2-13-10543
Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Otsuse tegemise aeg ja koht
29.aprill 2013, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-13-10543 Eesti Haigekassa hagi A A vastu kahju hüvitamise nõudes 56,35 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja lahendamise viis
Hageja: Eesti Haigekassa (RK 74000091, asukoht: Lembitu 10, Tallinn 10114) Hageja lepinguline esindaja: Ilona Põld (IK XXX, e-post: XXX) Kostja: A A (IK XXX, elukoht: XXX, tel.nr. XXX) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
2-13-10543 täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Eesti Haigekassa esitas 06.märstil 2013 hagiavalduse A A vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul, alates kohtumääruse kättesaamisest. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 19.märstil 2013. Kostja ei ole hagiavalduse kirjalikult vastanud ega taotlenud menetlustähtaja pikendamist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamiseks tagaseljaotsusega, hagiavalduses toodud asjaoludel ja õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kooskõlas TsMS § 407 lg 2 hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja hagiavaldusele ei ole vastanud. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, mille tõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega hagiavalduses esitatud asjaoludel ning õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 56,35 eurot. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste 2(3)
2-13-10543 vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja A A kanda. Kooskõlas TsMS § 1741 lg 3 kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 11 kohaselt riigilõivu ei võeta kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Hagi esemeks on terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise nõue ning pooled on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest. Muude menetluskulude hüvitamist ei ole hageja taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.