Tsiviilasi nr.2-10-42688
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2011 Tallinn Tsiviilasja number
2-10-42688
Tsiviilasi
T elanike MTÜ hagi UKja TKvastu alusetu säästmise teel saadu ja võla väljamõistmiseks ning lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
25100 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja T elanike MTÜ (registrikood XXX, asukoht XXX Hageja lepinguline esindaja advokaat Tambet Laasik (Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond; Turu 2, 51014 Tartu) Kostja 1 UK(isikukood XXX, elukoht XXX )
esindajad
Kostja 2 TK(isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik
Lihtmenetlus
Jätta T elanike MTÜ hagi UK ja TK vastu alusetu säästmise teel saadu ja võla väljamõistmiseks ning lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud sh kostjate menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti
hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUET elanike MTÜ esitas 01.09.2010 hagi UKvastu alusetu säästmise teel saadu ja võla väljamõistmiseks ning lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt rajas Kodumajagrupi AS (KMG) T elurajooni ja võõrandas elamukrundid, kuid tänavate ning haljasalade sh mänguväljakute omanikuks jäi KMG. Ts osutas kuni 4. jaanuari 2005 hooldusteenuseid KMG ja T K OÜ (TKH) vahelise lepingu alusel TKH. T elanikud asutasid hageja
Kohus arutas asja lihtmenetluses. Kohus kaasas oma 08.03.2011 määrusega kostjana ka Toivo Keva.
Kostja 1 esitas kohtule vastuväited, milles hagi ei tunnista ja vaidleb selle vastu. Kostja 1 ei vaidlusta asjaolu, et hageja on teenust osutanud. Kostja 1 sõlmis TKH-ga 15.06.2000 teeninduslepingu T asumis teenuste ja tööde kohta. Lepingus olid fikseeritud TKH kohustused sh osutati mehitatud turvateenust. Tt haldava operaatori vahetusega vahtusid ka teenused nii olemuselt kui kvaliteedilt. Kostja 1 ei nõusutnud tasuma nn turvateenuse eest, mis seisnes vaid tõkkepuu tõstmises. Selline teenus vaid rikub kostja 1 õigust omandile. Kostja 1 on täitnud oma lepingust tuleneva kohustuse tasudes iga kuu kuni lepingu lõppemiseni 305 krooni eelmisel kuul osutatud teenuse eest. Tasu pidi katma haldus- ja hooldusteenuse, tõkkepuu tõstmine ei kuulu kummagi alla, turvateenuse eest ei olnud nõus tasuma juba lepingut sõlmides. Lepingu vorm on kõigile elanikele üks, suuliselt lisati lepingus sõlmimisel kokkuleppe, et kostja 1 tasub vaid
haldus- ja hooldusteenuse eest. Leping ei sisaldanud kokkulepet tasu suuruses. Arvetel hakkas hageja kajastama võlga, keeldus läbirääkimistest ning seetõttu ütles kostja 1 lepingu üles. Hagejal ei ole õigust takistada kostjat 1 oma omandile juurde pääsemast, hagejal ei ole õigust kehtestada teenuseid, mis ei ole vajalikud objekti (maja) igapäevaseks funktsioneerimiseks. Kostjal 1 ei ole kohustust tasuda teenuse eest, mida ta ei ole saanud. Leping hageja ja kostja vahel on lõppenud. Kostja 2 ei ole kohtule vastanud.
Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad on korteriomandi XXXühisomanikud. Hageja on vaidlusaluseid teenuseid osutanud ja kostjad on neid teenuseid ka saanud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjatel on kohustus tasuda teenuste eest hagejale ning milline on võlakohustuse õiguslik alus. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 1 on sõlminud hagejaga hoolduslepingu ja selle hilisemalt üles öelnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt uuesti hoolduslepingu sõlmimist. Kohus on menetlusosalistele kohtuistungil selgitanud, et tegemist on õiguslikult keeruka vaidlusega, muuhulgas viidanud asjaolule, et tee hooldamisega seotud nõudeid saab esitada eelkõige tee omanik ja juhtinud tähelepanu asjaolule, kas hagejal on üldse nõudeõigus st kas tee omanik on oma nõude kostja vastu hagejale loovutanud. Esmalt käsitleb kohus haldus- ja hooldusteenuse eest tasumise nõuet ja seejärel lepingu sõlmimise nõuet. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et T elurajoonis asuvate teede alune maa ning haljasalad kuuluvad KMG-le. Erateed võib TeeS § 52 järgi kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal, kuid AÕS § 156 alusel tuleb KMG-l võimaldada kinnisasjade omanikele ja seal sätestatud tingimustel juurdepääs oma kinnisasjadele avalikult kasutatavalt teelt. Pooled ei vaidle selle üle, et KMG-le kuuluvaid maatükke oleks koormatud kasutamiseks õigustavate asjaõigustega hageja või kostjate kasuks. Enne 4. jaanuari 2005 korraldas maa kasutamist ja hooldamist KMG ja TKH vahelise lepingu alusel TKH, kes omakorda oli sõlminud teenuste eest tasumiseks nn teeninduslepingud T elanikega, 2000. aastal mh kostjaga. 29. detsembril 2004 sõlmis KMG koostöölepingu hagejaga hooldusteenuste osutamiseks Ts alates 4. jaanuarist 2005. Koostöölepingu p 2.2 järgi oli KMG kohustuseks anda haljasalad ja sotsiaalmaa hageja valdusse ja tasuta kasutusse. Hageja põhikohustuseks on lepingu p-de 3.2 ja 3.3 järgi tagada maa-ala korrashoid ja turvalisus omal kulul. Riigikohus on sarnases kohtuasjas 3-2-1-44-11 asunud seisukohale, et koostööleping on tasuta kasutamise leping VÕS § 389 tähenduses. Kohus leiab, et hageja on teeomanikult saanud teed tasuta kasutamiseks ning ta saab elanikega sõlmitud lepingutes tegutseda üksnes selles ulatuses, mis talle tasuta kasutamise lepinguga on teeomaniku poolt antud. Kohus leiab, et nõudeõiguse olemasolu tuvastamiseks tuleb lähtuda koostöölepingust ja poolte vahel sõlmitud lepingust kui tervikust, sest lepingu alusel sai hageja endale vaid need erateed puudutavad õigused ja kohustused, mis koostöölepinguga on talle teeomaniku poolt üle antud.
Hageja väitel on ta osutanud kuni 2.05.2008 kostjatele teenuseid, mille eest kostjad ei ole tasunud ega teenusega seoses hageja kantud kulutusi hüvitanud. Vaidlust ei ole selle üle, et lepingu kehtimise ajal jättis kostja 1 tasumata turvateenuse eest, mida tõendab kostja 1 konto väljavõte. Seega nõuab hageja turvateenuse osutamise eest tasu. Kohus leiab, et turvateenuse
osutamine, mis seisnes eratee tõkkepuuga varustamises ja selle abil erateele juurdepääsu võimaldamises, tuleb käsitleda kui eratee kasutamise võimaldamist, mis on teeomaniku õigus. TeeS § 52 teine lause, mille järgi võib erateed kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal, sätestab teeomaniku õiguse küsida eratee kasutamise eest tasu. Teeomanikul on õigus nõuda tee kasutajatelt tasuna vähemalt TeeS § 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega seotud kulutuste hüvitamist. Tee kasutamise tasu arvutamisel tuleb arvestada ka tee omamisega kaasnevaid kohustusi, mis tulenevad teeseadusest ja heakorraeeskirjast. Muude kinnisasjade suhtes (mänguväljakud, haljasalad) ei ole kinnisasjade omanikul teeseadusega sarnast kohustuust kasutamise võimaldamiseks ja sellega korrespondeerivat õigust tasu saamiseks. Juhul, kui omanik on oma kinnisasja lubanud tasuta kasutusse teatud isikute grupile, käesoleval juhul koostöölepinguga hageja liikmetele, on tal õigus nõuda, et teised isikud tema kinnisasja ei kasutaks mitte tasu kasutamise eest. Võlausaldaja võib VÕS § 164 lg 1 esimese lause järgi oma nõude loovutada teisele isikule. Loovutada võib VÕS § 165 järgi ka tulevikus tekkivaid ja tingimuslikke nõudeid, kui need on loovutamise hetkel piisavalt määratletavad. Nii võib teeomanik loovutada teeseadusest ja AÕS § 156 lg 1 tuleneva õiguse nõuda oma tee kasutamise eest tasu või kulutuste hüvitamist. Koostöölepingu p 1.3 sätestab, et hageja soovib alates 01.05.2005 osutada haldus ja hooldusteenust Ts. MTÜ soovib saada võimalust elanikega lepingu sõlmimiseks ja neile arvete saatmiseks haljastuse, valgustuse, prügiveo, valveteenuse jmt eest, asudes ise täitma senise haldaja TKH funktsioone. Koostöölepingu p 2.3 sätestab, et omanik peab võimaldama teostada hagejal tänavatel sisse- ja väljapääsu reguleerimist turvalisuse tagamisel. Kohus leiab, et koostöölepingu p 1.3 ja 2.3 ei võimalda hagejal sätestada teeseaduse mõttes tasu tee kasutamise eest ega ole koostöölepingu alusel teeomanik loovutanud hagejale ka nõudeõigust nõuda tee kasutamise tasu elanikelt. Nõudeõigus peab olema piisavalt määratletud, mida koostöölepingust välja ei loe. Kostja 2 suhtes ei saa hageja oma nõude maksmapanekul lähtuda sõlmitud lepingust vaid üksnes koostöölepingust. Kuna koostöölepinguga ei ole teeomanik ega ka haljasalade omanik loovutanud hagejale nõudeõigust, ei saa hageja ka kostja 2 suhtes nõuet maksma panna. Hagi tuleb jätta rahalises nõudes rahuldamata mõlema kostja vastu, sest hagejal ei ole õigust, mida kohtu kaudu maksma panna, sest teeomanik ei ole seda õigust hagejale üle andnud, muud lepingust tulenevad kohustused nagu tasu prügiveo eest jne on kostja 1 täitnud. Järgnevalt analüüsib kohus hageja nõuet kohustada kostjat sõlmima leping teenuste osutamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et TKH ja kostja 1 ning hiljem hageja ja kostja 1 sõlmisid lepingu ja kostja on selle üles öelnud. Lepingu sõlmimise kohustus tulenes kostjale 1 ostu-müügilepingust, mis sõlmiti 17.04.2001. Lepingu p 7.3 sätestab, et ostja kohustub sõlmima elamu teeninduslepingu. Kostja 1, kes ostumüügilepinguga sellise kohustuse võttis, on selle ka täitnud, sest sõlmis TKH lepingu 15.06.2000 teeninduslepingu T asumise teenuste ja tööde kohta. Koostöölepingus ei ole märgitud, et ostumüügilepingust tulenevad kohustused ja õigused on KMG-lt hagejale üle läinud. Ka siinjuhul tuleb lähtuda nõude loovutamise sätetest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et lepingu sõlmimise kohustuse täitmise nõue oleks KMG-lt hagejale üle läinud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja 1 on kohustuse ka täitnud, mis on VÕS § 186 lg 1 alusel võlasuhte lõppemise aluseks. Ostu-müügileping ega ka hilisemad TKH ja hagejaga sõlmitud lepingud ei keela lepingu ülesütlemist, ostu-müügileping ei sätesta ka lepingu sõlmimise kohustust korduva kohustusena selliselt, et igal juhul peab olema kogu aeg kostjal 1 kehtiv leping elamu teenindamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et elamu teenindamine ei ole samastatav teeomanikule kuuluva tee
kasutamise eest tasumisega või üldse teisele isikule kuuluva kinnisasja (käesoleval juhul mänguväljakud, haljasalad) hooldamisega. Kostjal 1 oli kohustus sõlmida elamu teenindamiseks vajalik leping mitte teisele isikule kuuluvate teede ja haljasalade hooldamise leping. Lepingu sõlmimise kohustuse osas tuleb hagi kostja 1 vastu jätta rahuldamata, sest see on täidetud ning kostja 2 vastu tuleb see jätta rahuldamata, sest kostja 2 ei ole ostu-müügilepingu pool. Kohus leiab, et alusetu rikastumise (säästmise) ja käsundita asjaajamise sätted ei kuulu käesolevas tsiviilasjas kohaldamisele. TsMS § 162 lg 1 ja 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitada otsuse teinud kohtule 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.