2-12-5982/27 - Pankrotiõigus - Muud hagimenetluse pankrotiasjad - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

4.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud 09.02.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 19.12.2011 hageja kui pankrotivõlgniku nõuete kaitsmise koosolek, millega tunnustati kostja nõuet summas 104 490,50 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. 29.12.2011 esitas hageja PankrS § 160 lg 2 alusel nõudeavalduse uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks ning nõuete tunnustamise uuesti ülevaatamiseks. Avalduse esitas hageja põhjusel, et 19.12.2011 nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja selle läbiviimisel on oluliselt rikutud seadust. Pankrotihaldur I. P. teatas 10.01.2012 hagejale, et keeldub uue nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimisest. Hageja väitis, et 19.12.2011 nõuete kaitsmise koosolekul leidsid aset olulised rikkumised. Kostja nõudeavaldust ei vaadatud sisuliselt läbi ega analüüsitud esitatud dokumente ning nõude põhjendatust. Haldur ei tutvustanud võlausaldajate nõudeavaldusi ja nõuete aluseid, tal olid nõuete kaitsmise koosoleku protokollid ja tunnustatud nõuete nimekirjad varem valmis tehtud. Hageja ega võlausaldajad ei saanud sisuliselt nendega tutvuda. Kostja nõudeavaldusele ei ole lisatud nõude alust, sisu jms tõendavaid dokumente ning haldur ei ole kostjalt neid täiendavalt küsinud. Pankrotihaldur pani kostja nõude nõuete kaitsmise koosolekul põhjendamatult kaitsmisele ega esitanud vastuväidet kostja nõudele, kuigi ta oli selleks kohustatud. Samuti on haldur rikkunud nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimise ja pidamise korda. Haldur ei kontrollinud kostja õigusvõimelisust, kuigi pidi seda tegema, ning ka teistel isikutel ei olnud võimalik seda kontrollida. Kostja väidetav esindaja Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ esindusõigust haldur ei saanud kontrollida ega kontrollinud, sest puudub kostja notariaalne ja apostillitud äriregistrikaart, millest nähtuks 22.07.2011 volikirja allkirjastatud isikute kostja esindusõigus. Samuti on 22.07.2011 volikiri inglise keeles, kuigi peaks olema eesti keelde tõlgitud. Nõuete kaitsmise koosoleku protokolli ja ka tunnustatud nõuete nimekirja ei ole kõikide võlausaldajate poolt allkirjastatud. Nendel puudub kostja väidetava esindaja A. K. allkiri. Lisaks sellele ei ole neis välja toodud, kas tegemist on pandiga tagatud nõuetega või mitte. 2(6)

Väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.11.2011 avaldatud kutses on väidetud koosoleku toimumise kohaks I. P. Õigusbüroo OÜ, mis peaks asuma XXXXXX, kuid tegelikkuses toimus koosolek XXXXXX ruumides. I. P. Õigusbüroo OÜ asukoht oli sel ajal teadmata, sest äriregistri väljavõttest ei nähtunud büroo aadressi. Kanne aadressi kohta on tehtud alles 03.01.2012. Nõuete kaitsmise koosolekut ei oleks saanud sel juhul läbi viia, sest kõigile võlausaldajatele ei olnud teatatud õigeaegselt õiget nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kohta. Hageja palus mitte tunnustada kostja poolt hageja pankrotimenetluses 13.10.2011 esitatud nõuet summas 104 490,50 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena täies ulatuses. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Võlgnik ei ole esitanud mitte ühtegi asjaolu ega viidanud tõendile, millest nähtuks nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise või selle pidamise oluline rikkumine või millistel võltsitud andmetel põhines võlausaldaja nõude tunnustamine. Kostja leidis, et hageja pankrotimenetluses ei ole rikutud nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise ja selle pidamise korda. Hageja poolt esitatud väited kostja nõude põhjendamatusest on arusaamatud. Hageja võlgnevust kostja ees summas 104 490,50 eurot on kostja esindaja I. M. kinnitanud kohtule esitatud pankrotiavalduses, kohtus vande andmisel varade ja võlgade nimekirjas, see on kajastatud hageja raamatupidamises ja on dokumentaalselt tõendatud haldurile esitatud nõudeavalduses. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ning tunnustas VRR OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses VARTA Consumer GmbH ja Co. KGaA nõuet summas 104 490,50 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Kostja esitas 13.10.2011 hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse nõude tunnustamiseks VRR OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 104 490,50 eurot. PankrS § 94 lg 1 kohaselt nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Kostja esitas hageja pankrotihaldurile nõudeavalduse, mille kohaselt võlausaldaja tarnis võlgnikule kaupa, millest võlgnik jättis kauba eest tasumata summas 104 490,50 eurot (seisuga 23.08.2011). Nõudeavaldusele oli lisatud võlausaldaja kontoplaan, millest nähtuvalt hageja võlgnevus kostja ees kujunes perioodil 08.10.2010 kuni 30.03.2011. Täiendavate tõenditena esitas kostja 08.04.2009 e-kirja VRR OÜ juhatuse liikme I. M. nimelt aadressilt [email protected] Hans-Peter Kueblerile teemal „VRR registreerimispaberid ja esimene tellimus“, mille kohaselt info VRR OÜ kohta on XXXXXX, registrinumber 11620088, pank Swedbank XXXXXX ja kauba saatmise aadress või teised kliendid: Ortotehnic OÜ, XXXXXX, registrinumber 10894853 ja pank Swedbank XXXXXX (tl 86, 91-92). Samuti esitas kostja 28-l lehel riigisiseseid veokirju (waybill), mille kohaselt VARTA Consumer Batteries GmbH & Co saatis Saksamaalt Eestisse Ortotehnic OÜ-le, XXXXXX (samaaegselt kauba saaja ja kohaleveo aadress) ajavahemikul 22.03.2010 kuni 14.03.2011 kaupa. Kohtu hinnangul on I. M. kui VRR OÜ juhatuse liikme nimelt kostjale 08.04.2009 adresseeritud e-kirja näol tegemist pakkumusega (oferdiga) VÕS § 16 mõttes. VÕS § 20 kohaselt nõustumus (aktsept) lepingu sõlmimiseks võib olla väljendatud ka teoga. Kostja aktsepteeris hageja ettepanekut lepingu sõlmimiseks kauba saatmisega hageja poolt näidatud

isikule ja aadressile. Hageja väitel ei ole ta Ortotehnic OÜ aadressile tarnitud kaupa tellinud. Äriregistrist nähtuvalt oli I. M. kostjale 08.04.2009 tellimuskirja esitamisel samaaegselt ka Ortotehnic OÜ juhatuse liige. Hageja üritab 08.04.2009 tellimuskirja ebamäärast sõnastust ära kasutades tagantjärele eksitavalt väita, et ta ei ole kostjaga akude ostmiseks lepingut sõlminud ning sellised väited on vastuolus hageja hilisema käitumisega. Müügilepingu puhul ei ole välistatud, et kaup antakse müüja poolt üle mitte ostjale, vaid viimase poolt näidatud kolmandale isikule, kuid kauba eest tasumise kohustus lasub ikkagi ostjal. Eeltoodu alusel on kostja poolt hagejaga sõlmitud müügilepingu alusel kauba tarnimine kostjale piisavalt tõendatud, samuti on hageja pankrotimenetluses tunnistanud oma võlgnevust kostjale summas 104 490,50 eurot, mistõttu hageja vastuväited kostja nõudele ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus on rikkunud TsMS § 442 lg 5, kuna rahuldas nõude, mida hageja ei olnud hagis esitanud. Hageja ei nõudnud kohtult kostja nõude tunnustamist pankrotimenetluses. Kohus on jätnud käsitlemata hageja seisukohad kostja poolt 17.09.2012 esitatud dokumentidele. Esitatud dokumendid ei tõenda kauba tarnimist hagejale, vastupidi. Nendest nähtub, et kauba saajaks ja kaubaveo adressaadiks määratud on Ortotehnic OÜ. Samuti on kohus ebaõigesti tõlgendanud 08.04.2009 e-kirja, sest see ei sisalda kokkulepet ega viidet, et kaupa müüakse ning et kõik arved tuleb esitada hagejale. Kohus on asunud ebaõigesti seisukohale, et e-kirja näol on tegemist pakkumusega (oferdiga) VÕS § 16 mõttes tehingute tegemiseks. Selleks, et e-kirja saaks lugeda pakkumuseks ja lepingut sõlmituks, peaks selles olema kajastatud lepingu olulised tingimused, mis aga e-kirjas puuduvad. Kohus on teinud üllatusliku lahendi ning pole nimetatud asjaolusid pooltega arutlenud. Kohus peab vähemalt suulises menetluses üldjuhul poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile juhtima ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust. Kohus ei ole võtnud seisukohta hagiavalduses esitatud väidete osas, mis puudutasid 19.12.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimise ja kokkukutsumise korra olulisi rikkumisi. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada osas, milles maakohus tunnustas kostja nõuet hageja pankrotimenetluses. Osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata, tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi maakohtu otsuse põhjendusi muuta. TsMS § 439 sätestab, et kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hageja palus oma nõudes mitte tunnustada kostja nõuet, see tähendab kohtul oli võimalik jätta hagi rahuldamata või hagi rahuldamisel mitte tunnustada kostja nõuet hageja pankrotimenetluses. Kohtule ei olnud esitatud hagi kostja nõude tunnustamiseks, mistõttu ületas kohus kostja nõuet tunnustades nõude piire, mis on aluseks, et selles osas maakohtu otsus TsMS § 656 lg 2 järgi tühistada.

PankrS § 106 lg 2 sätestab, et kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi ja lg 3 järgi, kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel kohus. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest. Kui haldur on koosoleku kokkukutsumisest keeldumisest teatanud enne ühe kuu möödumist nõude esitamisest, hakkab ühekuuline tähtaeg kulgema keeldumisest arvates. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või pandiõiguse tunnustamist on vaidlustatud. Hageja on pankrotivõlgnik, kelle pankrotimenetluses esitatud nõuete kaitsmise koosolek toimus 19.12.2011. 29.12.2011 esitas võlgniku juhatuse liige I. M. pankrotihaldurile avalduse 19.12.2011 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud kostja nõude uueks läbivaatamiseks. Pankrotihaldur taotlust ei rahuldanud. Hageja tõi hagiavalduses esile, et 19.12.2011 nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja pidamisel on oluliselt rikutud seadust ja nimetas asjaolud, mida ta pidas nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korra oluliseks rikkumiseks. Kostja vaidles hagile vastu, kuna 19.12.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel ei ole oluliselt rikutud seadust. Maakohus on vaidlustatud otsuses hinnanud kostja nõude põhjendatust, kuid on jätnud tuvastamata, kas 19.12.2011 toimunud nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt seadust või mitte. Eeltoodu tõttu ei vasta maakohtu otsus TsMS § 442 lg-le 8, kuna kohtuotsusest ei selgu, kas kohus nõustus hageja ja kostja väidetega. Maakohus on hagi läbivaatamisel jätnud hindamata asjaolud, mis hageja on toonud oma nõude põhjendamiseks. Kuna nõue on esitatud PankrS § 106 lg-te 2 ja 3 järgi, siis ei pidanud maakohus tuvastama, kas kostja nõue hageja vastu on põhjendatud või mitte, vaid pidi hindama, kas nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel on oluliselt rikutud seadust. Vaatamata sellele, et maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata, leiab ringkonnakohus, et rikkumine on võimalik kõrvaldada TsMS § 656 lg 2 alusel apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi ja hagi tuleb jätta rahuldamata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Kolleegium leiab, et hageja poolt esiletoodud asjaolud ei anna alust, et hagi rahuldada. Hageja arusaam, et nõuete kaitsmise koosolekul peab esitatud nõuded sisuliselt läbi vaatama ja tutvustama osalejatele nõude aluseks olevaid dokumente, on ekslik. PankrS § 103 lg-te 1 ja 2 järgi nõude läbivaatamine nõuete kaitsmise koosolekul toimub viisil, kus võlausaldajatel ja pankrotihalduril on võimalik esitatud nõuetele vastu vaielda. Pankrotiseadus ei näe ette, et koosolekul peaks iga nõude sisuliselt ehk kohtumenetluse sarnaselt läbi vaatama. PankrS § 100 lg 4 järgi on võlgnikul ja võlausaldajatel enne nõuete kaitsmise koosolekut õigus tutvuda nõudeavaldustega ja neile lisatud nõudeid põhistavate dokumentidega ning esitada nõudele vastuväide. Pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine formaliseeritud protsess, kus PankrS § 103 lg-s 2 ja § 104 lg-s 1 sätestatud isikud võivad esitada nõudele ainult vastuväite, kuid nõude sisulist läbivaatamist koosolekul enam ei toimu.

Samuti ei anna hageja väited kaitstud nõuete nimekirja kohta alust hagi rahuldamiseks. PankrS § 103 lg 7 järgi peavad tunnustatud nõuete nimekirjale alla kirjutama kõik koosolekul osalenud võlausaldajad. Kuigi kostja esindaja allkiri nimekirjal puudub, ei ole eeltoodu oluline seaduse rikkumine, mis annaks aluse kostja nõude uuesti läbivaatamiseks. Tunnustatud nõuete nimekirja allkirjaga kinnitamise eesmärgiks on ennekõike võlausaldaja poolt kinnituse andmine, et nimekiri on õige. Kuna hageja pankrotimenetluses ei olnud pandiga tagatud nõudeid, siis ei pidanud pankrotihaldur märkima tunnustatud nõuete nimekirja pandiõigust. Hageja sellekohane väide ei ole õige. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et nõuete kaitsmise koosolekul ei olnud tõendatud kostja esindaja volitused. Kostja nõudeavaldusele oli lisatud kostja poolt Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ-le 22.07.2011 antud volikiri (I kd lk 15). Nõudeavaldusele alla kirjutanud ja nõuete kaitsmise koosolekul osalenud A. K. on Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ juhatuse liige. Asjaolu, et volikiri on välja antud inglise keeles, ei tähenda, et seda ei saaks aluseks võtta volituste kontrollimisel. Nõuete kaitsmise koosolekul ega enne seda ei ole võlgnik ega võlausaldajad esitanud väidet, et neile jääb volikiri arusaamatuks. Vale on hageja väide, et nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kohta avaldatud teade oli ebatäpne. 17.11.2011 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teate kohaselt toimus koosolek XXXXXX. Vaidlust ei ole, et nõuete kaitsmise koosolek ka seal toimus ja sellest võtsid osa kõik võlausaldajad ja võlgniku juhatuse liige I. M. . Eeltooduga on kolleegium tuvastanud, et hageja pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel ja läbiviimisel ei ole oluliselt rikutud seadust, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kolleegium märgib, et juhul, kui hageja ei nõustu pankrotihalduri tegevusega nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimisel ja pankrotimenetluse juhtimisel ning leiab, et pankrotihaldur on käitunud hooletult, siis ei ole käesoleva hagi esitamine kohane kaitsevahend. Võlgnikul on võimalus kaitsta oma õigusi pankrotiseaduse 3. ptk 1. jaos toodud alustel. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi (hageja) kanda. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti jätnud menetluskulud hageja kanda.