Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.aprill 2013.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-44565
Tsiviilasi
WTOÜ hagi P OÜ vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hagi hind
Hageja – WTOÜ (reg.kood XXX) Hageja lepinguline esindaja Marina S Kostja – P OÜ (reg.kood XXX) Kostja nõustaja Anneli A 1075,39 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Hageja menetluskulud jätta tema enda menetluskulud jätta hageja enda kanda.
kanda,
kostja
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja suuliselt kostja poole 2011.a seoses plasmalõikeseadmele XXX jaoks kuluosade soetamisega. 17.06.2011.a kinnitas kostja hagejat huvitavate kuluosade soetamise võimaluse kohta ühe nädala jooksul e-kirjaga, millisele oli lisatud tellimus nr 305 tarnitavate osade loeteluga. Nimetatud tellimuse kohaselt võttis kostja täitmiseks tellimuse järgmistele kuluosade tarnimiseks: HYP MAX 200 düüs 200A O2 15 tk, HYP HT2000 pöörisrõngas 5 tk, HYP MAX 200 plasmaelektrood Air/O2 200A 15 tk, HYP MAX2000/HT2000 plasmaelektrood 100A 20 tk, HYP HT2000 plasmadüüs 100A 20 tk, HYP HT2000 pöörisrõngas 3 tk ja plasmamääre 3 tk. Tellitud kauba maksumuseks oli 904,60 eurot. Hageja tasus nimetatud summa kostjale 17.06.2011.a. 22.06.2011.a sai hageja kauba kätte. Kaubaks ei olnud H poolt toodetud kuluosad. Hageja huvi kostjaga lepingu sõlmimisel seisnes just plasmalõikeseadme XXX jaoks sama, mitte teiste tootjafirmade poolt toodetud kuluosade soetamises. Hageja helistas kostjale 22.06.2011.a teatades lepingust taganemisest ja tarnitud kauba tagastamisest, nõudes ühtlasi kauba eest tasutu tagastamist. 27.06.2011.a. saadeti kaup tagasi kostja aadressile. Tagastatud kaup hageja poolt kasutuses ei olnud, pakendeid ei avatud ega vigastatud. Samal päeval saatis hageja kostja esindaja e-posti aadressile kirjaliku teate kauba tagastamise kohta koos ettemaksu tagastamise nõudega. Kui peaaegu üks kuu peale kauba tagastamist ei olnud ettemaks hagejale üle kantud, siis tuletas hageja kostjale oma nõudest 25.07.2011.a meelde. Samal päeval sai hageja kostjalt keeldumise ettemaksu tagastamise kohta. Kostja ei olnud nõus kaupa tagasi võtma. Hageja palub kostjalt välja mõista 904,60 eurot. Viivise ajavahemiku 17.06.2012.a. kuni 30.10.2012.a. ja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras edasiulatuvalt alates 31.10.2012.a kuni põhinõude tasumiseni.
Kirjaliku vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Hageja väide, et hageja pöördus kostja poole suuliselt kuluosade soetamise eesmärgiga plasmalõikeseadme XXX jaoks, on õige. Kostja rõhutab, et hageja pöördus tema poole sooviga omandada kuluosi plasmalõikeseadme XXX jaoks. Hageja ei maininud kordagi, et tema sooviks on omandada XXX kuluosi. Lühend OEM on poolte poolt kasutataval tegevusalal üldtunnustatud lühend originaalvaruosade tähistamiseks OEM). Hageja ei täpsustanud ka muud moodi viidates, et tegemist peaks olema originaalvaruosadega. Vastavalt hageja soovile koostas kostja tellimuse, näidates ära konkreetsete kuluosade identifitseerimiseks vajalikud koodid. Ka tellimuses ei ole näidatud, et tegemist oleks OEM kuluosadega. Hageja aktsepteeris tellimuse, tasudes sellel märgitud makse. Ta oli nõus sõlmima lepingu tingimustel, et talle tarnitakse tellimuses märgitud koodidega tooted ning need tooted sobivad kasutamiseks plasmalõikeseadmel XXX. Hageja näol on tegemist isikuga kes nimetatud plasmalõikeseadet kasutab ning kes soovis kuluosi. Kostja tegeleb erinevate plasmalõikeseadmete müügi ja erinevate tootjate kuluosade müümisega. Hageja ei teatanud kostjale, et ta soovib originaalkuluosi. Kuivõrd hageja sellest ei teatanud, siis ei pidanud kostja eeldama, et hageja soovib originaalkuluosi. Seega on kostja täitnud oma kohustuse vastavalt hagejaga sõlmitud lepingule. Tellitud kuluosad olid vigastusteta ja sobisid kasutamiseks hageja seadmel. Hageja lepingust taganemine ei ole kehtiv. Hageja ei ole selgesõnalist taganemisavaldust ka esitanud. Lisaks osutab kostja sellele, et kostja on mitmete aastate jooksul ja edukalt vahendanud mitteoriginaal kuluosi just XXX seadmetel kasutamiseks ning senise praktika kohaselt ei ole kvaliteedilist erinevust nende osade kulumiskiiruse, töötsüklite arvu, süütamiste arvu, lõikekiiruse, lõike kvaliteedi vms parameetri näol.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et - hageja pöördus 2011.a suve alguses suuliselt kostja poole sooviga tellida plasmalõikeseadme XXX jaoks kuluosasid - Kostja saatis hagejale 03.06.2011.a pakkumuse (tlk 66) - Hageja esitas selle pakkumuse alusel 16.06.2011. a tellimuse (tlk 105) - Kostja saatis hagejale 16.06.2011.a tellimuse kinnituse (tlk 12) -Tellitud kauba maksumuseks oli 904,60 eurot. Hageja tasus nimetatud summa kostjale 17.06.2011.a (tlk 13) - 22.06.2011.a sai hageja kauba kätte. Samal päeval teatas hageja kostjale telefoni teel, et saadud kaup ei vasta lepingutingimustele, kuna kaubaks ei ole H poolt toodetud kuluosad. Hageja teatas, et ta saadud kaupa ei soovi ja nõudis makstud raha tagastamist . VÕS (Võlaõigusseaduse) § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja väidete kohaselt on hageja lepingust taganenud kostja poolt lepingu rikkumise tõttu ja nõuab seetõttu tasutud summa tagastamist. Kostja on seisukohal, et hageja poolt lepingust taganemine ei ole kehtiv kuna hageja ei esitanud selget taganemisavaldust, samuti ei ole kostja lepingut rikkunud. VÕS § 188 lg 1 kohaselt taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS § 116 mõttes. Kohtu arvates on taganemise formaalsed eeldused täidetud. Kauba kättesaamise järgselt teatas hageja kostjale, et saadud kaup ei vasta tema poolt tellitule ja nõudis kauba eest tasutu tagastamist. Nii hageja kui ka kostja väidavad, et telefonivestlus sellele teemal toimus 22.06.2011.a. Kohtu arvates on tegemist järeldusliku lepingust taganemisega. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine), lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Selleks, et tuvastada kas taganemise materiaalsed eeldused on täidetud, tuleb välja selgitada, kas hageja väide kostja poolt lepingu rikkumise kohta on tõendamist leidnud. Selleks tuleb välja selgitada poolte vahel sõlmitud lepingu tingimused.
VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1
järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Käesolevas asjas väidab hageja, et ta soovis kostjalt osta H kaubamärgi originaalkuluosi oma plasmalõikeseadmele H, kostja väidete kohaselt soovis hageja osta H seadmele sobivaid kuluosi, originaalkuluosade soovist hageja kostjat ei teavitanud. Juhul kui ei ole võimalik kindlaks teha poolte ühist tahet, siis VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Seega peab pool, kes tugineb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-le 3, tõendama, et tema poolt mõistetud lepingutingimuse tähendust teine lepingupool lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Juhul kui lepingut ei saa tõlgendada VÕS § 29 lg 1 ega lg 3 järgi, siis tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 kohaselt tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Asja materjalidest nähtuvalt tegi kostja hagejale kaupade pakkumise (tlk 66). 16.06.2011.a teatas hageja millised tooteid ja kui palju ta soovib (tlk 105). Kostja vormistas tellimuse ( (tlk 12), mille hageja tasus (tlk 13). Nimetatud tellimuse kohaselt ostis hageja kostjalt järgmised kuluosad: HYP MAX 200 düüs 200A O2 15 tk, HYP HT2000 pöörisrõngas 5 tk, HYP MAX 200 plasmaelektrood Air/O2 200A 15 tk, HYP MAX2000/HT2000 plasmaelektrood 100A 20 tk, HYP HT2000 plasmadüüs 100A 20 tk, HYP HT2000 pöörisrõngas 3 tk ja plasmamääre 3 tk. Esitatud pakkumustest ja aktseptidest ei nähtu kohtu arvates hageja soovi saada ainult H kaubamärgi originaalkuluosi. Kohtu arvates ei nähtu asja materjalidele lisatud tõenditest, et hageja küsis konkreetse tootja osade pakkumist. Hageja on asja materjalide juurde esitanud kostja kodulehe väljatrükid (tlk 64-65). Hageja väidetest nähtuvalt leidis ta just kodulehelt, et kostja tarnib kaubamärgi H kuluosi ja seetõttu eeldas, et temale tarnitakse nimetatud kaubamärgi kuluosad. Kohtu arvates tõendavad nimetatud kodulehe väljatrükid just vastupidist. Nimetatud kodulehelt nähtub, et konkreetselt H kaubamärgi kuluosade all pakub kostja 8 toodet, see on nähtav lehe all vasakus servas, kui ka eraldi loeteluna (tlk 64). Valides neist kaheksast konkreetse kuluosa nähtub, et tegemist on H kaubamärgiga (tlk 65). Hageja tellitud kuluosadest, ei kattu ükski kostja poolt pakutavate H kaubamärgi kuluosadega. Kuna hageja on ise tuginenud sellele, et info temale vajalike kuluosade kohta sai ta kostja kodulehelt, siis pidi tal olema ka arusaadav, milliseid kuluosasid pakub kostja originaalosadena. Kohtu arvates ei saanud hageja mõistlikult eeldada, et ilma tema konkreetselt väljendatud soovita, teab kostja talle tellida originaalosad. Hageja pidi kohtu arvates olema ka teadlik, et temale vajalikud kuluosad võivad olla originaalid või mõne teise tootja poolt toodetud, sest varasemalt oli tal olnud teise pakkujaga sellesisuline kirjavahetus (tlk 67, tõlge tlk 68). Asjaolu, et kuluosade tellimisel teatatakse soovist saada originaalkuluosade pakkumist nähtub ka asja materjalidele lisatud teiste tellijate kirjadest (tlk 106-108). Hageja väited selle kohta, et kostja pidi eeldama seadme garantii jätkumise tõttu, et hageja soovib originaalkuluosi ei ole kohtu arvates tõendamist leidnud. Hageja enda poolt esitatud kirjast (tlk 73) nähtub, et H annab garantii oma seadmetele ka nendel juhtudel, kui kasutatakse teiste tootjate osi. Garantiid mõjutab ainult see, kui on tõendatud, et teiste tootjate osad olid rikke põhjuseks. Teiseks nähtub ka ATTC (ATTC), kelle kuluosasid kostja hagejale tarnis, garantiist (tlk 81, tõlge tlk 82), et ATTC katab igasugused kahjud igasugustel plasmalõikeseadmetel, juhul kui OEM (OEM) keeldub garantiist põhjusel, et on kastutatud originaalseid ATTC poolt toodetud kuluosi.
Eeltoodu alusel on veenvam kohtu arvates kostja väide, et hageja soovis kuluosi oma seadme jaoks täpsustamata, et ta soovib originaalkuluosi. Seega täitis kostja lepingu kohaselt ning hageja taganemisavaldus ei ole kehtiv. Hagi tuleb jätta rahuldamata.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb jätta rahuldamata, juhindudes TsMS §-st 162 lg 1 tuleb hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.