Võlaõigus › Võõrandamislepingud

loovutanud XXXXXXX-le. 15.07.2012 nõude loovutamise lepingu kohaselt on XXXXXXX loovutanud nõude kostja vastu hagejale. Nimetatud nõude loovutamise lepingust nähtub, et XXXXXXX esindab nõude loovutamisel R T. 15.07.2012 nõude loovutamise lepingu kohaselt esindab R T XXXXXXX-d volikirja alusel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et R T omab õigust XXXXXXX esindamiseks. Kohus leidis, et kuna hageja ei ole tõendanud, et R T t oleks volitatud XXXXXXX nõuet hagejale loovutama, siis puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks omandanud tsiviilasjas esitatud nõude. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kuna vaidlus puudub selle üle, et hageja on loovutanud nõude, mida ta väidetavalt kostja vastu omab ja kuna hageja ei ole tõendanud nõude taasomandamist, siis tuleb jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt andis kohus hinnangu hageja nõude põhjendatusele. Hageja selgituste kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline leping. Hageja hinnangul nähtub 13.06.2008 e-kirjast, et kostja juhatuse liige J R on tellinud hagejalt kaupa, mille hageja on kostjale kätte toimetanud, kuid ei ole saadud kauba eest täielikult tasunud. Kohus leidis, et hageja esitatud tõendist nähtub, et tellimuse on esitanud F E OÜ. Kostja vastuväite kohaselt töötas J R F E OÜ tootmisjuhina, mida näitab ka F E OÜ poolt saadetud tellimus. Kohus leidis, et ainuüksi asjaolu, et kostja on tasunud arve eest, ei kinnita hageja nõude olemasolu. Kuna kostja vastuväite kohaselt ei ole ta hagejalt kaupa saanud ja arve on esitatud kostjale ekslikult ja ekslikult kostja poolt osaliselt tasutud, siis tuleb hagejal muude tõenditega tõendada, et poolte vahel on sõlmitud müügileping ja kostja on selle alusel kaupa saanud. Samuti ei kinnita saldokinnitus eeltoodud põhjustel hageja nõuet kostja vastu. Rahvusvahelise kaubaveo saatelehelt CMR-lt ei nähtu, et kauba oleks vastu võtnud kostja. Saatelehelt nähtub, et kaupa on transportinud DSV T AS ja S OÜ. DSV T AS 21.01.2010 tõendi kohaselt on äriühing teostanud marsruudil J S oblast XXXXXXXXXXXXXX. Kostja vastuväidete kohaselt ei olnud kostjal 2008. a mingit seost aadressiga XXXXXXXXXXXXX. Nimetatud ajal asus sellel aadressil F E osaühingu tootmistsehh. Hageja esitatud transpordi tellimusel nähtub, et mahalaadimine on toimunud F E OÜ tootmise asukohas XXXXXXXXXXXXX. Kohus leidis, et hageja oli transpordi tellimisel teadlik, et XXXXXXXXXXXXX, oli F E OÜ asukoht. Hageja esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehel CMR ja kauba tellimusel on kauba nimetused ja selle kogused erinevad, samad erinevused on transpordi tellimusel ning arve-saatelehel ja 14.05.2008 koostatud aktil. Kuna hageja esitatud tõenditelt nähtub, et kauba tellija ei ole kostja, hageja esitatud tõenditelt ei nähtu, et kaup on toimetatud kostja asukohta, siis ei ole hageja tõendanud poolte vahel müügilepingu sõlmimist ja kauba üleandmist kostjale. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada, uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. 03.09.2012 teatas apellant vastustajale, et nõue vastustaja vastu on apellandile tagasi loovutatud ja selle tõenduseks esitas 04.09.2012 nõude loovutamise lepingu. Seega on VÕS § 170 tähenduses loovutamine vastustaja suhtes toimunud. Asjaolu, et R T l ei olnud kohtus kaasas volikirja, millest nähtuks, et XXXXXXX on volitanud teda loovutama XXXXXXX nõuet apellandile, ei muuda nõude loovutamist kehtetuks ega tähenda, et R T l puudusid volitused nõude loovutamise lepingu allkirjastamiseks XXXXXXX nimel. XXXXXXX ei ole R T le antud volikirja tagasi võtnud ega kehtetuks kuulutanud. Vajadusel on XXXXXXX valmis nõude loovutamise lepingut heaks kiitma, lähtudes TsÜS § 129 lõikest 1.

23.09.2009 oli apellandi nõue loovutatud vaid osaliselt, 287 629,26 krooni suuruses osas. Seega oli kogu menetluse aja jooksul, kuni nimetatud nõude osa tagasiloovutamiseni, apellandil 49 370,74 krooni suurune nõue vastustaja vastu olemas. Vaatamata apellandi antud selgitustele kohtuistungil ei võtnud maakohus selles osas seisukohta ega kajastanud asjaolu ka otsuses. Vastustaja ainus juhatuse liige J R esitas 13.06.2008 apellandile tsingitud terasprofiilide tellimuse. Seega, pidades silmas TsÜS § 31 lg-t 5 ja § 34 lg-t 1, on tellimuse esitanud vastustaja. Nii vastustaja kui ka F E OÜ registrikaardid olid apellandi poolt maakohtule esitatud 29.01.2010 menetlusdokumendi lisana. Maakohus jättis nimetatud tõendid analüüsimata. Kuigi vastustaja pole esitanud ühtegi vastavat tõendit, luges maakohus põhjendatuks väite, et J R töötas F E OÜ-s tootmisjuhina ja seda näitab ka nimetatud tellimus. Tellimuses puudub igasugune viide, et selle esitamisel tegutses J R F E OÜ esindajana ja kaup oli tellitud F E OÜ-le. Pidades silmas F E OÜ tegevusala ja vastustaja tegevusala tol ajal, on ka loogiline, et metallist kaupa tellib ja selle eest kohustub maksma vastustaja. Samas ei pea apellant müüjana teadma, mis otstarbel temalt ostetud kaupa lõppkokkuvõttes kasutatakse. Seega oli poolte vahel 13.06.2008 müügileping sõlmitud. Müügilepingust tuleneva kauba üleandmise kohustuse täitmiseks tellis apellant transporditeenust DSV T AS-lt kauba Venemaalt Eestisse toimetamiseks. Apellandi ja vastustaja vahel ei olnud kokkulepet, et apellant viib kaubaveo läbi isiklikult või oma ettevõttele kuuluva sõiduki vahendusel. Ka transpordi tellimusel on vastuvõtja kontaktisikuks märgitud J R. Kuna kaubaga kaasa tulnud saatedokumendid sisaldasid konfidentsiaalset teavet hindade jms kohta, siis oli apellandi palve DSV T AS-le mitte anda/näidata klientidele Venemaa kaupade dokumente. Selle kohta on ka vastav märge transpordi tellimusel. Seepärast ei ole kauba CMR-l vastustaja allkirja, vaid üksnes kauba algse vastuvõtja DSV T AS pitsat. Seega oli kaup vastavalt tellimusele vastustaja näidatud territooriumile toimetatud. Nimetatud asjaolu on kajastatud ka vastustajale saadetud arvel-saatelehel nr XXXXXXX: kommentaar „J R armatuuri tellimus. Kaup käes“. Maakohus ei palunud kostjalt selgitusi nimetatud kommentaari kohta ning sisuliselt on see jäetud kohtu poolt tähelepanuta. Apellant on kauba üleandmise kohustuse täitnud. Asjaolu, et kauba mahalaadimise kohaks oli märgitud F E OÜ tootmistsehhi territoorium, ei anna alust järeldada, et kaup oli tellitud F E OÜ pool. Kauba asukohaks võis olla ka mõni kolmandale isikule kuuluv territoorium juhul, kui pooled oleksid selles kokku leppinud. See aga ei tähenda, et kaupa on tellinud kolmas isik. Kuna kaup oli vastustajale üle antud, esitas apellant samal päeval ka arve. Arve alusel on vastustaja osaliselt tasunud. Vastustaja ei ole esitanud apellandile ühtegi pretensiooni seoses arvel oleva summaga ega tundnud huvi, millise kauba eest on arve esitatud. Seega oli vastustaja teadlik arve aluseks olevatest asjaoludest. Arusaamatu ja põhjendamatu on vastustaja väide, et talle ei ole teada, millistel asjaoludel arve esitati ja kuna arve oli vastustaja raamatupidamises, siis selle eest ka osade kaupa tasuti. Vastustaja ei vaidlustanud temale esitatud saldoteatist, vaid on pärast selle esitamist teinud veel ühe osamakse 3 000 krooni. Seega on vastustaja oma võlga apellandi ees tunnistanud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, küll aga tuleb täpsustada maakohtu otsuse põhjendusi ja parandada ilmne ebatäpsus. Ekslikult on kohtuotsuses märgitud kostjana OÜ F A, õige on AS F A. Eeltoodud ebatäpsus, mis otsuse sisu ei mõjuta, tuleb parandada ja kostjaks lugeda AS F A.

Maakohus jättis hagi rahuldamata esiteks selle tõttu, kuna hageja ei tõendanud hagetava nõude endale tagasi loovutamist (nõude kuulumist talle) ja teiseks selle tõttu, et juhul, kui hagejale ka nõue kuuluks, on selle alusena toodud asjaolud tõendamata. Kolleegium kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust esiteks osas, milles maakohus leidis, et hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud ja seejärel hindab otsust osas, kus maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et nõue kuulub talle (on talle tagasi loovutatud). Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et ta on kostjale müünud tsingitud terasprofiile ja kostja on jätnud nende eest tasumata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles osas ja järgib neid, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 kolleegium maakohtu otsuse sellekohaseid põhjendusi ei korda. Hagejal tuli TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada nõude aluseks olevate asjaolude olemasolu. Kuna hageja väitis, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping (VÕS § 208 lg 1) metallitoodete müügiks, pidi hageja muuhulgas tõendama, kelle vahel ja millal müügilepingu olulistes tingimustes kokku lepiti. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja seda tõendanud ei ole. 13.06.2008 materjali tellimus seda ei tõenda (I kd lk 50), kuna tellimus on esitatud F E OÜ poolt ja edastatud hagejale F E OÜ meiliaadressilt. Eeltooduga ei ole kooskõlas apellandi väide, et tellimusest tuleneb, et J R tegutses tellimust esitades kostja esindajana. Samuti arve saatelehest nr XXXXXXX (I kd lk 9) ei tulene, et kostja on kauba hagejalt tellinud ja kätte saanud, kuna saaja allkiri arvel puudub. Märke dokumendile „J R armatuuri tellimus. Kaup käes“ on teinud hageja ja kostja sellise tellimuse esitamist kinnitanud ei ole. Lepingu sõlmimist ei kinnita ka see, et J R oli tehingu tegemise ajal kostja juhatuse liige. Isik võib tegutseda mitmes äriühingus ja lepingute sõlmimisega materjalide ostmiseks ei tegele ainult juhatuse liikmed, vaid sellega võivad tegeleda ka teised isikud. Kostja on selgitanud, et J R töötas samal ajal, kui ta oli kostja juhatuse liige, F E OÜ-s. Hageja on kohtule esitanud hageja ja kostja vahelise kirjavahetuse müügilepingu sõlmimise kohta augustis 2008 (I kd lk 94-101), kus müügilepingu on sõlminud isik (M), kes ei olnud ei kostja ega F E OÜ juhatuse liige. Ka neist tõenditest ilmneb, et lepinguid ei sõlmitud mitte ainult juhatuse liikme poolt. J Ri seotusele F E OÜ-ga viitab muuhulgas ka see, et ta oli F E OÜ nõukogu liige. Kolleegiumi arvates ei ole tulenevalt kostja ja F E OÜ tegevusaladest enesestmõistetav, et metalli ostis kostja. Kostja tegevusalaks on muude metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine ja F E OÜ tegevusalaks mistahes materjalist uste, akende ja treppide paigaldus ning elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Kolleegiumi arvates ei välista F E OÜ tegevusalad metalli kasutamist. Vaidlust ei ole, et ostetud metall viidi transporditeenuse osutaja poolt Harjumaale Kose valda Kolu külla Põlluaasa tallu. Kostja väitis, et seal asus F E OÜ tootmisbaas ja hageja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Apellant on küll väitnud, et kostja võis osta kauba ka selliselt, et see toodi mitte tema, vaid kolmanda isiku territooriumile ja kauba toomine F E OÜ tootmisbaasi ei tõenda, et poolte vahel puudus müügileping. Kolleegium nõustub, et kauba tarnimises kolmandale isikule võib kokku leppida, kuid kas konkreetsel juhul selline kokkulepe eksisteeris, peab tõendama väite esitanud isik ehk hageja. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et arve alusel osaline tasumine ja kostja raamatupidaja poolt saldokinnituse andmine ei tõenda hageja nõude olemasolu. Kostja on selgitanud, et nii tema kui ka F E OÜ on ostnud hagejalt pikema aja vältel ja mitme müügilepinguga metalli. Tulenevalt hageja seletusest on olenevalt sellest, kas kostja või F E OÜ oli hagejale parajasti võlgu, müügilepinguid muudetud ja ostjaks jäi isik, kellel ei olnud võlgnevust. Sellist viisi pooltevahelises suhtlemises kinnitab ka pooltevaheline kirjavahetus (I kd

lk 94 – 100), kus ühe tellimuse järgi müüdava metalli tasumise kohustus jagati kostja ja F E OÜ vahel ära ja esitati hageja poolt ka vastavalt arved. Eeltoodud viisil korraldatud ärisuhete puhul on kolleegiumi arvates usutav kostja väide, et hageja esitatud arve osaline tasumine võis toimuda ekslikult ja ilma tegelikke asjaolusid kontrollimata. Samadel asjaoludel ei tõenda ka kostja raamatupidaja poolt antud saldokinnitus seda, et poolte vahel oli müügileping ja kostja võlgneb hagejale saldokinnitusel toodud summa. Tavapäraselt raamatupidaja saldokinnitust andes omab ülevaadet ainult esitatud arvetest ja tasumisest, kuid tehingute tegemise tegelikud asjaolud raamatupidajale teada ei ole. Ülejäänud poolte poolt esitatud tõendid ei kinnita pooltevahelise müügilepingu olemasolu, vaid viitavad sellele, et leping oli sõlmitud hageja ja F E OÜ vahel. Järgnevalt analüüsib kolleegium apellandi väiteid nõude loovutamise osas. Kostja on esile toonud ja hageja ei ole vastu vaielnud, et E H K AG hüvitas hagejale tulenevalt kindlustuslepingust nõudest 287 629,26 krooni ja selles ulatuses läks hageja nõue kostja vastu üle kindlustusseltsile. Vastavalt 14.04.2011 nõude loovutamise lepingule on E H K AG loovutanud 18 382,86 euro suuruse kahju hüvitamise nõude kostja vastu äriühingule S C L (I kd lk 173-174). Hageja kinnitas 03.09.2012 esitatud menetlusdokumendis, et nõue on talle tagasi loovutatud (I kd lk 181-182) ja esitas S C L nimel antud kinnituse (I kd lk 192) ja 15.07.2012 nõude loovutamise lepingu (I kd lk 194-195), mille kohaselt on nõue hagejale tagasi loovutatud. Nii kinnitusele kui ka nõude loovutamise lepingule on S C L nimel alla kirjutanud R T. 04.09.2012 toimunud kohtuistungil on R T kinnitanud, et ta on C Eesti esindaja. Maakohus on samal kohtuistungil juhtinud R T tähelepanu sellele, et hageja ei ole tõendanud, et R T l on volitused S C L nimel tehinguid teha (I lk 196 pöördel). R T selgitas, et talle on antud tehingu tegemiseks S C L poolt volitused, S C L juhatuse liige ta ei ole ja nõude loovutamise lepingule on ta ekslikult juhatuse liikmena märgitud. Oma volitusi tõendavaid dokumente R T esitanud ei ole. Seega on õige maakohtu otsuse järeldus, et hageja ei ole tõendanud, et R Tel oli õigus S C L nimel nõue kostja vastu summas 18 382,86 eurot tagasi loovutada. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohus on jätnud tähelepanuta selle, et E H K AG hüvitas hagejale nõudest 287 629,26 krooni (18 382,86 eurot) ja selles ulatuses läks hageja nõue kostja vastu üle E H K AG-le. 49 370,74 krooni (3 155,37 eurot) ulatuses on nõue kogu aeg kuulunud hagejale. Samas, arvestades seda, et hageja ei ole tõendanud nõude aluseks olevate asjaolude esinemist, siis on ka selles osas maakohtu poolt nõude rahuldamata jätmine lõppkokkuvõttes põhjendatud. Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsust täpsustada. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (hageja) kanda. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus menetluskulud õigesti jätnud hageja kanda.

Iko Nõmm

Ande Tänav

M Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.