Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

kontrolli käigus tuvastada, et 20.09.2011 jõustunud kohtulahend ja järgmisel päeval, s.o. 21.09.2011, esitatud täiteavaldus ei ole kooskõlas TMS § 19, § 21 ning VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 3 ja 7 sätestatuga. Eeltoodust johtuvalt ei oleks kohtutäitur tohtinud täitemenetlust alustada ja seega on ta rikkunud ka TMS § 8 tulenevat kohustust. Kohtutäituri otsuses on väär viide sellele, et täitemenetlus on algatatud enne, kui avaldaja tasus võlgnetava summa õigustatud isikule ehk notarile - täiteteate sai ta kätte 08.10.2011 ja võlgnetav on tasutud päev enne seda notari deposiitkontole (s. o. 07.10.2011). 04.10.2011 pöördus ta kohtutäituri poole ja palus mitte alustada täitemenetlust. Lisaks on KTS § 34 kohaselt täitemenetluse algatamise tasu 15,97 €, mitte 19,16 € nagu on märkinud kohtutäitur oma otsuses. Neil asjaoludel palub kaebuse esitaja tühistada kohtutäituri 22.12.2011 otsus täiteasjas nr 119/2011/1405, samas asjas koostatud täitmisteade ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja lõpetada asja menetlus.

KOHTUTÄITURI VÄITED

Kohtutäituri vastuse kohaselt (tl 23-24) täitemenetluse algatamisel kontrollib kohtutäitur TMS § 12 kohaselt täitemenetluse algatamise eeldusi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-100-11 öelnud, et täitemenetluses kehtiva formaliseerituse tõttu peab kohtutäitur kontrollima kas täitedokument vastab seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Kohtutäiturile täitmiseks esitatud kohtulahend on jõustunud 20.09.2011, seega on eeldus täitemenetluse algatamiseks täidetud. TsMS § 457 sätestab otsuse jõustumise tagajärjed: lõikest 1 tulenevalt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse § 76, mis reguleerib kohustuse täitmist lõikest 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, lõike 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat; lõige 3 reguleerib kohast täitmist: kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil ning lõikest 4 tuleneb, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 04.oktoobril 2011 täitemenetluse algatamisel ei ole kohtuotsusest 3-04-385 tulenev nõue täidetud, mida kinnitab ka kaebaja. Asja materjalidest nähtub, et 04.10.2011 on sissenõudja esindaja kaebajat teavitanud, et kohtuotsus on pööratud täitmisele ning täpsemate andmete kohta on võimalik saada teavet kohtutäiturilt. Kaebaja teades, et täitmisega tegeleb Võru kohtutäitur Taive Peedosaar, on võlgnetava summa tasunud notari deposiitarvele sidudes summa kättesaamise tingimusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 461 lg 1 kohaselt kuulub jõustunud kohtulahend täitmisele, täitmist ei saa siduda saaja poole kohustusega tasuda võlgniku kohustuse täitmisega seotud kulusid. Kaebaja on 12.10.2011 teavitanud kohtutäiturit, et kohtuotsusega tasumisele kuuluvat summat sissenõudjale enne üle ei kanta, kui sissenõudja on hüvitanud kaebajale deponeerimiskulud summas 7 eurot 67 senti. Võlaõigusseaduse § 90 sätestab, et kohustuse täitmise kulud kannab võlgnik. Tingimuslikku tasumist, kus sissenõudja peab kandma täiendavaid kulusid ei saa pidada kohaseks täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja kohustus A. L. kasuks ning kohtutäituri menetluskulud ja menetluse algatamise tasu tasumata. Lähtudes eeltoodust palub kohtutäitur jätta kohtul kaebus rahuldamata.

KOHTU POOLT

PÕHJENDUSED

TUVASTATUD

ASJAOLUD,

3 (8)

TEHTUD

JÄRELDUSED

JA

Kohus leiab, et R. K. kaebus tuleb jätta osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata. Kaebuse esitaja leiab, et kohtutäitur on alustanud täitemenetlust täiteasjas täitemenetluse seadustikku rikkudes. TMS §2 lg 1 p 2 kohaselt täitemenetluse seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad halduskohtu jõustunud otsusest ja määrusest menetluskulude ja muude avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete kohta. 20.09.2011.a. kehtinud HKMS § 96 kohaselt haldusasjas kohtulahend jõustub vastavalt tsiviilasja hagimenetluses tehtud kohtulahendi jõustumise sätetele. TsMS § 655 lg 2 p 2 kohaselt ringkonnakohtu otsus jõustub eelkõige, kui otsuse peale esitatud kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse või see jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kassatsioonimenetlus lõpetatakse. TsMS § 694 lg 2 kohaselt Riigikohtu otsus ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustuvad nende avalikult teatavakstegemise päeval ja nende peale ei saa edasi kaevata. Seega Tartu Ringkonnakohtu 23.septembri 2008.a. otsus haldusasjas nr 3-04-385 R. K. lt menetluskulude väljamõistmise osas (tl 26-29) jõustus 20.septembril 2011.a., sest Riigikohtu Halduskolleegiumi määrusega (tl 52) jäeti R. K. kassatsioonikaebus menetlusse võtmata. Riigikohtu otsus avaldatakse TsMS § 694 lg 1 kohaselt Riigikohtu veebilehel ja edastatakse menetlusosalistele. Seadusandja ei ole Riigikohtu lahendi jõustumist sõltuvusse seadnud selle menetlusosalistele kättetoimetamise ajast, vaid avalikult teatavakstegemise päevast. 20.09.2011.a. kehtinud HKMS § 98 kohaselt kohtulahend täidetakse pärast jõustumist. Vandeadvokaat Alar Urm sissenõudja A. L. esindajana on esitanud 21.09.2011 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2008 otsuse nr 3-04-385 alusel 754.15 euro nõudes (tl 25-29). 04.10.2011 on kohtutäitur teavitanud R. K. täitemenetluse alustamisest ning AS Eesti Post vahendusel edastanud täitmisteate R. K. le (tl 50-51). 08.10.2011 on R. K. täitmisteate vastu võtnud (tl 30, 32). TMS § 12 lg 3 kohaselt võib kohtutäitur TMS § 12 lõikes 1 ja 2 nimetatud täitedokumendi võtta täitmisele ka jõustumismärketa ja dokumendi füüsilise esitamiseta, kui lahendi jõustumist saab tehniliselt turvaliselt kontrollida muul viisil. Kohtutäituri selgituste kohaselt esitas sissenõudja ringkonnakohtu otsuse koopia elektrooniliselt ja selle jõustumist oli võimalik kontrollida, sissenõudja esindaja oli esitanud ka Riigikohtu mittemenetlemise teate (tl 25). Riigikohtu lahendid avaldatakse Riigikohtu veebilehel. Asjas ei ole vaidlust, et mõlemad kohtulahendid asjas esitatud kujul on tehtud ka tegelikult märgitud aegadel. Seetõttu kohus ei tuvastanud kohtutäituri tegevuses TMS § 12 rikkumist, sest kohtutäitur on kontrollinud, kas see on TMS § 2 lg 1 p 2 kohane täitedokument ning kas kohtuotsus on jõustunud. Kohtutäitur leiab, et täitemenetluses kehtiva formaliseerituse tõttu peab kohtutäitur kontrollima kas täitedokument vastab seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele. Riigikohus on oma 16.oktoobri 2002.a. määruses nr 3-2-1-119-02 selgitanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument,

4 (8)

on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Kohtutäitur on koostanud sissenõudja täitmisavalduse ja täitedokumendi alusel täitmisteate 14 päeva möödumisel ringkonnakohtu otsuse jõustumisest (4.oktoobril 2011.a.) ning täitmisteates määranud võlgnikule vabatahtliku täitmise tähtajaks 10 päeva täitmisteate kättetoimetamise päevast (tl 50-51). Kohus ei ole tuvastanud ka selles tegevuses kohtutäituri poolt täitemenetluse seadustiku või teiste seaduste rikkumist. Paljasõnalised ja tõendamata on avaldaja väited, et ta on informeerinud kohtutäiturit, et tal ei ole õnnestunud sissenõudja rekvisiite saada ja seetõttu kohustust täita; samuti ei saa lugeda neid selliseks aluseks, mis tingiksid kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamisest sissenõudja avalduse alusel keeldumise. Asjakohased ei ole kaebuse esitaja viited TMS § 19 lg 1 ja 21 lg 1, mis sätestavad vastavalt täitemenetluse alguse tähtajalise või tingimusliku nõude puhul ja kohustuste samaaegse vastastikuse täitmise. Samuti reguleerib avaldaja poolt viidatud TsMS §461 kohtuotsuse täitmist tsiviilkohtumenetluses. Kohus selgitab, et viivitamatule täitmisele kuuluv otsus kuulub täitmisele juba enne otsuse jõustumist ja selle kohta on otsuses märge. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et käsitletav otsus ei ole viivitamata täidetav ja seetõttu kuulus täitmisele kehtinud HKMS § 98 kohaselt pärast otsuse jõustumist. TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega täitemenetlus alanuks. Tähtaja järgimise ja katkemise arvestamisel ning tekkinud täitekulude osas loetakse täitemenetluse alguseks sissenõudja avalduse kohtutäiturini jõudmise aeg, kui täitmisteade toimetatakse võlgnikule kätte. 04.10.2011 on kohtutäitur koostanud R. K. le täitemenetluse alustamise täitmisteate (tl 50-51). 07.10.2011.a. hoiustas avaldaja vaidlusaluses haldusasjas väljamõistetud summa 754,16 € notar M. A. deposiitkontol (tl 14). 08.10.2011 on R. K. kohtutäituri poolt saadetud täitmisteate vastu võtnud (tl 30, 32). 12.10.2011 teatas avaldaja kohtutäiturile ja A. L. esindajale, et kuna võlausaldaja on vastuvõtuviivituses, siis kasutas avaldaja oma seadusest tulenevat õigust vastuvõtuviivituses oleva summa deponeerimisel, palus võlausaldajal võtta kohtutäiturilt tagasi täitemenetluse algatamise avaldus ja lõpetada täitemenetlus ning hüvitada võlgnetava summa hoiustamisega tekitatud kahju 7,67 eurot (tl 36). Avaldaja kaebuse koopiast (tl 33-34) nähtuvalt on kaebuse esitaja R. K. esitanud 19.10.2011 kohtutäiturile kaebuse, millega taotles täiteasja lõpetamist täitemenetluse seadustiku § 48 p 2 ja 8 alusel, kuna nõue on täidetud enne täitemenetluse algatamist ja täitemenetluse läbiviimiseks puudus õiguslik alus. Kohtutäitur ei ole R. K. kaebuse alusel täitemenetlust lõpetanud (tl 11-13), leides, et kohtutäitur ei saa tõlgendada TMS § 48 lg 1 p 2 laiendavalt. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 28.aprilli 2011.a. määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-26-11 leidnud, et iseenesest on õige seisukoht, et formaliseerituse põhimõttest tulenevalt peab kohtutäitur TMS § 48 lg 1 p 2 sätestatud juhul kirjaliku dokumendi saamisel täitemenetluse lõpetama. Viidatud sätte kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Võlasuhte lõppemise alused on märgitud VÕS §-s 186. Nõude rahuldamine TMS § 48 lg 1 p 2 mõttes tähendab VÕS § 186 p 1 järgi, et võlasuhe on lõpetatud kohase täitmisega. TMS § 48 lg 1 p 2 ei saa tõlgendada laiendavalt, st viidatud sätte tähenduses ei saa nõude rahuldamisena käsitada teisi VÕS §-s 186 sätestatud võlasuhte lõppemise viise. 5 (8)

Kohustuse täitmise põhimõtted sätestab VÕS § 76 jj. Rahalise kohustuse täitmise viisid sätestab VÕS § 91, mille lg 3 reguleerib enam levinud rahalise kohustuse täitmise viisina sularahata arveldust. Nimetatud sätte järgi loetakse rahaline kohustus võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole (st pangaülekande korral) täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses. Seega lõpetab kohtutäitur täitemenetluse nt juhul, kui võlgnik tõendab raha sissenõudja kontole laekumise. Kohus nõustub kohtutäituriga, et käesolevas asjas ei ole pooltevahelise võlasuhte lõppemise aluseks VÕS § 186 p 1, vaid võib olla VÕS § 186 p 9 sätestatud muu seaduses ettenähtud juht. VÕS § 120 kohaselt võib võlgnik võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral, samuti juhul, kui võlgnik ei tea või ei peagi teadma, kes on võlausaldaja, võlgnetava raha võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada. Nimetatud kohustuse täitmise viis eeldab antud asjas võlausaldaja (sissenõudja) vastuvõtuviivitusse sattumist. Samuti on võlgnik seadnud oma kohustuse täitmise eelduseks sissenõudja poolt eelneva võlgnetava hoiustamisega tekitatud kahju hüvitamise (tl 36). Kohus nõustub kohtutäituriga, et täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi rakendamisega ei ole kooskõlas täitemenetluses kohtutäituri poolt sissenõudja vastuvõtuviivituses viibimise, võlgnetava hoiustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse või muude taoliste asjaolude tuvastamine. Täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise või mittetäitmisega seonduva kontrollimine ei kuulu kohtutäituri pädevusse. Seega puudub kohtutäituril alus täitemenetluse lõpetamiseks. TMS § 221 lg 1,2 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Kuna avaldaja on väidetavalt pärast kohtuotsuse jõustumist oma täitedokumendist tuleva kohustuse sissenõudja ees täitnud, sissenõudja on esitanud kohtutäiturile tema vastu nõude sundtäitmise avalduse, on avaldajal tulenevalt TMS § 221 lg 1,2 õigus esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kaebuse esitaja on oma kaebuses esitanud arvukalt etteheiteid sissenõudjale, kes ei osale käesoleva kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamise menetluses ja kohtul ei ole seetõttu ka nende etteheidete osas võimalik käesolevas asjas seisukohta võtta. Samuti ei ole kohtul ilma sissenõudja osavõtuta võimalik võtta seisukohta võlgnetava summa hoiustamisega tekitatud kahju hüvitamise osas sissenõudja poolt. Ka Riigikohus on oma 31.jaanuari 2008.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, 28.aprilli 2010.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, 19.jaanuari 2011.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-134-10 jt. korduvalt selgitanud, et täitemenetluse seadustiku § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Tegemist on hagiga, mille eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Kui võlgnik leiab, et ta on täitedokumendi täitnud, saab ta esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine

6 (8)

on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Täitemenetluse seadusest tulenevalt on täitemenetluse lõpetamine täiteasjas kohtutäituri pädevuses. TMS § 48 lg 1 p 8 alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse muul seaduses sätestatud alusel. Kohtutäitur selgitab, et sellel alusel lõpetab kohtutäitur täitemenetluse juhul kui täitemenetluses ilmnevad asjaolud asenduskaristuse määramiseks, aegumise kohaldamiseks või on kohus isiku pankroti välja kuulutanud. Avaldaja poolt ei ole käesolevas asjas esitatud asjaolusid, mis tingiksid täitemenetluse lõpetamist ka TMS § 48 lg 1 p 8 alusel. Kohtule esitatud kaebuses on kaebuse esitaja taotlenud ka täiteasjas koostatud täitmisteate ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist (tl 4). Oma kaebuses kohtutäiturile (tl 33-34) ta seda taotlenud ei ole. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebuse esitaja täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kätte saanud 10 päeva enne kaebuse esitamist kohtutäiturile ja ei nõudnud kaebuses kohtutäiturile nende tühistamist. Seetõttu tuleb kohtule esitatud kaebus täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamise osas jätta läbi vaatamata. Kui kohtutäitur on tekitanud kaebuse esitajale täitetoimingutega ebaseaduslikult kahju, on avaldajal õigus pöörduda kohtu poole kahju hüvitamise nõudega kohtutäituri vastu. Neil asjaoludel jätab kohus R. K. kaebuse osaliselt rahuldamata, jättes selle osaliselt täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamise osas läbi vaatamata. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et kuna kaebus jääb osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbi vaatamata, tuleb jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Roomet Sõnna Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2013 kohtumääruse alusel: Jätta muutmata Tartu Maakohtu 29. aprilli 2013.a määruse lõppjäreldused R. K. kaebuse rahuldamata jätmise ja läbivaatamata jätmise osas. Muuta kohtumääruse resolutsiooni sõnastust, lugedes resolutsiooni sõnastatuks järgmiselt:

7 (8)

„Jätta R. K. kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevusele täiteasjas nr 119/2011/1405 läbi vaatamata osas, milles taotleti täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistamist. Ülejäänud osas jätta R. K. kaebus kohtutäitur Taive Peedosaare tegevusele rahuldamata.“

VÄLJAVÕTE ÕIGE:

Inkeri Treial kantseleijuhataja

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.