2-10-12982/17 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Tsiviilasi nr 2-10-12982 Andmed pankrotimenetluse lõpetamise võimalikkuse kohta ning prognoositavate kulude vajalikkusest PankrS § 162 lg 2 p 10. Laekumised Antud pankrotimenetlus on pärast lõpparuande kinnitamist võimalik lõpetada, sest pankrotivara on müüdud. Väljamaksed Halduri tasu Pankrotivara suuruseks on 9 026.24 eurot. Halduri tasuks PankrS § 651 sätestatud alammäära järgi on 1 990.79 eurot arvutatud pankrotivara summalt 9 026.24 eurot (6 401 eurot varalt on summa 1 597 eurot ning vara jäägilt 2 625.24 on tasu 393.78 eurot). Pankrotimenetluse kulud on olnud 1 220.29 eurot, jaotis pandipidajale 5 783,40 eurot; jääk kuludeks ehk halduri tasuks on 2 022.55 eurot, antud summa peab sisaldama ka sotsiaalmaksu. Haldur taotleb tasu määramist halduriga seotud büroole OÜ P summas 2 022.55 eurot (ilma käibemaksuta on 1 685.45 eurot), milline summa on väiksem kui halduritasuna ettenähtud alammäär summas 1 990.79 eurot. V Maksejõuetuse põhjused Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu – võlgnik käendas enda äriühingutega seotud kohustusi. Äriühingud muutusid maksejõuetuks ning seeläbi pöörati käendused võlgniku vastu. VI Võlgadest vabastamise menetlus Võlgnik esitas pankrotimenetluses avalduse võlgadest vabastamiseks. Käesoleval juhul on pankrotihaldur seisukohal, et pankrotimenetluse pidamisel puudub eesmärk, samas puuduvad ka tagasivõitmise alused, mistõttu tuleb kohtul otsustada pankrotimenetluse lõpetamine ja võlgadest vabastamise menetluse alustamine. 14.06.2012. toimus võlausaldajate üldkoosolek, kus arutati menetluse toimunut ja kinnitati usaldusisikuks RI, kes on andnud oma nõusoleku. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest tulenevalt kohus asja lahendab, on järgmised: pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu raske, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega

Tsiviilasi nr 2-10-12982 tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Sirje Tael on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse hagisid esitada. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt RM(pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Asjas ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohus leiab, et RMi maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kergekäeliselt ja läbimõtlematult võetud kohustused, mida võlgnik ei suutnud täita, samuti ei ole võlgnik maandanud riske ega ei ole korraldanud tagatise olemasolu olukorraks, kus tal tuleb asuda käenduslepingust tulenevaid kohustusi täitma. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Sirje Tael tuleb vabastada tema kohustustest RMi (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Koos jaotusettepanekuga on kohus 08.08.2012 määrusega kinnitanud perioodil 25.06.2010 kuni 14.07.2012 RM pankrotimenetluse kulud summas 181.12 eurot. Lõpparuandes on pankrotihaldur avaldanud, et jaotusettepaneku järgselt on tehtud kulutusi summas 1.08 eurot. Arvestades pankrotimenetluse kestust ja asja mahtu, leiab kohus, et RMi pankrotimenetluse lõpparuandes näidatud seni kinnitamata pankrotimenetluse kulud summas 1.08 eurot tuleb kinnitada. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. RMi pankrotimenetlus on kestnud 3 aastat, mille jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, korraldanud vara säilimise, müügi ja valduse üleandmise, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotivarasse on halduri töö tulemusena laekunud 8 876.44 eurot.

Tsiviilasi nr 2-10-12982 Pankrotihaldur on lähtunud tasu arvestamisel PankrS § 651 lg-s 1 sätestatud alammäärast. Pankrotihaldur palub enda tasuks määrata 1 685.45 eurot, ning palub halduritasu välja maksta OÜ-le Prolex. Sel juhul lisandub halduritasule käibemaks, koos käibemaksuga summa on 2 022.54 eurot. Lõpparuandes toodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et haldur taotlus tasu suuruse osas tuleb rahuldada ning määrata RMi pankrotihaldur Sirje Taela tasuks 1 685.45 eurot, milline summa maksta välja pankrotivara arvelt. PankrS § 65 lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub sellele käibemaks 337.09 eurot käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Sirje Tael tuleb vabastada tema kohustustest RMi (pankrotis) pankrotimenetluses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. RMesitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Arvestades, et võlgnik on tähtaegselt esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks ning kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid Raivo Miti kohustustest vabastamise välistada, leiab kohus, et võlgnikule tuleb anda võimalus seaduses ettenähtud korras võlgadest vabanemiseks. Kohus algatab RMi kohustustest vabastamise menetluse ja nimetab tema usaldusisikuks RI, kes on selleks andnud kirjaliku nõusoleku. RI võlgniku usaldusisikuks määramise kohta on andnud heakskiidu ka võlausaldajate 14.06.2012 üldkoosolek. Kohus teeb usaldusisikule RI ülesandeks järjepidevalt kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi ning viivitamatult informeerida kohut, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-is 173 toodud kohustusi ja sellega kahjustanud võlausaldajate huve.