Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. aprill 2013.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-12085
Tsiviilasi
AKGOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi PR(isikukood XXX elukoht XXXINN) vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
1 237,81 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
19. märts 2013.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja Margus Rebane Kostja PR
isikud
Hageja nõue ja kostja seisukoht
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 1 237,81 eurot, viivised 213,72 eurot ja alates 05.06.2012 viivis 7% põhivõlast aastas kuni põhivõla 1 237,81 eurot tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja nõue põhineb kostja ja AS-i E vahel 13.08.2008 sõlmitud õppelepingul, millest tulenev nõue on loovutatud hagejale. Kostja vaidleb hagile vastu, kuna ei kasutanud AS-i E teenuseid, ta soovis lepingut katkestada, kuid Tartu keskuse juhataja kallutas teda sellest otsusest taganema ning lubas teenuse eest maksta kui võimalik. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi lahendab kohus antud asja lihtmenetluses. TsMS § 444 lg 2 alusel märgib kohus otsuse põhjendavas osas need tõendid, millele otsus tugineb ning õigusliku põhjenduse. Kohus vastab ka kostja vastuväidetele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tugineb kostja ja AS E vahel 13.08.2008 sõlmitud õppelepingule nr tar-1021/2008, AS E 23.07.2009, 06.10.2009 ja 28.07.2010 arvetele ning EEM õppeosakonna juhataja 30.09.2010 käskkirjale nr XXX, millega kostja eksmatrikuleeriti. 13.10.2011 on AS E kostjat teavitanud, et viidatud kolmest arvest tulenev nõue on üle antud hagejale, kes on uueks võlausaldajaks. Kohus leiab, et sõlmitud õppeleping on täitmiseks kohustuslik Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi ning kostja kohustuseks oli tasuda õppemaksu lepingus märgitud tähtaegadel. See, kas kostja soovis oma õigust õppetööl osaleda, kasutada, ei oma selle kohustuse osas tähendust. Hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 164 alusel õigus nõuda selle kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on hagejal õigus nõuda ka viivist. Lepingus on pooled kokku leppinud viivise suuruseks 7% aastas (p 4.9). TsMS § 367 järgi on hagejal õigus nõuda viiviseid protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 04.06.2012. Viivised on rahaliselt kindlaks määratud 04.06.2012 seisuga. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud. Täiendavalt vastab kohus kostja vastuväidetele. Kohus leiab, et leping on lõpetatud 30.09.2010. Teisi tõendeid selleks ei ole. Kostja väide kohtuistungil, et leping on lõpetatud septembris või oktoobris 2009 ei ole leidnud tõenduslikku kinnitust. Suuliselt kirjalikku lepingut muuta või lõpetada ei saa, kuna selline tehing tuleb teha samas vormis, mis põhitehing, s.o kirjalikult (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 77 lg 3 ja 83 lg 2). Lepingus on ka kokku lepitud lepingu lõpetamise kord ning kostjal ei saanud tekkida ettekujutust, et Tartu keskuse juhatajaga vestlemisest piisab lepingu lõpetamiseks või teenuse eest mittetasumiseks (lepingu muutmiseks). Lepingu muutmiseks on vajalik mõlema poole kokkulepe (p 7.1) ning vaid kostja tahtest ei piisa. Seetõttu ei anna kostja vastuväited alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.