Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud 24.07.2009 esitas T-AS hagi Harju Maakohtusse OÜ Asfalditeenus ja OÜ G-Floors vastu töö lepingutingimustele mittevastavusega tekitatud kahju 20 465, 79 euro hüvitamiseks. Menetlus kostja OÜ Asfalditeenus osas lõppes Riigikohtu 12.04.2012 lahendiga. OÜ-lt G-Floors palus hageja kahjuhüvitisena välja mõista 8731,61 eurot (136 620 krooni). Hageja tellis 2007.a OÜ-lt Asfalditeenus xxxxxxxxx talus asuva renoveeritava tenniseväljaku aluse valmistamise ja OÜ-lt G-Floors tenniseväljaku katmise kunstmuruga. Töö maksumuseks pidi kujunema orienteeruvalt 100 000 krooni. Kui OÜ Asfalditeenus lõpetas 2007.a sügisel tenniseväljaku aluse valmistamise, alustas OÜ G-Floors murukatte paigaldustöid. Kostjad ei määranud tööde vastuvõtmiseks tähtaega ega kutsunud hagejat tehtud tööd vastu võtma. Hageja tasus kostja poolt esitatud arve 136 620,40 krooni. 2008.a kevadel pärast lume sulamist selgus, et tenniseväljak oli ebatasane ning tekitab pallide valepõrkeid. Sisuliselt oli tenniseväljak kasutuskõlbmatu. Kostja seletas, et kunstmuru oli paigaldatud ajal, mil vihma sadas. Seega olevat tegemist tehnoloogia rikkumisega. Muru paigaldajateks olid algajad noormehed, kellel puudusid vastavad teadmised ning ka murupaigaldamisrulli kasutamisel tekkis osaline praak. Samas lubasid kostjate esindajad töö ümber teha ja puudused kõrvaldada hiljemalt 2008.a sügiseks. 2008.a suvel saabusid OÜ G-Floors töömehed, kes otsustasid murukatte lahti lõigata. Hiljem selgus, et murukatte lahtilõikamine muutis muru täiesti kasutuskõlbmatuks. Kostja töid vihmasadude tõttu ei jätkanud. Lepiti kokku, et töö üleandmise viimaseks tähtajaks on 2009.a maikuu. 2009.a. kevadel, nähes, et kostjate poolt antud lubadused tenniseväljaku renoveerimise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks ei anna tulemusi, pöördus hageja Tarbijakaitseameti poole. Samuti tellis hageja ekspertiisi OÜ-lt Unigrass, millest nähtuvalt esines puudusi kostjate poolt tööde teostamisel, aga ka materjalide valikul ja ettevalmistamisel. Hagejal kulub tenniseväljaku taastamiseks vastavalt Unigrass OÜ tõendile 13 326,10 eurot , mis oluliselt ületab kostjalt nõutavat summat. Juhuks, kui kohus jätab rahuldamata hageja nõude kahju hüvitamiseks, esitas hageja alternatiivsena nõude kostja poolt tehtud töö eest tasutud hinna 136 620 krooni alandamiseks 136 620 krooni võrra, kuivõrd rajatud tenniseväljak on kasutamiseks täiesti kõlbmatu. Tenniseväljakuna kasutamiseks tuleb enne uue väljaku ehitamist olemaolev väljak täielikult

eemaldada, kuivõrd kasutatud on vale liiva ja liivakiht on liiga õhukene. Nimetatud põhjusel kasvavad käesoleval hetkel tenniseväljakul noored puuvõrsed ja levivad erinevad samblikud. Tenniseväljaku väärtus ei ole hetkel mitte 0 eurot, vaid hoopis negatiivne, kuna tenniseväljakuna kasutamiseks tuleb taastada väljaku rajamisele eelnenud olukord, mis omakorda nõuab kulude tegemist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Pooltevahelises suulises töövõtulepingus oli kokku lepitud ainult töövõtutasus, muudes tingimustes kokkulepet ei olnud. Kostja andis hagejale töö üle 2007.a sügisel ja esitas arve 136 620,40 krooni, mille hageja tasus 27.12.2007. Arve tasumisega on tõendatud töö vastuvõtmine hageja poolt. Hageja väited, et ta esitas 2008.a kevadel kostjatele suulised pretensioonid teostatud töö puuduste kohta, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja kirjalikud pretensioonid on tuvastatavad alles 27.05.2009 Tarbijakaitseameti kontrollaktis, s.o 1,5 aastat pärast tööde valmimist ja vastuvõtmist. Tarbijatöövõtu puhul oleks hageja pidanud töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama 2 kuu jooksul. Kostja ei ole tunnistanud kunstmuru paigaldamise tehnoloogia rikkumist. Kostja ei ole lubanud hagejale tööd ümber teha ja puudusi kõrvaldada. Hageja ei ole tõendanud, et kunstmuru paigaldus ei vasta lepingutingimustele. Töö vastuvõtmise korral tellija poolt eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kostja võttis hagejalt töö täitmiseks vastu eeldusel, et tenniseväljaku alus on tehtud nõuetekohaselt. Hageja ei esitanud kostjale andmeid selle kohta, et tenniseväljaku aluse ehitamisel ei oleks järgitud norme ning et alus ei vastaks nõuetele. Selline hageja kohustus tuleneb tellija omanikujärelevalvest. Kostjal oli tööd alustades eeldus arvata tulenevalt hageja juhistest, et tenniseväljaku alus on tehtud nõuetekohaselt ja kvaliteetselt ning selle mittevastavuse risk lasus hagejal. Hageja ei ole esitanud tõendeid nõude tõendamiseks ega esile toonud, millised on kohase ja mittekohase täitmise väärtused kostja poolt kohustuse täitmise aja seisuga, s.o 2007.a sügisel. Hageja väidab paljasõnaliselt ning tõenditele tuginemata, et tenniseväljakute väärtus on negatiivne. Eestis puuduvad normid tenniseväljakute rajamise kohta. Kostja poolt kasutatud liiv vastab oma tingimustelt soovituslikele nõuetele. Kostja ei vastuta selle eest, et aluspinnas oli teostatud mittenõuetekohaselt. Esimese astme kohtu otsus 07.12.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus nõustus hageja poolt tasutud hinna alandamisega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8731,61 eurot. Menetluskulud jäid kuni 25.04.2011 maakohtu otsuse tegemiseni 57% OÜ Asfalditeenus kanda, ülejäänud osas OÜ G-Floors kanda. Asjas ei olnud vaidlust, et pooled sõlmisid 2007.a xxxxxxxxxxxx talus asuva hagejale kuuluva renoveeritava tenniseväljaku kunstmuruga katmiseks suulise töövõtulepingu ja kostja ülesandeks oli kunstmuru (tennisekate PE2023 red/green) transport ja paigaldamine ning liiva kohaletoimetamine ja kunstmuru liivatamine. Eelnevalt oli hageja tellinud OÜ-lt Asfalditeenus tenniseväljaku aluse valmistamise. Vastavalt lepingule kattis kostja tenniseväljaku aluse kunstmuruga ja liivatas selle ning esitas hagejale arve, mille hageja tasus. 2008.a kevadel, kui hageja läks tööd üle vaatama, selgus, et tenniseväljak on tennise mängimiseks kasutuskõlbmatu, kuna on ebatasane ja tekitab pallide valepõrkeid. Hageja tütre Anne Su kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli väljaku väljanägemine kurb. Liivakotid olid

väljaku kõrval, kus oli ka ehitusprügi, katterullid ja murutükid. Kahed äärepostid olid pikali ja katki ning murukate lainetas. Kattele ei olnud kantud piisavas koguses liiva. Kevadel 2008 olid kostja poolt tööde parandamiseks saadetud poisid katte katki lõiganud ja siis hakkasid katet kokku liimima. Sellega oli kate täielikult rikutud. Prooviti palli põrgatada, kuid pall ei põrkunud. Riigikohtu otsusest tulenevalt hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641) ning töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642). Asja läbivaatamisel tuleb hinnata eksperdiarvamuse järeldusi, mis puudutavad kostja tehtud tööde mittevastavust lepingutingimustele. Eksperdiarvamuses on märgitud, et tenniseväljaku pehmuse ja ebatasasuse tingib murukatte aluskonstruktsiooni ebatasasuse kõrval ka asjaolu, et tenniseväljaku kunstmurukate on ainult osaliselt liivaga täidetud ja see on ebaühtlase paksusega. Ekspert osutas, et kunstmuru liivatäide ei vasta üldiselt tunnustatud nõuetele ja tootmistehnilistele andmetele, sest kvartsliiva fraktsiooniga 0,3-1,5 mm asemel on kasutatud keskliiva fraktsiooniga 0-5 mm ning paigaldamata on nõutav kogus täiteliiva kulunormiga 25 kg/m2 kohta ehk 17 mm. Samuti, et kunstmurukatte esteetiline välimus ei vasta tunnustatud nõuetele, ühenduskohad on nähtavad. Eksperdiarvamuse kohaselt on murukatte paigaldamisel aluspinnasel suur mõju (murukate jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi), kuid see ei muuda eksperdi arvamust kostja tehtud tööde ebakvaliteetsuse kohta. Samasugused töö puudused, millele osutatakse eksperdiarvamuses, on esile toodud ka Unigrass OÜ arvamuses. Kuigi kunstmurusse paigaldatava liivaga täitmine peeti õigeks lõpetada kevadel ja murukatte materjal vastas eksperdi arvates tunnustatud nõuetele, ei saa tähelepanuta jätta eksperdi esiletoodud kostja tööd puudutavaid puudusi, sh liiva ning kunstmuru välimuse (nähtavad ühenduskohad) mittevastavust tunnustatud nõuetele. Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja kohustuseks oli kunstmuru, mille oluline osa on liivatäide, paigaldamine. Kohus leidis nii Riigikohtu osundatud kui ka teisi asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates, et nii nagu OÜ Asfalditeenus tööga seonduvad puudused, nii ka kostja tööga seonduvad puudused mõjutasid negatiivselt hagejale kuuluva tenniseväljaku kvaliteeti, kostja on vastutav hagejale üleantud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Vastavalt VÕS § 641 lg-le 3 tuleb töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida. Asjas on tuvastatud, milline mõju on tenniseväljaku aluse paigaldamisel tenniseväljaku murukatte paigaldamisele. Eksperdiarvamuse kohaselt on alusel suur mõju, sest konstruktsiooni kihtide ülesandeks on moodustada aluspinnase peale ühtlane, tasane ja kandev pind, mille peale laotakse murukate, mis jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi. Seega tuli kostjal vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on OÜ Asfalditeenus tehtud eeltööde sobivust enda tööde tegemiseks piisavalt kontrollinud ning hagejat mittesobivusest informeerinud. Seisukoht, et kostja oli õigustatud tuginema eeldusele, et OÜ Asfalditeenus rajatud ja hageja poolt tööde jätkamiseks heaks kiidetud tenniseväljaku alus on kunstmuru paigaldamiseks kõlblik, on eeltooduga vastuolus. Kostja pidi omapoolsest vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta on enne kunstmuru paigaldamist ja selle liivatamist piisavalt hoolikalt kontrollinud, kas tehtud tööd tenniseväljaku aluse valmistamisel on olnud sobivad. Kohus leidis, et kostja tõendeid selle kohta, et ta oleks kvaliteetse lõpptulemuse saamiseks OÜ Asfalditeenus töö sobivust piisavalt hoolikalt kontrollinud, ei esitanud. Hageja oli õigustatud eeldama, et kostja kui spetsiifilise välistingimustes kasutatava ja suhteliselt kalli

kattematerjali asjatundjast tarnija/paigaldaja, on teadlik, millistele tingimustele peab tenniseväljaku alus vajaliku lõpptulemuse saavutamiseks vastama ning selgitab enne kunstmuru paigaldamist tenniseväljaku aluse olukorra välja. Eeltoodust tulenevalt on õigustatud järeldus, et kostja poolt tehtud töö kunstmuru paigaldamisel ja liivatamisel ei vastanud lepingutingimustele. Riigikohtu otsusest lähtuvalt võib hageja nõue olla hinna alandamise nõue (VÕS § 112 lg 3). Kohtu hinnangul VÕS §-s 648 nimetatud tingimusi töövõtjale tasu vähendamise piiramiseks asjas ei esine. Hageja täpsustas oma hagiavaldust kostja suhtes alternatiivse nõudega vähendada hinna alandamise korras tehtud töö eest tasutud hinda 8731,61 euro võrra. Kohus leidis, et olukorras, kus kostjate ebakvaliteetse töö tõttu ei olnud tenniseväljakul neid omadusi, mis võimaldaks seda eesmärgipäraselt (s.o tennise mängimiseks) kasutada ja mingil muul eesmärgil kasutamiseks puudub hageja jaoks tenniseväljakul igasugune väärtus, samuti peab hageja kandma kostjate töö ümbertegemiseks täiendavalt olulisi kulutusi, on põhjendatud hageja seisukoht, et tenniseväljaku väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) on null, mistõttu null on ka tenniseväljaku alandatud hind. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või saata tsiviilasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vaidlust ei ole asjaolus, et hageja sõlmis kostjaga suulise töövõtulepingu tenniseväljakule kunstmuru paigaldamiseks. Sõlmitud töövõtulepingu kohaselt ei olnud kostja kohustuseks kontrollida enne töö alustamist asjaolu, kas tenniseväljaku alus on rajatud nõuetele vastavalt või mitte ning kas aluse rajamiseks on kasutatud nõutavaid materjale või mitte. Tenniseväljakute aluste rajamine ei kuulunud kostja tegevuse valdkonda ning kostjal puudus selleks ka vastav oskusteave ning vastavad mehhanismid. Seega, võttes hagejalt (tellijalt) objekti töö teostamiseks vastu ning alustades töövõtulepingus sätestatud töö tegemist, eeldas kostja põhjendatult, et tenniseväljaku alus on rajatud nõuetele vastavalt ning kvaliteetselt. Selleks eelduseks oli kostjal ka põhjust, kuna OÜ Asfalditeenus omas tööks vastavat oskusteavet ning väljakute aluste rajamine kuulus tema põhilise majandustegevuse hulka. Aluse mittevastavuse risk lasus hagejal kui tellijal. Tenniseväljaku aluse puhul on tegemist kaetud töödega, mille vastuvõtmise kord on sätestatud teeseaduses. Tee ehitus- ja remonditööde omanikujärelevalve tegemise kord sätestab mh tenniseväljakute kaetud tööde kontrollimise ja nende vastuvõtmise. Omanikujärelevalve tegemise korra kohaselt omanikujärelevalve tegija kontrollib kaetud tööde kvaliteedinõuetest ja dokumenteerimise nõuetest kinnipidamist. Omanikujärelevalve tegija teostab vajadusel enne kaetud tööde vastuvõtmist vastavuse hindamiseks kontrollmõõtmisi ning kontrollib kasutatud tee-ehitusmaterjalide ja toodete mahtude vastavust projektile või teetööde kirjeldusele. Omanikujärelevalve on tellija, s.o hageja kohustus. Seega on maakohus ebaõigesti kohaldanud VÕS § 641 lg 3. Nimetatud sätet tuleb kohaldada koosmõjus teeseadusega. Apellant ei kanna vastutust hagejale tekitatud kahju eest, kuivõrd puudub VÕS § 127 lg-s 4 nõutav põhjuslik seos. Eksperdiarvamuses märkis ekspert selgesõnaliselt, et tenniseväljaku pehmuse tingib asjaolu, et murukatte alus on mittesobiv konstruktsiooni kiht, mis on veega küllastunud ja tihendamata. Tenniseväljaku ebatasasuse tingib murukatte aluskonstruktsioonide ebatasasus. Tenniseväljaku kunstmurukattes on liivatäide teostatud osaliselt ja ebaühtlase paksusega. Vajalik liivatäide oli küll tenniseväljaku juures olemas ning

sügisel 2007. a ei paigaldatud seda kunstmurule põhjusel, et algasid sügisvihmad ning seda oleks olnud mõttekas teha kuivade ilmade saabudes. Ekspert leidis, et kunstmuru katteks kasutatav materjal vastab üldiselt tunnustatud nõuetele. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta ekspertarvamuse järelduse 4. küsimusele, et tenniseväljaku murukatte paigaldamisel omab aluspinnas suurt mõju. Konstruktsiooni kihtide ülesandeks on moodustada aluspinnase peale ühtlane, tasane ja kandev pind, mille peale laotakse pinnakattematerjal ehk murukate. Murukate jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi. Apellandi arvates omab just viimane järeldus määravat tähtsust hagejale tekitatud kahju eest vastutava isiku tuvastamisel. Hagejale kahju tekkimine on põhjuslikus seoses tenniseväljaku aluspinnase mittenõuetekohasest rajamisest. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline oli kohustuse mittekohase täitmise väärtus kohustuse täitmise aja seisuga, s.o 2007. a sügisel. VÕS § 112 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt peab hageja tõendama ka seda, et kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha. Sellisel juhul otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Maakohus ei ole eeltoodule tähelepanu pööranud. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas saab tenniseväljaku väärtus olla null, kui väljaku murukate on hagejal alles ja täielikult olemas. On selge, et sellisel juhul ei saa, arvestades Riigikohtu otsuses näidatud alandatud hinna leidmise arvutuskäiku, olla lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) mitte kuidagi null. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, milline on hageja murukatte väärtus praegu ning milline see oli tööde teostamise lõpetamisel. Mitte ühestki tõendist ei nähtu, et murukatte väärtus oleks null. Sellist järeldust ei saa teha ka ekspertarvamusest, kus ekspert on vastanud küsimustele 2 ja 3, et kunstmuru katteks kasutatav materjal vastab üldiselt tunnustatud nõuetele. Hageja poolt esitatud tõend, Unigrass OÜ hinnapakkumine, ei ole samastatav hageja tenniseväljaku väärtuse hindamisega. Hinna alandamisest tuleneva tagasinõude rahuldamiseks on vaja esitada tõendeid kohase või mittekohase täitmise väärtuse kohta rikkumise aja seisuga. Unigrass OÜ hinnapakkumine on tehtud kunstmurukattele suurusega 668 m2., samas kui kostja poolt paigaldati tennisekate suuruses 545 m2. Seega on tegemist täiesti erineva suurusega kunstmurukatetega, mistõttu tõend ei ole samuti asjakohane. Seega ei ole maakohus täitnud oma põhjendamiskohustust, märkides, et kostja poolt mittekohase täitmise väärtus on null. Vastustaja seisukoht Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud vastustaja, menetlusosaliste esindajad ning uurinud toimikus olevaid tõendeid, ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõiget kohaldamist ega menetlusõiguse normi rikkumist, seda ka tõendite hindamise osas. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt. Otsuses on vastatud ka apellatsioonkaebuses olevatele väidetele ning maakohus on täitnud otsuse põhjendamiskohustust. Kolleegium nõustub maakohtuga ning ei korda otsuses olevaid põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6. Vastuseks apellatsioonkaebuses olevatele väidetele peab kolleegium vajalikuks märkida alljärgnevat. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli töövõtulepingust tulenev õigussuhe ning et kostja poolt paigaldatud tenniseväljaku kunstmurukate ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Vaidlus puudub asjaolu üle,

et kostja paigaldas kunstmurukatte OÜ Asfalditeenus poolt tehtud tenniseväljaku alusele, mis oli tehtud ebakvaliteetselt. Asjaolu, et tenniseväljaku aluse tegi mittevastavalt OÜ Asfalditeenus, ei võtnud kostjalt kohustust enne kunstmuru paigaldamist kontrollida, kas ettevalmistatud alusele on võimalik kunstmurukatet paigaldada või mitte. Riigikohtu tsiviilkolleegium on käesolevas tsiviilasjas tehtud otsuse nr 3-2-1-32-12 p-s 13 asunud seisukohale, et VÕS § 641 lg 3 järgi tuleb töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida. Eksperdi Taivo Kure arvamuse kohaselt on alusel suur mõju (2 kd. lk. 88). Seega tuli kostjal vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on OÜ Asfalditeenus poolt tehtud eeltööde sobivust piisavalt kontrollinud ning hagejat mittesobivusest ka informeerinud. Maakohus tuvastas, et OÜ Asfalditeenus eeltöö ei vastanud lepingutingimustele ning kostja ei täitnud VÕS § 641 lg-st 3 tulenevat nõuet, s.o ei kontrollinud enne tenniseväljaku kunstmurukatte paigaldamist selle aluse vastavust kunstmurukatte paigaldamiseks ning ei informeerinud puudustest ka hagejat. Seega apellandi väide sellest, et hagejal lasus aluse mittevastavuse risk, millest tulenevalt tuleb hagi tema osas jätta rahuldamata, on ekslik. Maakohus on põhjendatult otsuses tuginenud Taivo Kure eksperdiarvamusele ning OÜ Unigrass arvamusele, milles tuvastati, et ka kostja enda töö ei vastanud nõuetele. Nimelt kunstmuru liivatäide ei vastanud üldiselt tunnustatud nõuetele ja tootmistehnilistele andmetele, kvartsliiva fraktsiooniga 0,3 -1,5 mm asemel kasutati keskliiva fraktsiooniga 0-5 mm ning paigaldamata oli ka nõutav kogus täiteliiva kulunormiga 25 kg/m2 kohta ehk 17 mm. Kunstmurukatte esteetiline välimus ei vastanud nõuetele, ühenduskohad on nähtavad. Asjaolu, et kunstmurukatteks kasutatud materjal vastab üldiselt tunnustatud nõuetele, ei tähenda, et hageja saab tenniseväljakul tennist mängida. Maakohus tuvastas, et tehtud tööd ei saa sihtotstarbeliselt kasutada ning selle väärtuseks on null. Hageja tõendas, et kogu kostja töö tuleb üles võtta ning lasta uuesti teha, mis läheb maksma 13 326,10 eurot vastavalt Unigrass OÜ hinnapakkumisele ( tlk.58-60), mis on suurem summa, kui hageja seda nõuab. Apellandi väidetel jättis maakohus tähelepanuta, et Unigrass OÜ hinnapakkumises on tenniseväljaku katte suuruseks 668 m2, kostja paigaldas 545 m2. Unigrass OÜ hinnapakkumisest ilmneb, et ühe m2 hinnaks tuleb 20,40 eurot. Seega 545 m2 korral tuleks summaks 11 118 eurot, mis ületab hageja poolt nõutud summat. Seega ka 545 m2 tenniseväljakule kunstmurukatte paigaldamine toob hagejale suuremaid kulutusi, kui on seda 8731,61 eurot. Seega on maakohus põhjendatult hagi rahuldanud pooltevahelise töövõtulepingu hinna alandamise nõude VÕS § 112 lg 3 järgi, mõistes välja kostjalt hageja kasuks 8731,61 eurot. VÕS § 112 lg 1 kohaselt on kohtul õigus hinna alandamise nõude puhul otsustada väärtuste suuruse üle, millist õigust ongi maakohus kasutanud ning on oma otsustust ka põhjendanud. Maakohus on otsuse resolutsiooni punktis 2 nõustunud hagejaga hinna alandamise nõudega summas 8731, 61 eurot. Ilmselt on maakohus pidanud silmas hagi rahuldamist töövõtulepingujärgse hinna alandamise osas. Kolleegium leiab, et otsuse resolutsioon punkti 2 tuleb täpsustada. Menetluskulu jaotus Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, siis tuleb ka maakohtu menetluskulu jaotus jätta muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta apellandi kanda TsMS § 171 lg 1 järgi.

Mare Merimaa

Gaida Kivinurm

Margo Klaar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.