Võlaõigus › Alusetu rikastumine

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue ja põhjendused (tl 2-5) Kuno Veskioja saatis Indrek Veskiojale (kostja) 2000 rootsi krooni, mille viimane soovis kätte saada Tartu Kesklinna postkontorist 27.11.2012, täites selleks vajalikud dokumendid. AS Eesti Post (hageja) klienditeenindaja oleks pidanud kostjale välja maksma 221,67 eurot, kuid eksis Western Union arvutiprogrammi andmeid sisestades valuuta osas, valides väljamakstavaks valuutaks euro asemel eesti krooni. Sellest tulenevalt maksti kostjale välja 3468,03 eurot, seega 3246,36 eurot rohkem. Hageja on teatanud kostjale ekslikult välja makstud summast ning kostja on lubanud talle enammakstu tagastada, kuid ei ole oma lubadust täitnud. Alates 27.11.2012 kuni 03.01.2013 alusetult kostja kasutuses olnud 3246,36 eurolt on hageja arvestanud intressi seadusjärgses määras. Hageja arvestuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud intress 3,36 eurot. Hageja palub hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja 3249,72 eurot (põhinõue 3246,36 eurot ja intress 3,36 eurot) ning lisanduva intressi seadusega sätestatud suuruses põhinõudelt 3246,36 eurot alates 04.01.2013 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja lisas avaldusele koopiad 27.11.2012 Western Union raha saamise blanketist ja kviitungist ning 27.11.2012 tehingu üksikasjade kokkuvõttest (tl 6-9). Kostja vastus hagile (tl 32, 34) Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt ei ole kostja midagi valesti teinud ja seetõttu jääb talle arusaamatuks, miks pöördus hageja tema vastu kohtusse. Kostjale maksti raha täpselt niipalju nagu tal vaja oli ning selle summa kättesaamise kohta andis ta allkirja. Hageja seisukoht kostja vastuse osas (tl 44-46) Hageja märkis, et Western Union raha saamise kviitung (To Receive Money) on allkirjastatud kostja poolt. Sellega on kostja kinnitanud 3468,03 eesti krooni kättesaamist. Kuivõrd aastal 2012 oli Eestis käibel euro, siis toimus reaalne väljamakse eurodes ning kostja on kinnitanud 3468,03 euro kättesaamist. Kostja märkis omakäeliselt Western Union raha saamise blanketil, et saadavaks summaks on 2000 rootsi krooni. Ka hiljem Facebooki kirjavahetuses kinnitas kostja, et ootas 2000 rootsi krooni saamist. 3468,03 euro saamine oleks eeldanud ca 29 800 rootsi krooni saatmist saatja poolt. Kostja, kellel on varasem kokkupuude valuutakursside erinevustest tulenevate asjaoludega, mõistis või oleks pidanud kohe mõistma klienditeenindaja eksimust ja oluliselt suurema summa väljastamist. Seega tuleb eeldada, et kostja on käitunud hageja suhtes pahatahtlikult. Hageja lisas vastusele koopiad poolte vahelisest kirjavahetusest Facebookis ja AS Eesti Post Western Unioni vastuvõtmise ja väljastamise klienditeenindusletis juhendist (tl 47-60). Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

2(4)

3(4)

TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud, sest viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest – kostja ei ole pärast tema vastu nõude esitamist alusetult saadut mõistliku aja jooksul välja andnud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lisanduv viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 3246,36 eurot alates 04.01.2013 kuni põhinõude täitmiseni.

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.