Tsiviilasi nr.2-10-42688
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiia Mõtsnik
Otsuse tegemise aeg ja koht 18.04.2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-42688
Tsiviilasi
T elanike MTÜ hagi UK ja TK vastu lepingust tuleneva võla ja alusetu säästmise teel saadu väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
1604 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja T elanike MTÜ (registrikood XXX, asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja advokaat Tambet Laasik (Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond; Turu 2, 51014 Tartu) Kostja 1 UK (isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
Kostja 2 TK(isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik
Lihtmenetlus
Jätta T elanike MTÜ hagi UK ja TK vastu lepingust tuleneva võla ja alusetu säästmise teel saadu väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud sh kostjate menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pool võib esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud Hageja palus hagis välja mõista kostjatelt lepingust tuleneva võla haldus- ja hooldusteenuse eest summas 681,94 eurot ja alusetu säästmise teel saadu summas 715,42 eurot. Pooled leppisid
lepingus kokku ka valveteenuse osutamises. Kostjad on pärast hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu lõppemist hageja arvel alusetult säästnud, jättes maksmata tasu haldus- ja hooldusteenuse eest. Kostjad on kohustatud tasuma tasu TeeS § 37 lg 3 alusel. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kostjad ei ole hageja liikmed kunagi olnud. Kostjatele ei ole hageja otsused kohustuslikud. Kostjad ei pea maksma valveteenuse eest, kuna selles ei ole lepingus kokku lepitud. Kostjad ei ole hageja arvel alusetult säästnud. Hagejal ei ole õigust esitada kostjate vastu TeeS § 37 lg 3 sätestatud nõuet, kuna nõudeõigus ei ole KG AS-lt hagejale üle läinud. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning esitatud tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad olid korteriomandi XXX ühisomanikud alates 2005.a. ja kostjad ei ole hageja liikmed. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja 1 vahel kehtis hooldusleping perioodil 13.03.2005.a. kuni 02.04.2008.a., millest tulenev hageja nõue kostja vastu on 681,94 eurot. Kostja 1 on igakuiselt tasunud pooltevahelise lepingu kehtimise perioodil haldus- ja hooldusteenuse eest 305 krooni ja on keeldunud tasumast turvateenuse eest. Perioodi eest 03.04.2008.a. kuni 30.08.2010.a on hageja esitanud alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 715,42 eurot. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjatel on kohustus tasuda teenuste eest hagejale ning milline on võlakohustuse õiguslik alus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kohtus ei ole tõendamist leidnud, et hageja ja kostja 1 oleksid 13.03.2005.a. sõlmitud lepinguga nr 175 kokku leppinud ka turvateenuse osutamises. Nimetatud lepingu tekstist seda ei nähtu. Antud kokkulepe ei tulene ka vaidlusaluse lepingu olemusest. Kohus ei nõustu hagejaga, et ülaltoodud lepingu preambulas märgituga on nimetatud kokkuleppe olemus sisustatud. Preambulas on märgitud eesmärk tagada T elurajooni terviklikkus ja heakorrastatud elukeskkond. Kohus on seisukohal, et elurajooni terviklikkus ja elukeskkonna heakorrastatus võib olla tagatud ka ilma hageja poolt viidatud turvateenuse osutamiseta. Seega ei ole turvateenuse osutamine tervikliku elukeskkonna ja heakorrastatuse tagamise obligatoorne element. Kohus leiab, et kostja 1 poolt kohtule esitatud maksekorraldustega on tõendatud, et kostja 1 ei ole soovinud turvateenuse osutamist hageja poolt ning ei ole selle eest kordagi pärast pooltevahelise lepingu sõlmimist tasunud, märkides igakordselt tasumisest keeldumise põhjuse. Kohtu hinnangul oleks ebamõistlik tõlgendada kostja 1 tahet teisiti, kuivõrd pooltevaheline leping sõlmiti 13.03.2005.a. ja juba kaks päeva hiljem, so 15.03.2005.a. on kostja hagejale lepingu alusel makset tehes märkinud, et arvest on maha võetud turvateenus. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et turvateenuse osutamises ei ole hageja ja kostja 1 lepingus nr 175 kokku leppinud, mistõttu tuleb lepingulisel alusel esitatud nõue kostja I vastu jätta rahuldamata.
Kohus on seisukohal, et kostja 2 vastu ei saa lepingulisel alusel nõuet esitada, kuivõrd kostja 2 ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Leping saab VÕS § 76 lg 1 alusel täitmiseks kohustuslik olla ainult tehingupooltele. Seega saab kostja 2 vastu nõue tuleneda üksnes lepinguvälisest alusest. Eeltoodu tõttu tuleb hageja lepinguline nõue kostja 2 vastu jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et T elurajoonis asuvate teede alune maa ning haljasalad kuuluvad K AS-le.
tekkida võivad nõuded. Seega tuleb ka käesolevas asjas asuda seisukohale, et hagejale on koostöölepinguga loovutatud AÕS § 156 lg 1 ja TeeS § 37 lg 3 alusel tekkida võivad nõuded. Kohus leiab, et AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsuõiguse tekkimise esmaseks eelduseks on kinnisasjale juurdepääsu puudumine. Kui kinnisasja omanikul on talle kuuluvale kinnisasjale juurdepääs mingil muul õiguslikul alusel, ei esine AÕS § 156 lg 1 kohaldamise aluseks olevat olukorda. Kohtu hinnangul on kostjatel õigus pääseda oma kinnisasjale kostja 1 ja K AS-i vahel sõlmitud kinnisasja müügilepingust tuleneval alusel. Viidatud lepinguga ostis kostja 1 tee omanikult kinnisasja. Kostja 1 on menetluse kestel kinnitanud, et ta soovis saada mitte üksnes kinnisasja, aga ka võimalust oma kinnisasjale juurde pääseda ning seetõttu rajas K AS kostja 1 kinnisasjani nõuetekohase valgustatud tee. Kostja kinnitas ka kohtuistungil, et ta ei oleks antud kinnisasja K AS-lt ostnud, kui talle ei oleks selle lepinguga lubatud ka kinnisasjale juurdepääsu. Tallinna Ringkonnakohus on ülalviidatud lahendis leidnud, et kuivõrd kostjal on õigus pääseda oma kinnisasjale muul õiguslikul alusel, ei ole AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud esimene eeldus – juurdepääsuõiguse igasugusel õiguslikul alusel puudumine, täidetud ning seetõttu ei esine AÕS § 156 lg 1 olukorda, mistõttu ei saa eksisteerida ka AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud tasu nõuet. Hageja antud kohtuotsust vaidlustanud ei ole. Kohus nõustub eeltoodud Tallinna Ringkonnakohtu tõlgendusega ja leiab, et see on kohaldatav ka käesolevas vaidluses, kuna nõude aluseks on samad faktilised asjaolud. Kohus leiab, et TeeS § 37 lg 3 alusel saaks kostja suhtes nõude esitada üksnes juhul, kui kostjal lasuks AÕS § 156 lg 1 alusel tasu maksmise kohustus. Kohtu hinnangul tuleneb selline järeldus senisest kohtupraktikast, sh tsiviilasjas nr 3-2-1-111-11 tehtud Riigikohtu otsusest. TeeS § 37 lg 3 on eraldivõetuna sedavõrd abstraktne, et see ei saa eraldivõetuna olla iseseisvaks nõudenormiks. Ühtlasi leiab kohus, et tee kasutamise eest tasu nõudmine tagasiulatuvalt on vastuolus TSÜS § 138 lg 2 sätestatud hea usu põhimõttega, kuna hageja ei ole kordagi enne käesolevat kohtumenetlust aastate jooksul nõudnud tasu tee kasutamise eest. Kostjatel ei olnud mingit alust eeldada, et hageja sellise nõude üllatuslikuna TeeS § 37 lg 3 alusel nende vastu esitab. Hea usu põhimõtte rikkumine välistab õiguse teostamise.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 ja 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitada otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.