Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.04.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-63660
Tsiviilasi
AS-i Eesti Krediidipank hagi Omega Invest OÜ vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3432,80 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.12.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Omega Invest OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
09.04.2013
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832, asukoht Narva mnt 4, Tallinn), lepinguline esindaja Madis Eskusson Kostja Omega Invest OÜ (registrikood 10866568, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 21.12.2012 otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS Eesti Krediidipank kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.28.12.2011 esitas AS Eesti Krediidipank hagi Harju Maakohtusse Omega Invest OÜ vastu õigusvastaselt tekitatud kahju 3432,80 euro hüvitamiseks, palus välja mõista sissenõutavaks muutunud viivitusintressid 26,75 eurot ja viivitusintressi seadusjärgses määras alates 23.12.2011 kuni põhikohustuse tasumiseni.
2.Hageja sõlmis G N 16.08.2008 laenulepingu 1 150 000 krooni (73 498,40 euro) saamiseks. Lepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati hageja kasuks hoonestatud kinnistule xxxxxxxxxxxx I-le järjekohale ja korteriomandile xxxxxxxxxx I-le järjekohale ühishüpoteek 1 500 000 krooni (95 867,47 eurot). Laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, mistõttu ütles hageja 17.02.2011 lepingu üles. Hageja ja laenusaaja leppisid kokku, et viimane üritab iseseisvalt leida ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjadele ostjad.
3.26.05.2011 seati kostja avalduse alusel kinnistusraamatu registriossa xxxxx kantud kinnistu käsutamise keelumärge kostja kasuks. 02.06.2011 edastas hageja kostjale ekirja, milles selgitas, et laenusaaja kohustused hageja ees ületavad olulises määras tagatise eeldatava müügihinna – 02.06.2011 seisuga oli laenusaaja võlgnevus 78 045,12 eurot, samas leidis laenusaaja tagatisele hinnaga 38 347 eurot ostja. Eelnevast tulenevalt sisuliselt puudus kostja kasuks seatud keelumärkel kostja nõuet rahuldav toime, mistõttu taotles hageja, et kostja esitaks avalduse keelumärke kustutamiseks.
4.13.06.2011 edastas hageja kostjale AS-i Kaanon Kinnisvara ametliku hindamisakti, mille kohaselt oli kinnistu turuväärtuseks 40 200 eurot. Hindamisakt oli tellitud ostja poolt selleks, et taotleda laenu tagatise ostmiseks. Hageja juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et keelumärke kustutamata jätmise ainsaks tagajärjeks on see, et hageja peab algatama tagatise sundvõõrandamiseks täitemenetluse, millega kaasnevad täitekulud ning mille arvelt väheneb hageja osa väljamakstavast tulemist. Kostja keeldus keelumärke kustutamisest, rõhutades, et ta annab nõusoleku üksnes siis, kui kinnistu müügi korral tasutakse kostja nõue.
5.Täitemenetluses 10.08.2011 toimunud enampakkumisel müüdi tagatis hinnaga 38 347 eurot, hageja nõue sai rahuldatud 34 914,20 euro ulatuses. Täitemenetluse tulemusena kustutati keelumärge ning kostja nõue jäi täies ulatuses rahuldamata. Täitemenetluse algatamise tõttu kandis hageja kahju, mis läks tagatise müügihinnast täitekulude katteks. 17.11.2011 edastas hageja kostjale ettepaneku kahju 3432,80 euro hüvitamiseks. Kostja vastas ettepanekule keeldumisega.
6.Kostja keeldumine keelumärke kustutamisest on hagejale tekkinud kahju otseseks põhjuseks. Keelumärke kustutamisest keeldumisega asetas kostja teadlikult hageja valiku ette, kus ta pidi otsustama, kas vähendada koormatud kinnisasja väärtust kostja nõude või täitekulude ulatuses. Kostja üritas oma õiguste kurvitarvitamise teel
saavutada enda nõude järjekoha asetamist ettepoole hageja nõudest. Võttes arvesse, et kostjale oli teada laenusaajale tehtud müügipakkumise summa ja atesteeritud kinnisvarahindaja hinnang tagatise turuhinnale, pidi kostja olema teadlik, et tema tegevusetuse tagajärjeks on kahju tekkimine hagejale.
7.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivitusintressi tasumist perioodi 18.11.- 22.12.2011 eest 26,75 eurot.
8.Kostja õigusvastane tegu ei seisnegi mitte tema poolt algatatud täitemenetluse käigus keelumärke seadmises, vaid selles, et pärast hageja poolt osundatud asjaolude ilmnemist keeldus kostja keelumärke kustutamisest. Keelumärke kustutamisest keeldumisega pani kostja toime VÕS § 1045 lg 1 p-i 7 ja TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õigusvastase teo, mis on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga. Kostja vastuväited
9.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjal oli rahaline nõue G N vastu. Kuna viimane ei täitnud oma rahalisi kohustusi kostja ees, siis esitas kostja 16.05.2011 kohtutäitur Hille Kudule vastava täitmisavalduse täitemenetluse algatamiseks. Kohtutäitur seadis käsutamise keelumärke võlgniku kinnistule.
10.Hageja ei ole viidanud mitte ühelegi õigusaktile, millest tulenevalt oleks kostjal või kohtutäituril olnud seaduslik kohustus kustutada käsutamise keelumärge G N kinnistult enne kostja nõude täielikku rahuldamist. Ainuüksi võlgniku teise võlausaldaja, kes soovib selle kaudu suurendada endale võlgniku vara müügist laekuvaid rahalisi vahendeid, nõue keelumärke kustutamiseks ei ole seadusest tulenevalt aluseks keelumärke kustutamisele. Kostja käitumine ei ole olnud hea usu põhimõtte ega heade kommete vastane.
11.Kostja ei vastuta hageja väidetava kahju eest ei lepingu ega seaduse alusel ning hageja ei ole ka esile toonud, milliseid seadusest tulenevaid kohustusi on kostja väidetavalt rikkunud. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud ka põhjuslikku seost hageja väidetava kahju ja kostja väidetava teo vahel. Kostja on teostanud vaid õiguspäraseid toiminguid.
12.Hageja ja G N vahelist laenulepingust nähtuvalt on G N kohustuste täitmise tagatiseks hageja kasuks seatud kaks tagatist: hüpoteek kinnistule Saue vallas ja korteriomandile Tallinnas. Hageja ei ole selgitanud, mis on saanud hageja kasuks seatud teisest tagatisest, st hüpoteegist korteriomandile, mille müügi arvelt on samuti võimalik vähendada G N laenulepingust tulenevat väidetavat võlgnevust hageja ees.
13.Krediidiasutuste seaduse (KAS) § 83 lg 3 kohaselt krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kui hageja on krediidiasutusena jätnud tema suhtes kehtivad õigusaktidest tulenevad kohustused G Nle laenu andes täitmata, mis on kaasa toonud selle, et laenulepingust tulenevaid kohustusi ei õnnestu rahuldada ka pärast hageja kasuks antud tagatiste realiseerimist, siis on hageja väidetav kahju tekkinud asjaoludel, mille eest vastutab vaid hageja ise, mistõttu tuleks väidetava kahjuhüvitise summat igal juhul vähendada nullini. Esimese astme kohtu otsus
14.21.12.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 3432,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 313,88 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 22.12.2012 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
15.Poolte vahel oli vaidlus selles, kas kostja keeldumine kostja kasuks kinnistusraamatu registriossa 6331002 seatud käsutamise keelumärke kustutamisest oli õigusvastane või mitte. Kohus leidis, et tõendamist leidis kostja rahaline nõue G N vastu. Kuna võlgnik G N rikkus raha maksmise kohustust kostjale, siis oli kostjal õigus nõuda võlgnikult VÕS
§ 108 lg 1 kohaselt kohustuse täitmist ja esitada vastav maksekäsu kiirmenetluse avaldus kohtule, seega oli vastav kostjapoolne tegevus õiguspärane. TMS § 54 lg 3 kohaselt omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel tehakse seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. Seega oli kohtutäituril õigus ja kohustus hageja täitmisavalduse alusel arestida võlgniku olemasolev vara ja seada käsutamise keelumärge võlgnikule kuuluvale kinnistule, mistõttu on vastav tegevus õiguspärane.
16.Hageja töötaja S K saatis 02.06.2011 kostja juhatuse liikmele A N e-kirja, milles selgitas, et hageja nõue laenusaaja vastu on seisuga 02.06.2011 kogusummas 78 045,12 eurot ja et laenu tagatiseks olevale kinnisasjale on leitud ostja hinnaga 38 347 eurot. Lisaks esitas 13.06.2011 hageja kostjale Kaanon KV eksperthinnangu, mille kohaselt hinnati tagatise turuväärtuseks 40 200 eurot.
17.Kohus leidis, et kuivõrd leidis tuvastamist, et hageja on kostjale teada andnud G Nle tehtud müügipakkumise summa ja atesteeritud kinnisvarahindaja hinnangu tagatise turuhinnale, pidi kostja olema teadlik, et tema tegevusetuse tagajärjeks on kahju tekkimine hagejale. Seega on hageja veenvalt tõendanud kahju tekitamise õigusvastasust seoses sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, milleks on TsÜS § 138 lg 2 kohaselt keeld teostada oma õigusi eesmärgiga tekitada teisele isikule kahju. Antud juhul kostja, omamata mingeid väljavaateid oma nõude rahuldamiseks, kuna hageja hüpoteegiga tagatud nõue ületas kinnistu reaalset väärtust, kasutas oma täitemenetluslikke õigusi - kasutada keelumärget oma nõude täitmise tagamiseks – hea usu põhimõtte vastaselt ja sundis sellega hagejat pöörduma täitemenetluslike vahendite poole, st sundis algatama täitemenetluse, millega kaasnesid ka täitekulud.
18.Kohus leidis, et arvestades kostjale teada olnud asjaolusid, pidi kostja mõistma, et tema tegevuse tagajärjeks on kahju tekkimine hagejale. Olukorras, kus kostjale oli selge, et hageja nõue ületab olulisel määral laenu tagatise turuhinda ning et kostja nõude tagamiseks seatud keelumärke kustutamata jätmise ainsaks tagajärjeks on täitemenetluse algatamine hageja poolt, pidanuks kostja nõustuma hageja nõudega keelumärke kustutamiseks. Keelumärke kustutamisest keeldumisega pani kostja toime VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja TsÜS § 138 lg 2 kohaselt õigusvastase teo, mis on põhjuslikus seoses hagejale tekkinud kahjuga.
19.Hageja poolt esitatud tõendite kohaselt oli veel seisuga 26.09.2012 G N võlgnevus hageja ees 15 264,48 eurot. Hageja kasuks seatud hüpoteek korteriomandile Tallinnas on aga kinnistusraamatu kohaselt kustutatud juba 27.09.2011. Seega on G Nl jätkuvalt võlgnevus hageja ees.
20.G N andis kohtule tunnistajana vande all kinnituse, et kokkulepe müüa kinnistu Vatsla külas ilma täitemenetlust läbi viimata, oli G N ja hageja vahel olemas. Hageja esitas juba hagiavaldusega tõendid, et 10.08.2011 toimunud enampakkumisel müüdi nimetatud kinnistu hinnaga 38 347 eurot.
21.Kohus leidis, et kostja viitamine VÕS § 139 lg-le 1 kostja poolt esile toodud põhjendustel on asjakohatu. Kahju, mille hüvitamist hageja nõuab kostjalt, ei ole tekkinud mitte hageja ja G N vahelistest õigussuhetest, vaid kostja keeldumisest eemaldada keelumärget hageja palvel. Kahju tekitas hagejale kostja oma tegevusetusega ning kahju ei tekkinud hagejast tulenevatel asjaoludel. Ohu eest hageja poolt tagatise müümisest saadavale tulemile, mis seisnes kostja kasuks seatud keelumärkes, ei vastuta hageja. Nagu ka kostja on ise korduvalt väitnud, ei saanud hageja kohustada ega sundida kostjat eemaldama keelumärget. Keelumärget sai eemaldada üksnes kostja ja seega oli keelumärkest tulenev kahju hagejale kostja vastutusel. Seejuures on hageja üritanud endale kahju tekkimist vältida, esitades seejuures kostjale põhistatud seisukohad, miks kostjal oleks põhjendatud keelumärge eemaldada. Eeltoodust tulenevalt ei kuulu kostja taotlus kahjuhüvitise summa vähendamiseks rahuldamisele.
22.Hageja esitas kostjale 17.11.2011 kahju hüvitamise nõude, millele kostja vastas samal päeval keeldumisega. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivitusintressi tasumist perioodi 18.11.2011 kuni 22.12.2012 eest 313,88 (3432,80 eurot x 8.25/360 x 399 päeva/100) eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivitusintressi seadusjärgse viivitusintressi määras alates 22.12.2012 kuni põhikohustuse täieliku tasumiseni. Kuivõrd kostja on hagejale kahju tekitanud ja hageja esitas kostjale juba 17.11.2011 kahju hüvitamise nõude, mille täitmisest kostja keeldus, on põhjendatud ka hageja viivisenõue alates 18.11.2011. Apellatsioonkaebus
23.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
24.Maakohus küll viitas TSÜS §-le 138 lg 2, kuid jättis põhjendamata, milline on see kostjapoolne õigusvastane tegu/tegevusetus, mis on hagejale väidetavalt kahju põhjustanud, samuti ei ole kohus esile toonud, millist seadusest tulenevat kohustust on kostja rikkunud. Kohus ei ole põhjendanud, millisest õigusaktist tuleneb kostjale kohustus nõustuda hageja nõudega keelumärke kustutamiseks, olukorras, kus mitte ühestki õigusaktist ei tulene hagejale õigust nõuda kostjalt keelumärke kustutamist. Kohus ei ole põhjendanud, mil viisil saab kostja õiguspärane tegevus ühtlasi olla ka õigusvastane. Maakohtu otsus on selles osas vastuoluline.
25.Hüpoteegipidaja ja võlgnik võivad sõlmida kokkuleppe, et kinnistu müüakse võlgnevuse katteks ilma sundtäitmiseta, samas ei saa pooled sel juhul nõuda kolmandalt isikult mingi toimingu tegemist, et pooled saaks vastava kokkuleppe sõlmida. Kohus ei ole põhjendanud, miks pidanuks kostja tegema toimingu (kustutama keelumärke), et hageja ja võlgnik saaksid sõlmida kokkuleppe.
26.Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei nõustu kostja väitega, mille kohaselt juhul, kui hageja leiab, et kohtutäituril oli kohustus kustutada hageja nõudel G N kinnistule õiguspäraselt seatud käsutamise keelumärge, peaks hageja oma väidetava kahju hüvitamise nõudega pöörduma mitte kostja, vaid kostja täitmisavalduse täitmist korraldanud kohtutäituri poole.
27.Maakohus on sisuliselt jätnud põhjendamata, miks kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja väidetava kahju eest saab vastutada vaid G N, kui lepingut rikkunud pool, mitte aga kostja kui lepingu pooleks mitteolev isik.
28.Kohus märkis, et hageja esitatud tõendite kohaselt oli veel seisuga 26.09.2012 G N võlgnevus hageja ees 15 264,48 eurot, kuid ei ole käsitlenud kostja poolt esile toodud ja hageja enda poolt 02.10.2012 esitatud laenukonto väljavõttest nähtuvat asjaolu, et seisuga 15.09.2011 on laenu lõppjääk 0,00 eurot.
29.Kohus on märkinud, et hageja kasuks seatud hüpoteek teisele tagatisele, so korteriomandile Tallinnas, on kustutatud juba 27.09.2011, kuid ei ole tuvastanud, kui palju laekus hagejale rahalisi vahendeid teise tagatise müügist, mis on oluline, et selgitada, kas hagejal üldse on nõue võlgniku vastu või mitte.
30.Maakohus on jätnud käsitlemata kostja vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja tõendanud, et vaidlusalusele kinnistule hageja kasuks seatud hüpoteegiga on üldse tagatud hageja ja G N vahelisest laenulepingust tulenev nõue. AÕS § 346 lg 2 kohaselt kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud, sellist kokkulepet hageja aga esitanud ei ole.
31.Kohus on asunud seisukohale, et kahju hüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 kohaselt aluseid ei esine. Samas on kohus menetlusnormi rikkudes jätnud selles osas käsitlemata kostja väited KAS § 83 lg 3 ja Eesti Panga Presidendi määruse „Laenude teenindamise miinimumnõuded ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise kord” rikkumiste kohta hageja poolt. Kostja on väitnud, et juhul, kui hageja on krediidiasutusena jätnud tema suhtes kehtivad eelviidatud õigusaktidest tulenevad
kohustused laenu andes täitmata, mis on kaasa toonud selle, et G N rahalisi kohustusi ei õnnestu rahuldada ka pärast hageja kasuks antud tagatiste realiseerimist, siis on hageja väidetav kahju tekkinud asjaoludel, mille eest vastutab vaid hageja ise, mistõttu tuleks käesoleval juhul VÕS § 139 väidetava kahjuhüvitise summat igal juhul vähendada nullini. Kostja viitab siinjuures ka AÕS § 346 lg 1, mille kohaselt on hüpoteegisummaga tagatud mh täitemenetluse kulud.
32.Kostja tegevus võlgnikult võlgnevuse sissenõudmisel, täitemenetluse algatamisel ja võlgniku kinnisvarale kohtutäituri poolt keelumärke seadmisel oli õiguspärane, nagu on õigesti leidnud ka maakohus. Hageja ega maakohus ei ole viidanud mitte ühelegi õigusaktile, millest tulenevalt oleks kostjal või kohtutäituril olnud seaduslik kohustus kustutada käsutamise keelumärge G N kinnistult enne kostja nõude täielikku rahuldamist – kuna vaidlust ei ole selles, et kostja nõue G N vastu on kuni käesoleva hetkeni rahuldamata, siis oli igati õiguspärane ka kohtutäituri/kostja poolne keelumärke mittekustutamine G N kinnistult. Arvestades eeltoodut on ilmne, et kostja käitumine on olnud õiguspärane ning kostja ei ole käitunud ei hea usu põhimõtte ega heade kommete vastaselt. Kostja ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu ei esine kostja õigusvastast tegu, mis on deliktilise kahju hüvitamise nõude eelduseks.
33.Riigikohus rõhutas lahendis nr 3-2-1-30-07, et kui kahju põhjustanud tegu pandi toime võlaõigusseaduse kehtivuse ajal, siis tuleb kahjuhüvisnõude ulatuse kindlakstegemisel arvestada muu hulgas VÕS § 127 lg-ga 2, mis sätestab, et kahju ei hüvitata ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamisekohustus tekkis. Koos VÕS § 1045 lg 1 p-ga 7 tuleb rakendada VÕS § 1045 lg-t 3, mille kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Hageja kahjunõue on kogu ulatuses alusetu ega kuulu kostja poolt hüvitamisele ka seetõttu, et hageja poolt viidatud ja kostja poolt väidetavalt rikud õigusakti (TSÜS § 138 lg 2) eesmärgiks ei ole hageja kaitsmine hageja väidetud kahjude (laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine laenusaaja poolt) eest. Laenulepingu rikkumise korral on laenuandjal (hagejal) õigus pöörduda kõikide oma väidetavate nõuetega laenusaaja (st kohustust rikkunud lepingupoole), mitte aga õiguspäraselt käitunud kolmanda isiku poole. Sisuliselt nõuab hageja oma hagiavaldusega kostjalt kui kolmandalt isikult hageja ja G N vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate G N rahaliste kohustuste täitmist, kuid hagejal on laenulepingu rikkumise korral õigus esitada nõudeid vaid lepingu poole, ehk G N vastu.
34.VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lg 2 kohaselt VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-6-08 ehkki VÕS § 139 lg 1 reguleerib grammatiliselt võttes üksnes juhtumit, kus kahju osaliselt tekkis kannatanust tulenevatel asjaoludel ning võimaldab selles ulatuses kahjuhüvitist üksnes vähendada, tuleb sätet tõlgendada selliselt, et see võimaldab kahjuhüvitist vähendada ka nullini. Vastasel juhul puuduks võimalus lahendada õiglaselt juhtumeid, kus kannatanu oma tegevusetusega laskis endale kahju tekitada ning põhjuslikku seost ei saa täielikult välistada, kuid kannatanu oleks saanud kahju tekkimist täielikult ära hoida.
35.Hagejal hüpoteegipidajana oli võimalik katta täitemenetluse kulud hüpoteegi arvelt ning juhul kui hüpoteegisumma või kinnistuväärtuse ebapiisavuse tõttu ei õnnestu täitemenetluse kulusid katta, siis on tegemist hüpoteegipidaja enda riisikoga, mille eest ei vastuta kolmandad isikud.
Vastustaja seisukoht
36.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
37.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus on põhjendatud, maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi tuleb jätta rahuldamata.
38.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja tegevusetuse antud asjaoludel saab kvalifitseerida õigusvastase kahju tekitamisena VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja TsÜS 138 lg 2 alusel. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Kostjal ei olnud seadusest tulenevat kohustust anda nõusolek keelumärke kustutamiseks. Seega ei ole tegemist seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. TsÜS § 138 lg 2 lause teine pool, millele hageja tugineb, sätestab keelu teostada õigusi selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Selle sätte alusel saab kohus teatud juhtudel jätta isiku seadusest tuleneva õiguse kohaldamata, kui õigust teostatakse kahju tekitamise eesmärgil. Kostja tegevus võlgnikult võlgnevuse sissenõudmisel, täitemenetluse algatamisel ja võlgniku kinnisvarale kohtutäituri poolt keelumärke seadmisel oli õiguspärane, nagu on õigesti leidnud ka maakohus. Hageja ega maakohus ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, millest tulenevalt oleks kostjal või kohtutäituril olnud seadusest tulenev kohustus kustutada käsutamise keelumärge G N kinnistult enne kostja nõude täielikku rahuldamist. Kostja ei saa õiguspäraselt tegutsedes vastutada deliktiõiguse alusel.
39.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu järeldusega, et kostja mittenõustumine keelumärke kustutamisega toimus eesmärgil tekitada hagejale kahju. Maakohus luges kahju tekitamise eesmärgi tuvastatuks kostja teadmisega olukorrast, see on nii kinnistu võimalikust turuväärtusest kui hageja õigusest saada kinnistu müügi arvel oma nõue rahuldatud esimeses järjekorras. Tegelikult oli kostja soov saada ka oma nõue võlgniku vastu täidetud, millist võimalust kostja ka hagejale pakkus. Kui arvestada hageja enda poolt välja toodud asjaolu, et täitemenetluse kulud olid kokkuvõttes samas suurusjärgus võrreldes kostja nõudega laenusaaja G N vastu, ei oleks hageja kostjaga kokkuleppest midagi kaotanud, küll aga oleksid võitnud nii kostja, kelle nõue oleks saanud täidetud, kui ka laenusaaja G N, kelle kogu võlakohustus oleks vähenenud. Laenusaaja kogu võlakohustuse vähendamine oleks ühtlasi suurendanud ka hageja võimalusi saada tagasi ka see osa laenust, mida hüpoteek ei katnud. Seega mõlema poole huve arvestades pole võimalik üheselt väita, et kostja kuritarvitas oma õigusi ja hageja mitte.
40.Kostja ei ole seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu ei esine kostja õigusvastast tegu, mis on deliktilise kahju hüvitamise nõude eelduseks.
41.Ringkonnakohtu arvates ei ole täituritasu, mis arvati maha kinnistu müügihinnast käesoleval juhul käsitletav hagejana kahjuna. Laenujääk, mis jäi peale ühishüpoteegi realiseerimist, on endiselt laenusaaja kohustus laenuandja ees. Kui tagatise väärtuse ebapiisavuse ja laenusaaja maksevõime ülehindamise tõttu ei õnnestu täitemenetluse kulusid katta, siis on tegemist laenuandja enda riisikoga, mille eest ei vastuta kolmandad isikud.
42.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja selgitus
43.TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
44.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Reet Allikvere
Imbi Sidok-Toomsalu
Gaida Kivinum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.