Otsuse avalikult teatavaks- 30. aprill 2013, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-13-81
Tsiviilasi
AS Eesti Post hagi Indrek Veskioja vastu 3249,72 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
3501,31 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende hageja AS Eesti Post (registrikood 10328799; asukoht Pallasti 28, 10001 Tallinn), esindaja Kristin Kraft, e-post [email protected]; kostja Indrek Veskioja (isikukood 38505262727; elukoht
XXXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS Eesti Post hagi Indrek Veskioja vastu.
2.Välja mõista Indrek Veskiojalt AS Eesti Post kasuks 3249 (kolm tuhat kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 72 senti, millest 3246,36 eurot on põhinõue ja 3,36 eurot intress.
3.Välja mõista Indrek Veskiojalt AS Eesti Post kasuks viivis põhinõudelt 3246,36 eurot alates 04.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
4.Jätta menetluskulud Indrek Veskioja kanda. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5) Kuno Veskioja saatis Indrek Veskiojale (kostja) 2000 rootsi krooni, mille viimane soovis kätte saada Tartu Kesklinna postkontorist 27.11.2012, täites selleks vajalikud dokumendid. AS Eesti Post (hageja) klienditeenindaja oleks pidanud kostjale välja maksma 221,67 eurot, kuid eksis Western Union arvutiprogrammi andmeid sisestades valuuta osas, valides väljamakstavaks valuutaks euro asemel eesti krooni. Sellest tulenevalt maksti kostjale välja 3468,03 eurot, seega 3246,36 eurot rohkem. Hageja on teatanud kostjale ekslikult välja makstud summast ning kostja on lubanud talle enammakstu tagastada, kuid ei ole oma lubadust täitnud. Alates 27.11.2012 kuni 03.01.2013 alusetult kostja kasutuses olnud 3246,36 eurolt on hageja arvestanud intressi seadusjärgses määras. Hageja arvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud intress 3,36 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 3249,72 eurot (põhinõue 3246,36 eurot ja intress 3,36 eurot) ning lisanduva intressi seadusega sätestatud suuruses põhinõudelt 3246,36 eurot alates 04.01.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas avaldusele koopiad 27.11.2012 Western Union raha saamise blanketist ja kviitungist ning 27.11.2012 tehingu üksikasjade kokkuvõttest (tl 6-9). Kostja vastus hagile (tl 32, 34) Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja midagi valesti teinud ja seetõttu jääb talle arusaamatuks, miks pöördus hageja tema vastu kohtusse. Kostjale maksti raha täpselt niipalju nagu tal vaja oli ning selle summa kättesaamise kohta andis ta allkirja. Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 44-46) Hageja märkis, et Western Union raha saamise kviitung (To Receive Money) on allkirjastatud kostja poolt. Sellega on kostja kinnitanud 3468,03 eesti krooni kättesaamist. Kuivõrd aastal 2012 oli Eestis käibel euro, siis toimus reaalne väljamakse eurodes ning kostja on kinnitanud 3468,03 euro kättesaamist. Kostja märkis omakäeliselt Western Union raha saamise blanketil, et saadavaks summaks on 2000 rootsi krooni. Ka hiljem Facebooki kirjavahetuses kinnitas kostja, et ootas 2000 rootsi krooni saamist. 3468,03 euro saamine oleks eeldanud ca 29 800 rootsi krooni saatmist saatja poolt. Kostja, kellel on varasem kokkupuude valuutakursside erinevustest tulenevate asjaoludega, mõistis või oleks pidanud kohe mõistma klienditeenindaja eksimust ja oluliselt suurema summa väljastamist. Seega tuleb eeldada, et kostja on käitunud hageja suhtes pahatahtlikult. Hageja lisas vastusele koopiad poolte vahelisest kirjavahetusest Facebookis ja AS Eesti Post Western Unioni vastuvõtmise ja väljastamise klienditeenindusletis juhendist (tl 47-60). Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses (tl 40-41).
2.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud 27.11.2012 hagejale taotluse temale Kuno Veskioja poolt saadetud 2000 rootsi krooni kättesaamiseks, täites selleks Western Union raha saamise blanketi kaks vasakpoolset tulpa (tl 9) vastavalt Western Unioni vastuvõtmise ja väljastamise klienditeenindusletis juhendi (tl 50-60) p-le 6.1. Sellest tulenevalt oli hagejal kohustus kostjale välja maksta ja kostjal oli õigus hagejalt saada 221,67 eurot (tl 7). Samas on kostja Western Union raha saamise kviitungil (To Receive Money) (tl 8) kinnitanud 3468,03 eesti krooni kättesaamist. Vaidlust ei ole selles, et aastal 2012 oli Eestis käibel euro. Seega sai reaalne väljamakse toimuda eurodes ning seetõttu tuleb lugeda, et kostja on 27.11.2012 kinnitanud 3468,03 euro kättesaamist.
2(4)
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 sätestab, et isik peab VÕS 52. peatükis (alusetu rikastumine) sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt VÕS § 1032 lg 1 esimesele lausele võib üleandja VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Hageja on esitanud kostja vastu alusetu rikastumise nõude, mis on suunatud olematu kohustuse täitmiseks teisele isikule üleantu tagastamisele. Kuna antud juhul puudub kostjal, kelle suhtes kohustus ekslikult täideti 221,67 euro asemel 3468,03 euro ulatuses, õigustus saadud 3246,36 eurot (3468,03 – 221,67 = 3246,36) endale jätta, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 3246,36 eurot. Hageja nõuet välistavad eeldused VÕS § 1028 lg 2 järgi käesolevas asjas puuduvad. Kohus märgib, et kostja on hagile üldsõnaliselt vastu vaielnud (tl 32, 34), kuid samas ei ole kostja vaidlustanud ühtegi hageja faktilise asjaolu kohta esitatud väidet ega esitanud kohtumenetluses ka vastuväiteid, mis välistaksid hageja nõude maksmapaneku.
4.VÕS § 1035 lg 3 p 2 kohaselt peab saaja VÕS § 1035 lg-tes 1 ja 2 nimetatud juhtudel maksma saadud raha eest intressi seadusega sätestatud suuruses ehk VÕS §-s 94 sätestatud suuruses. Kohus selgitab, et VÕS § 1035 lg-d 1 ja 2 näevad ette pahauskse rikastumisvõlgniku kõrgendatud vastutuse üleandmise aluse puudumisest teadmise korral ja lg 3 näeb ette kõrgendatud vastutuse tagajärjel tekkivad kohustused. Western Union raha saamise blanketist nähtuvalt avaldas kostja 27.11.2012 tahet saada postkontorist kätte rahasumma, mis vastab 2000 rootsi kroonile, kuivõrd kostja märkis oodatavaks summaks ja valuutaks just 2000 rootsi krooni (tl 9). Ka hiljem Facebooki kirjavahetuses on kostja kinnitanud, et ootas 2000 rootsi krooni saamist (tl 48). Saades 27.11.2012 klienditeenindajalt 3468,03 eurot oodatava 221,67 euro asemel, teadis kostja kohtu hinnangul seega, et on saanud hagejalt 3246,36 eurot rohkem, ometi ei teavitanud kostja teenindajat eksimusest. Kohus leiab, et sellist kostja käitumist saab lugeda pahauskseks, mistõttu on põhjendatud hageja poolt nõude esitamine VÕS § 1035 lg 3 p 2 alusel. Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale intressina 3,36 eurot ajavahemiku 27.11.2012 kuni 03.01.2013 eest. Kostja ei ole hageja intressi arvestusele vastu vaielnud, mistõttu rahuldab kohus hageja nõude ning mõistab kostjalt intressi katteks hageja kasuks välja 3,36 eurot.
5.Hageja on hagis palunud alates 04.01.2013 kostjalt välja mõista lisanduva intressi seaduses sätestatud suuruses kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kohus selgitab, et saadud rahalt arvestatakse intressi kuni saaja poolt alusetult omandatud raha tagastamisega viivitusse sattumiseni, alates viivituse tekkimisest asendub intressi maksmise kohustus VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise maksmise kohustusega. Viivitus saadu väljaandmisel tekib siis, kui alusetult rikastunud isik pärast tema vastu nõude esitamist saadut mõistliku aja jooksul välja ei anna (VÕS § 82 lg 3). Sarnasele tulemusele on jõudnud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-54-08. Kuna antud juhul oli alusetu soorituse esemeks raha ja soorituse saaja ehk kostja vastutab ka VÕS § 1035 lg 3 p 2 järgi, on hagejal alates alusetu rikastumise väljaandmise nõude esitamisest õigus nõuda intressi (VÕS §-s 94 sätestatud suuruses) asemel viivist (VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses). VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul kohaldub viivise seadusjärgne määr (VÕS § 113 lg 1 teine lause), so EKP intress + 7% aastas.
3(4)
TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud, sest viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest – kostja ei ole pärast tema vastu nõude esitamist alusetult saadut mõistliku aja jooksul välja andnud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lisanduv viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 3246,36 eurot alates 04.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni.
6.Kokkuvõttes loeb kohus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 3249,72 eurot (3246,36 eurot põhinõude ja 3,36 eurot intressi katteks). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja lisanduva viivise põhinõudelt 3246,36 eurot alates 04.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas).
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, rahuldades hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.