotimenetluse kulude summa ajavahemikus 13.03.2012 kuni 16.07.2012, mille kinnitamist haldur taotleb, moodustab lõpparuande kohaselt kokku 3 514.60 eurot, s.h: teekinnistutega seotud küsimuste analüüsi kulud 405 eurot (esitatud Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ 30.06.2012 arve nr 1206040), 30.03.2012 tasutud 2012.a maamaks 2 596 eurot, dokumentide hoiustamisega seotud kulud 513.60 eurot (esitatud Eesti Äriarhiivi OÜ 28.06.2012 arve nr 120431). Lõpparuandele on lisatud pankrotitoimkonna 05.07.2012 koosoleku protokoll, millest nähtub, et toimkond on seni kinnitamata kulud summas 3 514.60 eurot heaks kiitnud. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Haldur märgib lõpparuandes, et XxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldati osaliselt AS-i Reverta (endise ärinimega AS Parex banka (mis tegutses AS Parex banka Eesti filiaali kaudu)) I rahuldamisjärgus tunnustatud nõue - summas 909 744.62 eurot. II rahuldamisjärgus tunnustatud nõuete rahuldamiseks tehti väljamakseid kokku 1 215 255.39 eurot, s.h:

4(17)

2-10-34482

5(17)

2-10-34482

Haldur on teostanud XxxOÜ (pankrotis) ja Xxxvahelisest 09.09.2008 müügilepingust tuleneva nõude analüüsi ning vajalikud toimingud seoses nõude sissenõudmisega. Lepingu kohaselt kohustus võlgnik müüma ning tarnima müügilepingus kokkulepitud tingimustel katalüsaatoreid ja keraamilisi kuule ning Xxxvastu võtma ja tasuma tarnitud kauba eest. Xxxon on registreeritud aadressil xxx Müügilepingu punkti 3.2 kohaselt oli kauba vastuvõtjaks isik nimega Xxxning kauba tarnimiskohaks Xxx, Venemaa. Haldur on kindlaks teinud, et kauba eest pidi saaja lepingu järgi tasuma 30 päeva jooksul arve esitamisest, ning arvete tasumine ei olnud mingite õiguslike sanktsioonidega tagatud. Täitmise käigus esitatud kõigil 11 arvel oli aga maksetähtajaks määratud 135 päeva arve esitamisest ehk 105 päeva pikem periood, kui see oli kokku lepitud. Xxxei ole võlgniku poolt tarnitud kaupa tagastanud, samuti ei ole ostjat pankrotimenetluses olnud võimalik tuvastada. Kuna haldur on seisukohal, et antud juhul esinevad kuriteo tunnustega teod ning võlgniku juhatus on hoolsuskohustuse järgimata jätmisega tekitanud kahju summas 3 064 562 eurot, esitas haldur kuriteoteate. Põhja Ringkonnaprokuratuuri 20.10.2011 otsusega jäeti kriminaalmenetlus alustamata. 18.11.2011 riigiprokuratuuri määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 02.01.2012 määrusega jäeti halduri kaebus ja kriminaalmenetluse alustamise taotlus rahuldamata. Pankrotimenetluses on haldur teinud Xxx’ile pankrotihoiatuse ja viimaselt võlgniku 58 875.41 euro suuruse laenunõude alusel raha sisse nõudnud. Pankrotihaldur võttis üle võlgniku tütarettevõtte Xxx, mille käigus viis Lätis läbi vastavad osanike koosolekud, nimetas uue juhatuse liikme, tellis võlgniku tütarettevõtte ainsaks varaks olnud kinnistu eksperthinnangu ning tutvus olemasoleva raamatupidamisega. Võlgniku nõue, s.h võlgnikule kuulunud 1 600 aktsiat on müüdud pankrotimenetluses avalikul suulisel enampakkumisel. Haldur on olnud seotud ning koostanud vajadusel erinevaid menetlusdokumente kokku 7 tsiviilasjas ning andnud ütlusi 2 kriminaalasjas, kusjuures on kasutanud täiendavat õigusabi 2 asjas osaliselt. Haldur märgib lõpparuandes, et võlgniku raamatupidamise maht on olnud suur ning tehingud tehtud erinevate koostööpartneritega üle maailma, mistõttu eeldas raamatupidamise kontroll ka haldurilt vastavaid teadmisi. Kontrolli eesmärgiks oli selgitada välja eelkõige võlgniku laenatud rahaliste vahendite kasutamine majandustegevuses, hinnangu andmine juhatuse liikmete tegevusele, maksejõuetuse tekkimise aeg ning tuvastada võimalikud tagasivõitmise võimalused. Haldur kinnitab, et ta ei kasutanud kontrolli käigus eriteadmistega isikuid. Lisaks eeltoodule on haldur korraldanud võlgniku olulisema dokumentatsiooni ülevõtmise ja hoiustamise, korraldanud teabe võtmise võlgniku esindajalt ja koondanud selleks vajalikud andmed, korraldanud pankrotivara hoidu, s.h vara ümberregistreerimist ja üleandmist, korraldanud muu pankrotivara moodustamise, korraldanud võlgniku vara müüki, s.h koondanud müügiks vajalikud andmed, teavitanud avalikkust erinevate vara müügi portaalide ja perioodikaväljaannete kaudu, pakkunud vara suunatult müüa, korraldanud vara näitamise ostuhuvilistele, pidanud müügiks läbirääkimisi, osalenud võlgnikuga seotud kohtuvaidluste lõpetamistel, viinud läbi raamatupidamise pistelise erikontrolli, analüüsinud selgunud tulemuste põhjal tagasivõitmise võimalusi ning esitanud täiendavad järelepäringud võlgniku lepingupartneritele ning ostjatele ning analüüsinud nendega seotud võimalike kohtuasjade perspektiivikust, viinud läbi pankrotimenetluse toimingud: korraldanud vara ja võlgade nimekirja koostamise, teavitanud teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest,

6(17)

2-10-34482 viinud läbi võlausaldajate I üldkoosoleku, registreerinud esitatud nõudeavaldused ja kontrollinud nõudeid, korraldanud kaks nõuete kaitsmise koosolekut, koostanud ja esitanud kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku, andnud jooksvalt võlausaldajatele, s.h. võlgniku võlausaldajatele ja toimkonna liikmetele informatsiooni pankrotimenetluse käigu kohta ja kooskõlastanud halduri tegevust toimkonna liikmetega, võtnud võlgniku tegevuse kohta selgitusi võlgniku raamatupidajalt, pidanud pankrotivara arvestust ja korraldanud võlgniku raamatupidamist pankrotimenetluses. Haldur märgib, et ta on viinud läbi kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud, mistõttu esitab vastavalt pankrotitoimkonna otsusele taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks. Haldur kinnitab, et võimalike täiendavate laekumiste või hoiustatud rahaliste vahendite vabanemisel teostab ta täiendavad väljamaksed ning esitab seejärel kohtule aruande ja taotluse halduri vabastamiseks tulenevalt PankrS § 165 lg 4. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud XxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses jäävad rahuldamata järgmised võlausaldajate nõuded:

7(17)

2-10-34482

8(17)

2-10-34482 tegelikkusega vastavuses, mistõttu võlgniku raamatupidamisandmed ei näidanud ettevõtte tegelikku majanduslikku olukorda õigesti: varud on kajastanud soetusmaksumuses, nõudeid ja investeeringut tütarettevõttesse ei ole bilansis korrigeeritud. Haldur on välja toonud võlgniku maksejõuetuse järgmised põhjused: üldine majanduskasvu aeglustumine ning kinnisvara hindade oluline langus, tänu millele ei ole võlgnikul õnnestunud arenduses olevat kinnisvara algselt planeeritud hindadega realiseerida; juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine, väär riskide hindamine lepingute sõlmimisel, juhatuse ebapiisav planeerimisoskus ning võlgniku endise juhatuse liikme Xxx’i poolt 20.11.2008 teostatud Uuga kinnistu ebaseaduslik ja turutingimustele mittevastav müügitehing. Samas on haldur olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et nõude esitamine võlgniku juhatuse liikmete Xxx’i ja Xxx vastu oleks küll võimalik, kuid ei anna halduri ja pankrotitoimkonna hinnangul tulemusi ning nõude esitamisega seotud kulud ületavad hilisemat võimalikku tulu. Haldurile teadaolevalt ei viibi Xxx juba 3 aastat Eestis ning tal puudub vara. Xxx’ile on esitatud süüdistused ka Venemaa prokuratuuri poolt, millega seoses on Xxx viibinud pikka aega Venemaal vahi all. Halduri andmetel ei ole Xxx olnud kättesaadav ka Eesti prokuratuurile. Eeltoodust on haldur järeldanud, et täiendavalt Eestis tsiviilkohtusse nõude esitamine seoses võimalike juhatuse liikme kohustuste rikkumisega ei anna võimalusi pankrotivara suurendamiseks ning nõude esitamisega seotud kulud ületavad võimalikku tulu. Võlgniku dokumentide hoiuleandmine XxxOÜ (pankrotis) kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks palub haldur määrata Eesti Äriarhiivi OÜ (registrikood 10665195, asukoht Lembitu 6/8, Tartu 50406. Pankrotihalduri tasu Lõpparuande järgi on XxxOÜ (pankrotis) pankrotivara hulka arvatud 2 273 343.65 eurot, s.h pandieseme müük 1 016 641.02 eurot (ilma käibemaksuta), muud pandiga tagamata laekumised 1 256 702.63 eurot. Pankrotihaldur on taotlenud määrata läbi osaühingu INC Partner, mille kaudu haldur tegutseb, halduri tasuks 88 660.40 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % (17 732.08 eurot). Sellise tasuga on pankrotitoimkond 05.07.2012 koosolekul lõpparuande heakskiitmisega nõustunud. Seisuga 06.07.2012 koostatud lõppbilansi kohaselt on pankrotivaras raha 481 094 eurot. Teade XxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuandega tutvumise kohta on ilmunud väljaandes Ametlikud Teadaanded 06.07.2012. 16.07.2012 esitas aktsiaselts (edaspidi AS) Reverta (endise ärinimega AS Parex banka (mis tegutses AS Parex banka Eesti filiaali kaudu), esindaja vandeadvokaat Anton Sigal) vastuväite XxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuandele.

Kohtumääruse põhjendused

9(17)

2-10-34482 Käesolevas menetlusstaadiumis seisneb vaidlus halduri tasu suuruse üle. Muudes küsimustes vaidlus puudub. Kuna aga ringkonnakohus on tühistanud maakohtu lõpparuande kinnitamise määruse tervikuna, kordab kohus üle lõpparuande kinnitamisega seonduva. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kohus leiab, et pankrotihalduri 11.11.2014 taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, sellest ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et XxxOÜ (pankrotis) lõpparuanne tuleb kinnitada. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2008. aasta sügisel, kui peamine ostja Xxx(Xxx) jättis 16.09.2008 tasumata kõik võlgniku poolt esitatud arved kogusummas 3 518 249.59 eurot ja võlgniku endine juhatuse liige Xxx teostas 20.11.2008 Uuga kinnistu turutingimustele mittevastava, võlgnikku kahjustava müügitehingu. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 22.05.2009. Perioodil 09.09.2008 (kui sõlmiti ostjaga Xxxmüügileping) kuni 22.05.2009 (kui esitati kohtule pankrotiavaldus) on XxxOÜ (pankrotis) juhatuse liikmeteks olnud Xxx, Xxx ja Xxx. PankrS § 2 kohaselt selgitatakse pankrotimenetluse käigus välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Haldur on XxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuvastanud, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2008. aasta sügisel, kui lepingupartner ja peamine ostja Xxx(asukoht Xxx) jättis 16.09.2008 tasumata kõik võlgniku poolt esitatud arved kogusummas 3 518 249.59 eurot (55 048 644 krooni) ja võlgniku endine juhatuse liige Xxx teostas 20.11.2008 Uuga kinnistu turutingimustele mittevastava, võlgnikku kahjustava müügitehingu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikmete rasked juhtimisvead. XxxOÜ (pankrotis) ja Xxxvahel 09.09.2008 sõlmitud müügilepingu kohaselt kohustus võlgnik müüma ja tarnima müügilepingus kokkulepitud tingimustel katalüsaatoreid ja keraamilisi kuule ning Xxxvastu võtma ja tasuma tarnitud kauba eest. Xxxon registreeritud aadressil xxx. Müügilepingu punkti 3.2 kohaselt oli kauba vastuvõtjaks isik nimega Xxxning kauba tarnimiskohaks Xxx. Pankrotihaldur on välja selgitanud, et kauba eest pidi saaja lepingu järgi tasuma 30 päeva jooksul arve esitamisest, ning arvete tasumine ei olnud mingite õiguslike sanktsioonidega tagatud. Täitmise käigus esitatud kõigil 11 arvel oli aga maksetähtajaks määratud 135 päeva arve esitamisest ehk 105 päeva pikem periood, kui see oli kokku lepitud. Xxxei ole võlgniku poolt tarnitud kaupa tagastanud, samuti ei ole ostjat pankrotimenetluses olnud võimalik tuvastada. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab

10(17)

2-10-34482 oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Võlgniku juhatuse liikmed ei ole 09.09.2008 lepingu sõlmimisel täitnud hoolsuskohustust, nad ei olnud lepingu sõlmimisel piisavalt hoolsad, ei ole kogunud informatsiooni lepingupartneri maksevõime kohta ja ei ole hinnanud riske, mis võivad järgneda olukorras, kus võlgnik sõlmis lepingu isikuga, kelle maksevõimet ei kontrollitud. Samuti ei ole võlgniku juhatuse liikmed hinnanud, tagajärgi, mis kaasnevad võlgniku jaoks ebasoodsate tingimustega lepingu sõlmimisega. 20.11.2008 Uuga kinnistu turutingimustele mittevastava, võlgnikku kahjustava müügitehingu sõlmimisega on võlgniku juhatuse liige rikkunud lojaalsuskohustust, kuna ei ole müügitehingut teostanud võlgniku huvides. Kuna võlgniku juhatuse liikmete poolt hoolsuskohustuse rikkumise tagajärjel muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks, on võlgniku juhatuse liikmete poolne hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine raske juhtimisviga. Samuti on pankrotihaldur seisukohal, et võlgniku juhatus ei ole arvestades 2008.a kinnisvaraturul toimunud hinnamuutusi kajastanud äriühingu varusid ja nõudeid turusituatsiooni ja tegelikkusega vastavuses, mistõttu võlgniku raamatupidamisandmed ei näidanud ettevõtte tegelikku majanduslikku olukorda õigesti: varud on kajastanud soetusmaksumuses, nõudeid ja investeeringut tütarettevõttesse ei ole bilansis korrigeeritud. Haldur on välja toonud võlgniku maksejõuetuse järgmised põhjused: üldine majanduskasvu aeglustumine ning kinnisvara hindade oluline langus, tänu millele ei ole võlgnikul õnnestunud arenduses olevat kinnisvara algselt planeeritud hindadega realiseerida; juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine, väär riskide hindamine lepingute sõlmimisel, juhatuse ebapiisav planeerimisoskus ning võlgniku endise juhatuse liikme Xxx’i poolt 20.11.2008 teostatud Uuga kinnistu ebaseaduslik ja turutingimustele mittevastav müügitehing. Samas on haldur olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et nõude esitamine võlgniku juhatuse liikmete Xxx’i ja Xxxvastu oleks küll võimalik, kuid ei anna halduri ja pankrotitoimkonna hinnangul tulemusi ning nõude esitamisega seotud kulud ületavad hilisemat võimalikku tulu. Haldurile teadaolevalt ei viibi Xxxjuba 3 aastat Eestis ning tal puudub vara. Xxx’ile on esitatud süüdistused ka Venemaa prokuratuuri poolt, millega seoses on Xxx viibinud pikka aega Venemaal vahi all. Halduri andmetel ei ole Xxx olnud kättesaadav ka Eesti prokuratuurile. Eeltoodust on haldur järeldanud, et täiendavalt Eestis tsiviilkohtusse nõude esitamine seoses võimalike juhatuse liikme kohustuste rikkumisega ei anna võimalusi pankrotivara suurendamiseks ning nõude esitamisega seotud kulud ületavad võimalikku tulu. Haldur on arvamusel, et juhatuse liige on rikkunud hoolsuskohustust tulenevalt äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 187 lg-st 1, mis eeldab piisavat informeeritust ja riskide kaalutlemist. Lõpparuandest nähtub, et ostjaga Xxx(Xxx) oli sõlmitud võlgnikule kahjulik müügileping, mille kohaselt tarnitud kauba eest pidi saaja lepingu järgi tasuma 30 päeva jooksul arve esitamisest ning arvete tasumine ei olnud mingite õiguslike sanktsioonidega tagatud. Lepingu täitmise käigus esitatud kõigil 11 arvel oli aga maksetähtajaks määratud 135 päeva arve esitamisest ehk 105 päeva pikem periood, kui see oli kokku lepitud. Ostja ei ole kaupa tagastanud ning ostjat ei ole pankrotimenetluses olnud võimalik tuvastada. Halduri kinnitusel on võlgniku juhatus hoolsuskohustuse järgimata jätmisega tekitanud võlgnikule kahju 3 064 562 eurot.

11(17)

2-10-34482

Halduri hinnangul on XxxOÜ (pankrotis) maksejõuetuse põhjustanud muu hulgas juhatuse poolne väär rahavoogude prognoosimine, väär riskide hindamine lepingute sõlmimisel, juhatuse ebapiisav planeerimisoskus ning võlgnikku kahjustav ebaseaduslik ja turutingimustele mittevastav müügitehing. Haldur on ka seisukohal, et XxxOÜ (pankrotis) raamatupidamist ei ole korraldatud lähtuvalt kehtivast seadusandlusest, kuna võlgniku juhatus ei ole arvestades 2008.a kinnisvaraturul toimunud hinnamuutusi kajastanud äriühingu varusid ja nõudeid turusituatsiooni ja tegelikkusega vastavuses, mistõttu võlgniku raamatupidamisandmed ei näidanud ettevõtte tegelikku majanduslikku olukorda õigesti: varud on kajastanud soetusmaksumuses, nõudeid ja investeeringut tütarettevõttesse ei ole bilansis korrigeeritud. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Raamatupidamisseaduse § 16 p 8 kohaselt tuleb raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest, s.h konservatiivsuse printsiibist, mille kohaselt tuleb raamatupidamise aruannet koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude sihilik alahindamine või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud reservide tekitamine. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus välja selgitanud, et võlgniku juhatuse liikmed ei ole raamatupidamise korraldamist nõuetekohaselt täitnud. Võlgniku raamatupidamise nõuetekohaselt korraldamata jätmine ei võimaldanud õigeaegselt välja selgitada võlgniku maksejõuetuse tekkimise aega. ÄS § 180 lg 51 tulenevalt tuleb äriühingu maksejõuetuse väljakujunemisel juhatuse liikmel esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul. Nimetatud kohustusi võlgniku juhatuse liige tähtaegselt täitnud ei ole, kuna võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud juba 2008. a, kuid pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 30.12.2009. Kuna võlgnik tähtaegselt pankrotiavaldust ei esitanud, siis vähenes võlgniku vara märgatavalt, s.h kinnisvara hindade jätkuva langemise tõttu, millest tulenevalt on rikutud võlausaldajate huve, kuna võlausaldajate nõuded jäävad olulises osas rahuldamata. Järgnevalt analüüsib kohus pankrotihalduri tasuga seonduvat. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-48-13 rõhutanud, et kui kohus soovib asja uuel läbivaatamisel määrata haldurile suuremat tasu kui 1% pankrotivarast, peab kohus määruse põhjendustes analüüsima ja hindama nii halduri töö mahtu, s.o halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel, mistõttu kohtu arvates alammääras tasu ei ole õiglane, kui

12(17)

2-10-34482 ka seda, et kas haldur kasutas täiendavalt õigusabi, kui osales oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes. Kui haldur kasutas õigusabi, pole kolleegiumi arvates põhjendatud alammäärast suurema tasu määramine ka juhul, kui pankrotivara väärtus on suur. Nimetatud Riigikohtu lahend on käesolevas asjas siduv TsMS § 693 lg 2 järgi. Pankrotivarasse laekunud vara väärtus on 2 273 343,65 eurot. Harju Maakohus on varem sellest tasust maha arvestanud 451 453 eurot, mida ringkonnakohus pidas ebaõigeks. Lähtudes ringkonnakohtu seisukohast ja tuginedes TsMS § 658 lg 2 peab kohus pankrotivara suuruseks, millelt arvestatakse halduri tasu, 2 273 343,65 eurot. Sellelt varalt võib halduri tasu suurus olla PankrS § 65’ lg 3 alusel kuni 5%. Pankrotihaldur on taotlenud määrata läbi osaühingu INC Partner, mille kaudu haldur tegutseb, halduri tasuks 88 660.40 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % (17 732.08 eurot). Pankrotitoimkond 05.07.2012 koosolekul lõpparuande heakskiitmisega nõustunud pankrotihalduri tasu suurusega. Võlausaldaja AS Reverta (endise ärinimega AS Parex banka (mis tegutses AS Parex banka Eesti filiaali kaudu) leiab, et pankrotitoimkonnaga kooskõlastatud pankrotihalduri poolt taotletav tasu 88 660.40 eurot, millele lisandub käibemaks 17 732.08 eurot on liiga suur. Vastuväite esitaja arvates ei ole põhjendatud halduri tasu määramine alammäärast suuremas osas, s.t kohus peaks määrama halduri tasuks maksimaalselt 1% pankrotivarast, s.o 22 733,43 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on olnud tegemist keskmisest mahukama pankrotimenetlusega. Seda väljendab pankrotivara suurus (2 273 343,65 eurot), kohtuvaidluste arv, enampakkumiste suur hulk ning pankrotimenetluse kestus. Vara müük avalikul enampakkumisel on kestnud ca 2,5 aastat. Võlgniku vastu on pankrotimenetluses erinevatest riikidest pärit võlausaldajate poolt esitatud nõudeid kokku summas 23 110 256 eurot. Haldur on jaganud võlausaldajatele jooksvat infot seetõttu ka vene ja inglise keeles. Pankrotihaldur on Xxxosaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses teinud järgnevaid toiminguid:

13(17)

2-10-34482

laenunõude alusel raha sisse nõudnud;

14(17)

2-10-34482 kriminaalvaidlus, leiab kohus, et haldur on peamiselt kohtumenetlustes osalenud ise. Kriminaalmenetluses peab kohus õigusabi kasutamist mõistlikuks, sest see ei seondu halduri spetsialiseerumisega (ehk puudutab teist õiguse valdkonda – karistusõigust ja kriminaalmenetlust) ning halduri kohustamine osa võtta kriminaalasjade kohtuistungitest võib monopoliseerida halduri aja (näiteks juhul, kui kriminaalasja menetletakse üldmenetluses, mis võib kesta järjest pikka aega). See ei ole aga pankrotimenetluse huvides. Seetõttu leiab kohus, et õigusabi kasutamine kahes kriminaalasjas ei ole halduri tasu vähendav faktor. Samas, tsiviilkohtumenetlustes osalemine halduri poolt isiklikult on kasulikum nii võlgnikule kui võlausaldajale, sest õigusabi on reeglina kallim võrrelduna halduri tasustamisega. Kohtu hinnangul on õigusabi kasutamise puhul halduri tasu määramine vaid alammääras põhjendatud üldjuhul siis, kui õigusabi osutati määravas osas. Kui kohus halduri isikliku osalemisega (tsiviil)kohtumenetlustes ei arvestaks halduri tasu määramisel, kaoks halduritel ka vastav motivatsioon. Sellisel juhul oleks halduritel kergem kasutada igas vaidluses õigusabi. Õigusabikulud kantakse pankrotivara arvelt, see oleks eeldatavalt kallim kui halduri tasu, mistõttu oleks selline juhtum võlgnikule ja võlausaldajale kahjulikum. Eeltoodud kaalutlustel leiab kohus, et õigusabi kasutamine kahes kriminaalasjas ei mõjuta halduri tasu suurust. Viimasena vaatleb kohus seda, kas tasu alammääras oleks antud juhul halduri suhtes õiglane või mitte. Tasu alammääras (1%) moodustaks 22 733,44 eurot. Võlausaldaja AS Reverta palub tasu määrata nimetatud ulatuses. Kohus leiab, et tasu alamääras oleks halduri suhtes ebaõiglane ega vastaks halduri töömahule ega turusituatsioonile. Kohus on varem jõudnud järeldusele, et halduri töö maht tulenevalt pankrotimenetluse mahust oli keskmisest suurem. Haldur on tegutsenud käesolevaks ajaks ligi 6 aastat (pärast lõpparuande esitamist kaebemenetluses), lõpparuande esitamise seisuga 3 aastat (pankrot kuulutati välja 06.07.2009, lõpparuanne esitati 16.07.2012). Haldur on tasu arvestamisel märkinud, et vara müük on toimunud 2,5 aastat. Kohus halduri poolt tehtud konservatiivsest arvestusest ka lähtub. Kui hinnata halduri tegevust 1% tasumääraga, kujuneks halduri igakuiseks tasuks 2,5 aasta (30 kuu) vältel (22 733,44 : 30) 757,78 eurot. Kui võrrelda seda summat õigusabituru hindadega (näiteks advokaadi tunnihinnaga 120 eurot koos käibemaksuga; mis on väiksem kui kriminaalasjas osutatud õigusabi arvetel kirjas), kujuneks töö mahuks kuus (757,78 : 120) 6,3 tundi. Vähem kui 1 tööpäev kuus tööd ei vasta antud asja keerukusele ja mahule ning oleks halduri suhtes ebaõiglane. Samuti oleks ebaõiglane kui halduri töö ei ole võrreldav teiste juristide töö turuhinnaga. Antud asja keerukusele ja mahule vastab halduri taotletud ja pankrotitoimkonna kinnitatud tasu 3,9%, s.o 88 660,40 eurot, mis sama arvestusega tähendaks (88 660,40 : 30 : 120) 24,6 tundi (ehk 3 tööpäeva) kuus. Kohtul puudub kahtlus, et haldur tegeles antud pankrotiasjaga vähemalt 3 8-tunnist tööpäeva kuus. Seetõttu on halduri taotletud tasu ka õiglane vaatamata sellele, et see mõistatakse välja tagantjärgi ja ühekordse summana, mis võib seetõttu näida liiga suur. Kohus võrdleb pankrotihaldurit advokaatidega, sest nende asjatundlikkuse tase on võrreldav. Kohus peab õiglaseks määrata haldurile tasu 3,9% pankrotivarast, s.o 88 660,40 eurot. Selle tasu on heaks kiitnud pankrotitoimkond 05.07.2012 koosolekul. Pankrotitoimkond kaitseb PankrS § 73 lg 1 kohaselt kõigi võlausaldajate huve. Seetõttu on kohtul alust arvata, et võlausaldajate enamus (vaatamata ühele vaidlustajale) on halduri tasu heaks kiitnud. Pankrotimenetlust suunavad eelkõige võlausaldajad ning kui võlausaldajate esindus (toimkonna läbi) on leidnud, et tasu suurus vastab halduri töömahule, siis see kinnitab kohtu eeltoodud järeldust halduri tasu põhjendatusest.

15(17)

2-10-34482 Kohus seega ei nõustu AS Reverta vastuväidetega halduri tööpanuse kohta. Kohus ei pea vajalikuks, et haldur esitaks täpsemalt enda ajakulu. Kohtu hinnangul on halduri tööpanust võimalik hinnata muudel asjaoludel ning ajakulu tunni täpsusega koormaks menetlust. Tuleb silmas pidada, et haldur nõuab töötasu aastate eest. Tunni ja minuti täpsusega ajakulu ei oleks seetõttu ülevaatlik. Lisaks sellele ei arvestata pankrotihalduri töötasu tunniarvestuse alusel, nagu seda tehti ajutise halduri puhul, vaid pankortivarasse laekunud vara, s.o töötulemuse järgi. Seetõttu on võlausaldaja etteheide, et puudub halduri ajakulu ülevaade, põhjendamata. Kohus määrab pankrotihalduri tasuks 88 660,40 eurot. Haldur palub sellele summale lisada käibemaks. See küsimus on aga ringkonnakohtu ja Riigikohtu poolt lahendatud ning piirmääras tasu sisaldab ka makse (viidatud Riigikohtu lahend p 14). See seisukoht on kohtule siduv. Seega sisaldab halduri tasu 88 660,40 eurot kõiki makse. Tähendust ei oma hilisem seadusemuudatus. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus rahuldab selle taotluse. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 165 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetluse lõpetamise ajaks ei ole pankrotivara täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb esitada hagi või on kohustatud seda tegema, võib kohus jätta halduri vabastamata. Sel juhul jätkab haldur oma ülesannete täitmist ka pärast pankrotimenetluse lõpetamist. Indrek Lepsoo palub jätta ennast esialgu pankrotihalduri kohustustest vabastamata kuni hoiustatud summade väljamaksmiseni. PankrS § 66 lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur taotleb kohtu poolt senises menetluses kinnitamata kulutuste kinnitamist summas 3 514.60 eurot, s.h: teekinnistutega seotud küsimuste analüüsi kulud 405 eurot, 2012.a maamaks 2 596 eurot ning dokumentide hoiustamisega seotud kulud 513.60 eurot. Kuludokumendid on halduri poolt kohtule esitatud. Pankrotitoimkond on nimetatud kulud 05.07.2012 koosolekul heaks kiitnud. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et XxxOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tuleb kinnitada perioodil 13.03.2012 kuni 16.07.2012 tehtud kulutused summas 3 514.60 eurot. PankrS § 130 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku likvideerimisel näeb pankrotihaldur ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab

16(17)

2-10-34482 nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. ÄS § 219 lg 1 sätestab, et osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks palub haldur määrata Eesti Äriarhiivi OÜ (registrikood 10665195, asukoht Lembitu 6/8, Tartu 50406). Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus tuleb rahuldada, XxxOÜ (pankrotis) dokumendid tuleb tulenevalt ÄS § 219 lg 1 hoiule anda Eesti Äriarhiivi OÜ’le (registrikood 10665195, asukoht Lembitu 6/8, Tartu 50406).

/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik kohtunik

17(17)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.