Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
02. mai 2013 Tartu
Tsiviilasja number
2-11-41431
Tsiviilasi Menetlustoiming
Leo Porkaneni hagi Põltsamaa Linnavalitsuse vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks Menetluskulude kindlaksmääramine.
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 13. veebruari 2013 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Leo Porkaneni määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Leo Porkanen, esindajad vandeadvokaadid Tambet Laasik ja Urmas Kõrgesaar Vastustaja (kostja): Põltsamaa Linnavalitsus (registrikood 75003045), esindaja Kerli Lokotar
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.
tuleb
hageja
taotlus
menetluskulude
Kohus leidis, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kindlaks määrata hageja poolt menetluses tasutud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu seaduses ettenähtud määras. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 396,24 eurot ja apellatsioonikaebuselt 350 eurot, kokku 746,24 eurot. Kostja vastuväiteid riigilõivu osas esitanud ei ole. Kohus leidis, et hageja poolt taotletav lepingulise esindaja kulu on põhjendatud osaliselt. Kostja on esitanud hageja lepingulise esindaja kuludele vastuväited ning kohtu hinnangul on vastuväited asjakohased. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leidis, et kostja poolt hüvitamisele ei kuulu hageja lepingulise esindaja tasu 30.04.2011 arve nr 20110586 ja 13.06.2011 arve nr 20110819 alusel. Kohtu hinnangul ei saa nimetatud arvetes toodud kulusid käsitleda kohtumenetluse kuluna TsMS § 138 lg 1 mõistes. Arvele nr 20110586 ei ole hageja esindaja esitanud spetsifikatsiooni ega arvet selgitanud. Arve nr 20110819 spetsifikatsiooni põhjal on arve esitatud hagejale enne kohtumenetlust kostjale pretensiooni koostamise eest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-10 asunud seisukohale, et menetluskuludeks TsMS-i mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse tsiviilasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude hüvitamist ei saa nõuda TsMS-i menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Hageja lepinguliseks esindajaks on menetluses olnud advokaadid Tambet Laasik ja Urmas Kõrgesaar Advokaadibüroost Aivar Pilv. Hageja poolt esitatud arvete spetsifikatsioonides on välja toodud mõlema advokaadi töömaht eraldi. TsMS § 175 lg 3 näeb ette, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-112-09 asunud seisukohale, et TsMS § 175 lg-s 3 on pandud kohtutele kohustus analüüsida ja põhjendada menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tehtavas lahendis seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse. Riigikohus leidis, et asja keerukus võib seisneda muu hulgas tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Riigikohus leidis ka, et teise esindaja õigusabikulude väljamõistmine poolelt võib tulla kõne alla eelkõige siis, kui teisel esindajal on teatud valdkonnas eriteadmised (nt patendiõiguses, kaubamärgiõiguses vms), mis on asjaolude või tõendite hindamiseks vajalikud. Kohus leidis, et arvestades käesoleva tsiviilasja vaidlust, ei saa lugeda asja eriliselt keerukaks (eelkõige kvalifitseeritud juristi, s.o advokaadi jaoks) ning vaidlus ei eeldanud ka spetsiifiliste teadmistega esindaja kaasamist, mistõttu ei ole põhjendatud kostjalt mitme hageja esindaja õigusabikulude väljamõistmine. Hageja lepinguline esindaja on esitanud hagejale osaliselt arved (nr 20111118, nr 20111556, nr 20120295 ja nr 20120793), milles sisaldub tasu kahe advokaadi – Tambet Laasiku ja Urmas Kõrgesaare poolt osutatud õigusabi eest. Nimetatud arvete spetsifikatsioonide põhjal on hagejale menetlusdokumendid, sealhulgas hagiavalduse, vastuse kostja vastusele ja apellatsioonikaebuse koostanud advokaat Tambet Laasik. Arvete spetsifikatsioonide põhjal on advokaat Urmas Kõrgesaar koostatud menetlusdokumentide projektid üle vaadanud ning neid täiendanud. Urmas Kõrgesaare ajakuluks on märgitud veel nõupidamine advokaat Tambet Laasikuga täiendavate
tõendite hindamise küsimuses, olemasolevate tõendite analüüsimine, hindamine. Kohus leidis, et antud asjas ei olnud hinnatavate tõendite maht sedavõrd suur, et saaks eeldada kahe esindaja osavõttu tõendite hindamisel. Advokaat Tambet Laasik, kes oli menetluse alguses vandeadvokaadi abi ja menetluse kestel sai vandeadvokaadiks, pidi olema ka pädev iseseisvalt tõendeid ja täiendavate tõendite vajalikkust hindama. On tavapärane, et tsiviilmenetluses esindavad menetlusosalisi iseseisvalt vandeadvokaadi abid. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud, et menetluse vastaspool peab kandma kulud, mis tekivad väljaõppel oleva advokaadi juhendamisega. Seega leidis kohus, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja arvetes nr 20111118, nr 20111556, nr 20120295 ja nr 20120793 esitatud vandeadvokaat Urmas Kõrgesaare kulusid (õigusabi tasu kokku 9 tunni 7 minuti eest). Kohus oli seisukohal, et ei ole põhjendatud hageja menetluskuluna kindlaks määrata hageja lepingulise esindaja arves nr 20120589 toodud 1 tunni ulatuses advokaat Tambet Laasiku kulu, mille kohta on arve spetsifikatsioonis märgitud töölähetus Jõgevale töölähetuse aruande alusel. Hageja esindaja on sama arve alusel taotlenud tasu Tartust Jõgevale kohtuistungile ja tagasi sõiduks kulunud aja eest. Arvestades, et hageja esindaja asukoht on Tartus, siis on põhjendatud tema poolt märgitud kohtuistungile ja tagasi sõiduks tehtud ajakulu (Jõgeva kohtumajja ja tagasi 2 tundi) ning tasu nõue selle aja eest. Arvestades hageja esindaja asukoha ja kohtuistungite toimumise koha vahemaid, on märgitud ajakulu mõistlik ega ole liialdatud. Sõiduks kulunud aja osas on esindaja rakendanud ka tunduvalt väiksemat tasumäära kui muu õigusteenuse eest. Hageja esindaja ei ole põhjendanud, milles seisneb lisaks töölähetuse kulu 1 töötunni eest summas 19,24. Seega jättis kohus nimetatud hageja esindaja kulu menetluskuluna kindlaks määramata. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisel on põhjendatud arve nr 20111118 alusel 2 h 34 min osas, arve nr 20111245 alusel 1 h 34 min osas, arve nr 20111556 alusel 4 h 49 min osas, arve nr 20120295 alusel 1 h 05 min osas, arve nr 20120589 alusel 4 h 10 min ja 2 h osas, arve nr 20120793 alusel 2 h 40 min osas, arve nr 20120939 alusel 1 h 30 min osas ja arve nr 20121305 alusel 2 h 45 min osas. Kokku on põhjendatud hageja lepingulise esindaja ajakulu õigusabi osutamisel 23 h 07 min ulatuses. Kohtu hinnangul oli põhjendatud hageja esindaja töötasu tunnihind arve nr 20111245 alusel 1 h 34 min osas 120 eurot ühe tunni kohta ja arve nr 20111118 alusel 2 h 34 min osas 110 eurot ühe tunni kohta, arve nr 20120589 alusel 2 h osas 38,35 eurot ühe tunni kohta ja arvete nr 20111556, nr 20120295 alusel, nr 20120793 ja nr 20120939 alusel 16 h 59 min osas 115 eurot ühe tunni kohta. Arvestades asja keerukust, on põhjendatud selline advokaadi tunnitasu hind. Kokku on seega kohtu hinnangul põhjendatud hageja lepingulise esindaja tasu summas 2 253,17 eurot. Kohus leidis, et antud juhul ei ole põhjendatud hageja lepingulise esindaja tasu hüvitamine kostja poolt koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 6 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja lepinguline esindaja on esitanud õigusabi osutamise eest arved Lepe Ehitus OÜ-le, mille juhatuse liikmeks hageja on. Hageja esindaja kinnitusel on Lepe Ehitus OÜ arved ka tasunud. Lepe Ehitus OÜ on käibemaksukohuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks Lepe Ehitus OÜ-le tasutud arved hüvitanud ning kandnud õigusabikuludelt käibemaksu osa. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 on kehtestatud „Teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäärad“. Käesolevas asjas on hagihinnaks 5 242,82 eurot. Määruse § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas hinnaga kuni 6 400 eurot teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäär 3 200 eurot. Seega hageja
esindaja poolt tehtud ja kohtu poolt põhjendatuks loetud menetluskulud summas 2 253,17 eurot jäävad ettenähtud hüvitatavate kulude piirmäära ulatusse ega ületa seda. Eeltoodu alusel on põhjendatud määrata kindlaks hageja menetluskulud kokku summas 2 999,41 eurot, millest moodustab menetluses tasutud riigilõiv kokku summas 746,24 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 2 253,17 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2012 otsusega jäeti menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 90 % ulatuses kostja kanda ja 10 % ulatuses hageja kanda. Seega mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 90 % kindlaksmääratud hageja menetluskuludest ehk 2699,47 eurot.
Vastuväidete kohaselt: 1) ei tuginenud kohus oma põhistuses sellele, et tsiviilkohtumenetluses peaks kõiki esindaja ülesandeid täitma üks isik, vaid kohus on vastavalt TsMS § 175 lg-le 3 analüüsinud ja põhjendanud seda, kas ja miks oli konkreetne tsiviilasi niivõrd keerukas, et tingis mitme esindaja kasutamise vajaduse, kuna TsMS § 175 lg-st 3 tulenevalt saab kahe esindaja kulude hüvitamine olla õigustatud üksnes ja ainult siis, kui kahe esindaja kasutamine oli tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest; 2) on maakohus tsiviilasja keerukuse hindamisel analüüsinud nii kohtuasja materjale, kehtivat Riigikohtu praktikat ning U. Kõrgesaare poolt vaidlusalustel arvetel kajastatud õigusabi osutamiseks tehtud toimingute sisu, nende põhjendatust ning tegelikku vajadust sellisteks toiminguteks, mille põhjal on kohus põhjendanud seda, miks ei ole vaidlusalustel arvetel toodud U. Kõrgesaare kulude väljamõistmine kostjalt põhjendatud. U. Kõrgesaare roll on sisuliselt olnud üksnes hagiavalduste kontrollimine ning koos T. Laasikuga olemasolevate tõendite analüüsimine ja hindamine. Menetluses esitatud tõendite maht oli väike ja tõendite analüüs ei nõudnud mingeid kogemusi või eriteadmisi, mida T. Laasik oleks tõendite hindamisel vajanud. T. Laasik oli menetluse ajal juba kogenud advokaat (advokatuuri liige alates 10.02.2009) ning omandas menetluse kestel vandeadvokaadi kutse, mistõttu ta pidi olema pädev iseseisvalt tõendeid ja täiendavate tõendite vajalikkust hindama. T. Laasiku piisava pädevuse olemasolu kinnitab ka asjaolu, et ta esindas hagejat kohtuistungil täiesti iseseisvalt (U. Kõrgesaar kohtuistungitel ei osalenud). U. Kõrgesaare kulude hüvitamise nõue ei ole põhjendatud juba ainuüksi seetõttu, et viimane ei osalenud kohtumenetluses hageja esindajana. Kostjale jääb täiesti mõistetamatuks, kuidas Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-64-06 valguses hageja esindaja jõudnud analoogia korras järeldusele, et advokaadibüroo arvet ei saa õigusabikulude väljamõistmisel jagada selle töötajate vahel, vaid arvesse tuleb võtta kogu õigusabikulude tervikuna. Kohus ei olegi õigusabikulu jaganud töötajate vahel, vaid hinnanud seda, kas arvel toodud õigusabikuludeks tehtud toimingud olid vajalikud ja põhjendatud, mis annaksid aluse need kostjalt välja mõista. Kostjaga kohtuvälise kokkuleppe sõlmine või mittesõlmimise alusel ei saa hinnata tsiviilasja keerukust, kuna asja keerukuse hindamise aluseks saab olla TsMS § 175 lg 3 kohaselt ikkagi tsiviilasja kui sellise enda lahendamise keerukus. Hageja väide, et kostja esitas menetluse keskel hageja nõudele mitmekesiseid (sh alternatiivseid) vastuväiteid ning põhistas neid mahukate tõenditega, ei ole õige. Kostja esitas omapoolt vastuse hagile ja kohtu nõudel hageja vastustele. Hinnatavate tõendite maht oli üpris väike. Pelgalt asjaolu, et ringkonnakohus hageja nõude osaliselt rahuldas, ei anna alust mitme esindaja kaasamiseks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-112-09 märkinud, et: „Iseenesest võib teise või lisaesindaja võtmine apellatsioonimenetluseks olla tingitud sellest, et pool kaotas kohtuvaidluse maakohtus, kuid mitme esindaja õigusabikulude väljamõistmiseks on oluline välja selgitada, kas tsiviilasi oli keerukas. Selleks on vaja kohtuasja materjalidega tutvuda ning selgelt põhjendada, milles seisnes asja keerukus. Sama kehtib ka ühe esindaja korral asja keerukuse hindamisel.“
kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Seejuures tuleb asja keerukuse hindamisel arvestada muuhulgas asjaoludega, kas menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, samuti seda, kas asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem.
Asja on menetletud kahes kohtuastmes ning menetlus kestis aasta ja kaks kuud. Tsiviilasja võib pidada nii sisuliselt kui ka teostatud menetlustoimingute mahult ja kestuselt keskmiseks. Seega ei saa lugeda antud tsiviilasja eriliselt keerukaks, mis nõudnuks kahe esindaja osalemist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kohtuvälise kokkuleppe sõlmine või mittesõlmimise alusel ei saa hinnata tsiviilasja keerukust, kuna asja keerukuse hindamise aluseks saab olla TsMS § 175 lg 3 kohaselt ikkagi tsiviilasja kui sellise enda lahendamise keerukus. Samuti on vastustaja õigesti leidnud, et hinnatavate tõendite maht oli üpris väike ning määruskaebuse esitaja vastupidine väide on alusetu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.