07. detsember 2012.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-36079
Tsiviilasi
TAS'i hagi osaühing A ja osaühing G-F vastu töö lepingutingimustele mittevastavusega tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
20465,79 eurot (320 220 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: TAS (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Past, e-post [email protected] Kostja II: Osaühing G-F (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Mahlapuu, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 13.11.2012
RESOLUTSIOON
1.TAS ́i hagi osaühingu G-F vastu rahuldada.
2.Nõustuda TAS ́i poolt osaühingule G-F töövõtulepingu järgi tasutud hinna 8731,61 eurot alandamisega 8731,61 euro võrra.
3.Välja mõista osaühingult G-F TAS ́i kasuks ülemäära makstud summa 8731,61 (kaheksa tuhat seitsesada kolmkümmend üks eurot ja 61 senti) eurot. Menetluskulude kindlaksmääramine Kohus võtab arvesse, et 25.04.2011 Harju Maakohtu otsusega jäeti kuni selle otsuse tegemiseni kantud menetluskuludest 57 % kostja OÜ A kanda. Seega ülejäänud hageja menetlus-kulud jäävad kostja osaühing G-F kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2-09-36079 Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud
1.TAS (edaspidi hageja) esitas 24.07.2009 Harju Maakohtusse hagi OÜ A (edaspidi kostja I) ja OÜ G-F (edaspidi kostja II) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 2007.a. kostjalt I XXX maakonnas XXX vallas XXX külas XXX talus asuva renoveeritava tenniseväljaku aluse valmistamise ja kostjalt II tenniseväljaku katmise kunstmuruga. Töö maksumuseks pidi nii kostja I kui kostja II osas kujunema orienteeruvalt 100 000 krooni. Pärast seda kui kostja I lõpetas 2007.a. sügisel tennise-väljaku aluse valmistamise, alustas kostja II tenniseväljakul murukatte paigaldustöid. Kostjad ei määranud tööde vastuvõtmiseks tähtaega ega kutsunud hagejat tehtud tööd vastu võtma. Hageja tasus kostja II poolt esitatud arve 01.11.2007.a. summas 136620,40 krooni. 2008.a. kevadel peale lume sulamist selgus, et tenniseväljak on ebatasane ning tekitab pallide valepõrkeid. Sisuliselt oli tenniseväljak kasutuskõlbmatu. Kostja II seletas vastuseks hageja suulistele pretensioonidele, et kunstmuru oli paigaldatud ajal, mil vihma sadas. Seega olevat tegemist tehnoloogia rikkumisega. Muru paigaldajateks olid algajad noormehed, kellel puudusid vastavad teadmised ning ka muru-paigaldamisrulli kasutamisel tekkis osaline praak. Samas lubasid nii kostja I kui kostja II esindajad töö ümber teha ja puudused kõrvaldada hiljemalt 2008.a. sügiseks. 2008.a. suvel saabusid kostja II töömehed, kes otsustasid murukatte lahti lõigata. Hiljem on selgunud, et murukatte lahtilõikamine muutis muru täiesti kasutuskõlbmatuks. Hageja helistas korduvalt kostjate esindajatele. Kostja II leidis, et töid jätkata ei saa, kuna vihmasajud on alanud. Lepiti kokku, et töö üleandmise viimaseks tähtajaks on 2009.a. maikuu. 2009.a. kevadel, nähes et kostjate poolt antud lubadused tennise-väljaku renoveerimise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks ei anna tulemusi, pöördus hageja Tarbijakaitseameti poole. Samuti tellis hageja ekspertiisi OÜ-lt U , millest nähtuvalt esines puudusi nii kostja I kui kostja II poolt tööde teostamisel, aga ka materjalide valikul ja ette-valmistamisel. Hageja palus kostjatelt välja mõista solidaarselt hageja kasuks lepingutingimustele mittevastavusega tekitatud kahju 20465, 79 eurot (320 220 krooni, tl I tl 4-9).
2.Hageja jäi oma 05.11.2009 seisukohas hagiavalduses esitatud väidete juurde. Hageja märkis, et tasus tööde eest peale kostjate korduvaid palveid, olles saanud mõlemalt lubaduse, et tööd lõpetatakse lähiajal ning mänguväljak antakse hagejale üle mängukõlblikuna (I tl 73-75).
3.Hageja esitas 06.07.2012 avalduse hagiavalduse täpsustamiseks, mille kohaselt hageja nõuab kostjalt II kahju hüvitisena 8731,61 eurot (136620 krooni). Hagejal kulub tenniseväljaku taastamiseks vastavalt U OÜ tõendile summa 13326,10 eurot , mis oluliselt ületab kostjalt II nõutavat summat. Juhul kui kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostjalt II kahju hüvitamiseks, esitab hageja alternatiivsena nõude kostja II poolt tehtud töö eest tasutud hinna 136620 krooni alandamiseks 136620 krooni võrra, kuivõrd rajatud tenniseväljak on kasutamiseks täiesti kõlbmatu. Tenniseväljakuna kasutamiseks tuleb enne uue väljaku ehitamist olemaolev väljak täielikult eemaldada, kuivõrd kasutatud on valet liiva ja liivakiht on liiga õhukene. Nimetatud põhjusel kasvavad käesoleval hetkel tenniseväljakul noored puuvõrsed ja levivad erinevad samblikud. Seega XXX talu tenniseväljaku väärtus ei ole hetkel mitte 0 eurot, vaid hoopis negatiivne, kuna tenniseväljakuna kasutamiseks tuleb taastada väljakute rajamisele eelnenud olukord, mis omakorda nõuab kulude tegemist (II tl 52-56).
4.Hageja jäi oma 04.09.2012 seisukohas hagiavalduse täpsustuses esitatud väidete juurde (II tl 7174).
2-09-36079
5.Kohtuistungitel 18.03.2011 ja 13.11.2012 jäi hageja hagiavalduses ja selle täpsustuses esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada (I tl 141-150, II tl 102-106).
Kostja II vastuväited
6.Kostja II poolt hagiavaldusele esitatud vastuse kohaselt kostja hagi õigeks ei võta ja hageja esitatud nõudeid ei tunnista. Hageja ja kostja II vahelises suulises töövõtulepingus oli kokku lepitud ainult töövõtutasus, muudes tingimustes poolte vahel kokkulepet ei olnud. Kostja II andis hagejale töö üle 2007.a. sügisel ja esitas 01.11.2007 arve summas 136620,40 krooni, mille hageja tasus 27.12.2007 (arve tasumise tähtaeg 30 päeva). Kostja II leiab, et arve tasumisega on tõendatud töö vastuvõtmine hageja poolt. Hageja väited, et ta esitas 2008.a. kevadel kostjatele suulised pretensioonid teostatud töö puuduste kohta, on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja kirjalikud pretensioonid on tuvastatavad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis alles 27.05.2009 Tarbijakaitseameti kontrollaktis, so pea 1,5 aastat peale tööde valmimist ja vastuvõtmist hageja poolt. Kuna hageja on hagiavalduses väitnud, et tegemist on tarbijatöövõtuga, siis sellest tulenevalt oleks tellija pidanud töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama 2 kuu jooksul. Kostja II leiab, et sellest tulenevalt ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja II ei ole väitnud hagejale, et ta on tunnistanud kunstmuru paigaldamise tehnoloogia rikkumist sellega, et see paigaldati ajal, millal sadas vihma, samuti on paljasõnalised ja tõendamata hageja väited, et kunstmuru paigaldajateks oleks olnud algajad noormehed. Kostja II ei ole lubanud hagejale tööd ümber teha ja puudusi kõrvaldada hiljemalt 2008.a. sügiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja II poolt teostatud töö, st kunstmuru paigaldus, ei vasta lepingutingimustele. Töö vastuvõtmise korral tellija poolt eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata (I tl 52-57).
7.Kostja II jäi oma 13.01.2010 seisukohas varasemate vastuväidete juurde. Kostja II soovib rõhutada, et võttis hagejalt töö (kunstmuru paigaldamise) täitmiseks vastu eeldusel, et tenniseväljaku alus on tehtud nõuetekohaselt. Hageja ei esitanud kostjale II töö andmisel mitte mingisuguseid andmeid selle kohta, et tenniseväljaku aluse ehitamisel ei oleks järgitud norme ning et alus ei vastaks nõuetele. Selline hageja kohustus tuleneb tellija omanikujärelevalvest. Kostjal II oli tööd alustades eeldus arvata tulenevalt hageja juhistest, et tenniseväljaku alus on tehtud nõuetekohaselt ja kvaliteetselt ning selle mittevastavuse risk lasus hagejal (I tl 99-100).
8.Kostja II leiab oma 10.08.2012 seisukohas hagiavalduse 06.07.2012 täpsustusele, et hageja ei ole esitanud oma nõuet ega ka tõendeid selle kohta, millele nõue tugineb, selle kohta, millised on kohase ja mittekohase täitmise väärtused kostja poolt kohustuse täitmise aja seisuga, so 2007.a. sügis. Hageja väidab paljasõnaliselt ning tõenditele tuginemata, et tenniseväljakute väärtus hetkel ei ole mitte 0 eurot, vaid hoopis negatiivne. Hageja väite kohta, et kasutatud on valet liiva ja liivakiht on liiga õhukene, leiab kostja II, et Eestis puuduvad normid tenniseväljakute rajamise kohta. Kostja II poolt kasutatud liiv vastab oma tingimustelt soovituslikele nõuetele. Kostja II ei vastuta selle eest, et kostja I teostas aluspinnase mittenõuetekohaselt. Asjaolu, et käesoleval ajal, so ligi viis aastat peale kostja poolt töö teostamist, kasvavad väljakul puuvõrsed ja levivad erinevad samblikud, ei ole asjasse puutuvad, kuna kostja ei kanna vastutust hageja kinnistu hooldamise eest (II tl 64-67).
9.Kohtuistungitel 18.03.2011 ja 13.11.2012 jäi kostja II oma vastuväidete juurde ja palus jätta hagi rahuldamata (I tl 141-150, II tl102-106). Eelnev menetluse käik
2-09-36079
10.Harju Maakohtu 25.04.2011 otsusega tsiviilasjas 2-09-36079 hagi rahuldati ja mõisteti hageja kasuks kostjalt I välja 11734,18 eurot ja kostjalt II 8731,61 eurot (I tl 152-156).
11.Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2011 otsusega tühistati Harju Maakohtu25.04.2011 otsus osas, millega kohus rahuldas hagi kostja II vastu ja jäeti hagi kostja II suhtes rahuldamata (I tl 194-197).
12.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12.04.2012 otsusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2011 otsus ja Harju Maakohtu 25.04.2011 otsus osas, millega rahuldati hagi kostja II vastu ja mõisteti hageja kasuks välja 8731.61 eurot ning saadeti asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks (II tl 29-35).
Kohtuotsuse põhjendused
13.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja II vastuse koos hageja ja kostja II täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hageja nõue kostja II vastu tuleb rahuldada.
14.Kohus vaatas asjas läbi järgmised tõendid ning nende alusel tuvastas järgmised asjaolud:
1.Kostja II esitas hagejale 01.11.2007 arve nr A 106 summas 136620,40 krooni (sisaldab käibemaksu summas 20840,40 krooni), mille hageja tasus 27.12.2007 ( I tl 12, 64);
2.Tarbijakaitseameti Viljandi - ja Jõgevamaa talituse peainspektor AR koostas 27.05.2009 hageja tenniseväljaku kohta kontrollakti nr 290262 (I tl 13-14);
3.U OÜ esindaja AK hinnangu p 2 kohaselt tenniseväljaku kunstmurukate on paigaldatud ebakvaliteetselt, rullide ühenduskohad ei ole liimitud vastavalt nõuetele, ühenduskohad on näha. Kunstmuru ei ole paigaldamise käigus korralikult pingutatud, tulemuseks on kortsus kunstmurukate. Kortsus kohtades ei vasta palli põrge tennise-mänguks vajalikele tingimustele. Lisaks kannatab väljaku esteetiline väljanägemine. Hiljem on paigalduse käigus proovitud tekkinud vigu parandada kortsus kunstmuru kohtade katte katki lõikamisega, mille tulemuseks on rikutud kunstmurukate. P. 3 kohaselt kunstmuru-kattesse ei ole paigaldatud normidele vastavat kogust täiteliiva. Norm on 23 kG / m2 kohta, paigaldatud on ca 10 kG / m2 kohta. Kunstmuru lible ei ole püsti harjatud. P. 4 kohaselt paigaldatud täiteliiv ei vasta normidele. Kunstmuru täiteks kasutatud liiv on tavaline ehitusliiv, suureteraline, pesemata, sõelumata, kandilise teraga, mis kahjustab mängu käigus kunstmuru liblet ja vähendab oluliselt katte kasutusiga. Pesemata liiv sisaldab huumust, mis soodustab sambla ja vetikate kasvu kunstmuru sees, mis omakorda rikub väljaku mänguomadusi. Kunstmuru täiteks kasutatakse ümara teraga pestud ja sõelutud kuiva liiva (I tl 15);
4.Spetsialist AOS arvamuse kohaselt ei saa nõustuda hr AK hinnangus toodud punktiga nr 2 ja nr 4 kui OÜ G-F konkurendi subjektiivse hinnanguga p 2. osas ja faktivigadega p 4 osas. A.-O. S arvamuses esitatud järelduse p 4 kohaselt tennise-väljak on kasutamatu seoses vääralt ehitatud alusega, mistõttu ei saa nõustuda pretensioonidega kunstmuru osas (tl 6162);
5.Kohtu poolt määratud eksperdi TK (K ) 08.10.2010 eksperdiarvamuses on vastuses küsimusele 1 märgitud, et tenniseväljak ei sobi oma omadustelt tennisemänguks, sest tenniseväljak on pehme, ebatasane ja hooldamata, kusjuures pehmuse tingib muuhulgas, et tenniseväljaku kunstmurukattes on liivtäide teostatud osaliselt (1.1) ja ebatasasuse tingib muuhulgas, et murukattes on liivtäide teostatud ebaühtlase paksusega (1.2.). Vastuses teisele küsimusele on ekspert märkinud, et kunstmuru katteks kasutatav materjal vastab üldiselt tunnustatud nõuetele, kuid kunstmuru katteks liiv ja liivatäide ei vasta üldiselt tunnustatud nõuetele ja tootetehnilistele tingimustele. Vastuseks kolmandale küsimusele on ekspert täiendavalt märkinud, et kvartsliiva fraktsiooniga 0,3-1,5 mm asemel on kasutatud
2-09-36079 keskliiv fraktsiooniga 0-5 mm. Paigaldamata on nõutav kogus, täiteliiva kulunormiga 25 kG /m2 kohta, ehk 17 mm. Liiv paigaldada, kus libled on harjatud ülesse. Kunstmuru katte esteetiline välimus ei vasta tunnustatud nõuetele, ühenduskohad on nähtavad. Vastuseks neljandale küsimusele on ekspert märkinud, et tenniseväljaku murukatte paigaldamisel omab aluspinnas suurt mõju. Konstruktsioonide kihtide ülesandeks on moodustada aluspinnase peale ühtlane, tasane ja kandev pind, mille peale laotakse pinnakattematerjal ehk murukate, mis jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi (II, tl 81-101).
15.Asja ei ole vaidlust, et pooled sõlmisid 2007.a. XXX maakonnas XXX vallas XXX külas XXX talus asuva hagejale kuuluva renoveeritava tenniseväljaku kunstmuruga katmiseks suulise töövõtulepingu (võlaõigusseaduse (VÕS) § 635) ja kostja II ülesandeks oli kunstmuru (tennisekate PE2023 red/green) transport ja paigaldamine ning liiva kohaletoimetamine ja kunstmuru liivatamine (I tl 12). Eelnevalt oli hageja tellinud kostjalt I tenniseväljaku aluse valmistamise, kellele tasus töö eest 11734,18 eurot (183600 krooni). Vastavalt lepingule kattis kostja II tenniseväljaku aluse kunstmuruga ja liivatas selle ning esitas hagejale arve summas 8731,63 eurot (136620,40 krooni), millise summa hageja tasus. 2008.a.kevadel kui hageja tööd üle vaatama läks, selgus, et tenniseväljak on tennise mängimiseks kasutuskõlbmatu, kuna on ebatasane ja tekitab pallide valepõrkeid. Hageja tütre AS kohtuistungil antud ütluste kohaselt väljaku väljanägemine oli kurb. Liivakotid olid väljaku kõrval, kus oli ka ehitusprügi, katterullid ja murutükid. Kahed äärepostid olid pikali ja katki ning murukate lainetas. Kattele ei olnud kantud piisavas koguses liiva. Kevadel 2008 olid kostja II poolt tööde parandamiseks saadetud poisid katte katki lõiganud ja siis hakkasid katet kokku liimima, millega kate oli täielikult rikutud. Proovisid palli põrgatada, kuid pall ei põrkunud (I tl 144-150).
16.Eelnevast menetluskäigust käesolevas tsiviilasjas nähtub, et Harju Maakohtu 25.04.2011 otsus on osas, millega mõisteti hageja kasuks kostjalt I välja 11734,18 eurot, tänaseks jõustunud. Riigikohtu tsiviilkolleegium esitas oma 12.04.2012 otsuses seisukohad asja uuesti läbivaatamiseks kostja II suhtes. TsMS § 693 lg 2 kohaselt Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohtu otsusest tulenevalt (p 12) hageja nõudeõiguse tekkimise eelduseks on töö lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 641) ning töövõtja vastutus selle eest (VÕS § 642). Asja läbivaatamisel tuleb hinnata eksperdiarvamuse järeldusi, mis puudutavad kostja II tehtud tööde mittevastavust lepingutingimustele. Nii on eksperdiarvamuses vastuses küsimusele 1 märgitud see, et tenniseväljaku pehmuse ja ebatasasuse tingib murukatte aluskonstruktsiooni ebatasasuse kõrval ka asjaolu, et tenniseväljaku kunstmurukate on ainult osaliselt liivaga täidetud ja see on ebaühtlase paksusega. Vastates küsimusele 2 ja 3, on ekspert osutanud, et kunstmuru liivatäide ei vasta üldiselt tunnustatud nõuetele ja tootmistehnilistele andmetele, sest kvartsliiva fraktsiooniga 0,3-1,5 mm asemel on kasutatud keskliiva fraktsiooniga 0-5 mm ning paigaldamata on nõutav kogus täiteliiva kulunormiga 25 kg/m2 kohta ehk 17 mm. Samuti leiab ekspert, et kunstmurukatte esteetiline välimus ei vasta tunnustatud nõuetele, ühenduskohad on nähtavad. Eksperdiarvamuse (vastus küsimusele 4) kohaselt on murukatte paigaldamisel aluspinnasel suur mõju (murukate jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi), kuid see ei muuda eksperdi arvamust kostja II tehtud tööde ebakvaliteetsuse kohta. Samasugused kostja II tehtud töö puudused, millele osutatakse eksperdiarvamuses, on esile toodud ka U OÜ arvamuses. Kuigi kunstmurusse paigaldatava liivaga täitmine peeti algavate sügisvihmade tõttu õigeks lõpetada kevadel ja murukatte materjal vastas eksperdi arvates tunnustatud nõuetele, ei saa tähelepanuta jätta eksperdi esiletoodud kostja II tööd puudutavad puudusi (liiva ning kunstmuru välimuse (nähtavad ühenduskohad) mittevastavus tunnustatud nõuetele). Pooled ei vaidle selle üle, et kostja II kohustuseks oli kunstmuru (mille oluline osa on liivatäide) paigaldamine.
17.Kohus leiab nii Riigikohtu osundatud kui ka teisi asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates, et nii nagu kostja I tööga seonduvad puudused, nii ka kostja II tööga seonduvad puudused mõjutasid negatiivselt hagejale kuuluva tenniseväljaku kvaliteeti, st et ka kostja II on vastutav hagejale
2-09-36079 üleantud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Samuti nõustub kohus Riigikohtu otsuses sedastatuga (p 13), et vastavalt VÕS § 641 lg 3 tuleb töövõtjal, kes tegi oma tööd varem tehtud tööde jätkuna, kontrollida, kas eeltööd sobivad selleks, et ta saaks teha enda töid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, või on eeltöödel puudusi, mis ohustavad ka tema tehtud tööde vastavust lepingutingimustele. Selliste puuduste esinemisel tuleb tellijat neist informeerida. Asjas on tuvastatud, milline mõju on tenniseväljaku aluse paigaldamisel (kostja I tööd) tenniseväljaku murukatte paigaldamisele (kostja II tööd). Eksperdiarvamuse kohaselt on alusel suur mõju, sest konstruktsiooni kihtide ülesandeks on moodustada aluspinnase peale ühtlane, tasane ja kandev pind, mille peale laotakse murukate (mis jäljendab aluspinnasest tulenevaid konarusi ja ebatasasusi). Seega tuli kostjal II vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on kostja I tehtud eeltööde sobivust enda tööde tegemiseks piisavalt kontrollinud ning hagejat mittesobivusest informeerinud. Seisukoht, et kostja II oli õigustatud tuginema eeldusele, et kostja I rajatud ja hageja poolt tööde jätkamiseks heaks kiidetud tenniseväljaku alus on kunstmuru paigaldamiseks kõlblik, on eeltooduga vastuolus. Eeltoodust nähtuvalt pidi kostja II omapoolsest vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta on enne kunstmuru paigaldamist ja selle liivatamist piisavalt hoolikalt kontrollinud, kas kostja I poolt tehtud tööd tenniseväljaku aluse valmistamisel on olnud sobivad.
18.Kohtu hinnangul kostja II tõendeid selle kohta, et ta oleks kvaliteetse lõpptulemuse saamiseks kostja I töö sobivust piisavalt hoolikalt kontrollinud, ei esitanud. Kostja II vastuväitega, et kostja II ei pidanudki seda tegema ja see oli hageja kui tellija kohustuseks, kohus ei nõustu. Kohtu hinnangul oli hageja õigustatud eeldama, et kostja II kui spetsiifilise välistingimustes kasutatava ja suhteliselt kalli kattematerjali asjatundjast tarnija/paigaldaja on teadlik, millistele tingimustele peab tenniseväljaku alus vajaliku lõpptulemuse saavutamiseks vastama ning selgitab enne kunstmuru paigaldamist tenniseväljaku aluse olukorra välja. Kostja seda ei teinud. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul õigustatud järeldus, et kostja II poolt tehtud töö kunstmuru paigaldamisel ja liivatamisel ei vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 2).
19.Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusest lähtuvalt võib hageja nõue olla käsitatav hinna alandamise nõudena (VÕS § 112 lg 3). Hinna alandamise eesmärgiks on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevahelise kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda. Viidatud sätte lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Seega võib tellija lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle töö eest töövõtjale makstavat tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab VÕS § 648). Hinna alandamise avalduse võib teha ka kohtumenetluses, mh hagis, kui see jõuab kostjani. Hinna alandamist võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse saab väljendada valemina: alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) * lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudusteta (kohase täitmise väärtus) - vt Riigikohtu lahend 3-2-1-29-10 p 12).
20.Kohtu hinnangul VÕS §-s 648 nimetatud tingimusi töövõtjale tasu vähendamise piiramiseks asjas ei esine. Hageja täpsustas oma hagiavaldust kostja II suhtes alternatiivse nõudega vähendada hinna alandamise korras kostja II poolt tehtud töö eest hageja poolt tasutud hinda 8731,61 euro võrra. Hageja selgitas täiendavalt, et kuna väljakut tennise mängimiseks kasutada ei saa (vt. AS ütlused, eksperdi vastus küsimusele 1), siis võttes arvesse Riigikohtu otsuses näidatud alandatud hinna leidmise arvutuskäiku, kui lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) on null, siis on alandatud hind samuti null. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et hageja poolt kostjale II tasutud summa tuleb ülemäära makstud summana täielikult tuleb hagejale
2-09-36079 tagastada. Kostja vastuväidete kohaselt hageja ei ole tõendanud, millised olid kohased ja mittekohase täitmise väärtused kohustuse täitmise aja seisuga, so 2007.a. sügis. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus kostjate ebakvaliteetse töö tõttu tenniseväljakul ei ole neid omadusi, mis võimaldaks seda eesmärgipäraselt (so tennise mängimiseks) kasutada ja mingil muul eesmärgil kasutamiseks puudub hageja jaoks tenniseväljakul igasugune väärtus, samuti peab hageja kandma kostjate töö ümbertegemiseks täiendavalt olulisi kulutusi, on põhjendatud hageja seisukoht, et tenniseväljaku väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) on null, mistõttu null on ka tenniseväljaku alandatud hind. Võttes arvesse, et hageja on kostjale II tasunud töö eest 8731.61 eurot, on hagejal õigus nimetatud summa kui ülemäära makstud summa kostjalt II tagasi nõuda. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi.
Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud kostja II kanda. Kohus võtab arvesse, et 25.04.2011 Harju Maakohtu otsusega jäeti kuni selle otsuse tegemiseni kantud menetluskuludest 57 % kostja OÜ A kanda. Seega ülejäänud hageja menetluskulud jäävad kostja II kanda. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.