Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev
RESOLUTSIOON
KOHTUMÄÄRUS
3-2-1-153-11 Tartu, 4. jaanuar 2012. a Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu Tiskre elanike MTÜ hagi Urve Kauri ja Toivo Keva vastu alusetu säästmise teel saadu ja võla tasumiseks ning lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-42688 Tiskre elanike MTÜ määruskaebus Hageja Tiskre elanike MTÜ (registrikood 80205147), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Kostjad Urve Kaur (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Toivo Keva (isikukood xxxxxxxxxxx) 21. detsember 2011. a, kirjalik menetlus
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2011. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-42688.
2.Saata Tiskre elanike MTÜ apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Tagastada Tiskre elanike MTÜ-le määruskaebuselt 12. septembril 2011 tasutud kautsjon 25 (kakskümmend viis) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tiskre elanike MTÜ (hageja) esitas 1. septembril 2010 hagi Urve Kauri (kostja) vastu alusetu säästmise teel saadu ja võla väljamõistmiseks ning lepingu sõlmimise kohustuse tuvastamiseks.
2.Harju Maakohus kaasas 8. märtsi 2011. a määrusega kostjana menetlusse ka Toivo Keva (edaspidi koos Urve Kauriga ka kostjad), kes on kohtumääruse kohaselt kinnistu kaasomanik.
3.Harju Maakohus jättis 17. juuni 2011. a otsusega hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus märkis otsuse resolutsioonis mh, et pooltel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.
4.Tsiviilasja toimikust nähtuvalt sai hageja esindaja kohtuotsuse kätte 17. juunil 2011 (tl 188).
14.juulil 2011 esitas hageja esindaja maakohtule taotluse täiendada Harju Maakohtu otsust kirjeldava ja põhjendava osaga. Harju Maakohus keeldus 8. augusti 2011. a määrusega täiendava otsuse (kirjeldava ja põhjendava osa lisamise) tegemisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 41 alusel, kuivõrd 17. juuni 2011. a otsus sisaldab kirjeldavat ja põhjendavat osa.
5.18. augustil 2011 saabus Tallinna Ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
17. juuni 2011. a otsuse peale. Kaebuses sisaldus ka tähtaja ennistamise avaldus, kui kohus peaks lugema, et hageja on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 25. augusti 2011. a määrusega hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastas selle hagejale. TsMS § 632 lg 1 sätestab, et apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Harju Maakohus menetles tsiviilasja lihtmenetluses ja tegi 17. juunil 2011 otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja esindaja sai otsuse samal päeval kätte. Kuna otsuses sisaldus nii kirjeldav kui ka põhjendav osa, saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg TsMS § 62 lg-st 2 ning § 632 lgst 1 tulenevalt 18. juulil 2011 kell 24.00. Hageja apellatsioonkaebus saabus ringkonnakohtule
18.augustil 2011 kell 13.55, seega tähtajast kinni pidamata. Asjaolu, et maakohus märkis otsuses eksliku edasikaebamise korra, ei anna alust lugeda esitatud apellatsioonkaebust tähtaegseks, seda enam, et hageja esindaja on vandeadvokaat, kes pidi kohtuotsusega tutvumisel märkama ja mõistma, et tegemist ei ole TsMS § 448 lg 41 kohase kohtuotsusega, mille apelleerimisel tuleb esitada maakohtule teatis täiendava otsuse tegemiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub tühistada ringkonnakohtu määruse ja ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning kohustada ringkonnakohut võtma apellatsioonkaebus menetlusse. Kaebetähtaja möödalaskmise tingis mõjuv põhjus, milleks on maakohtu otsuses esitatud eksitav ja ebaõige edasikaebamise kord. Kohtuotsuses oli selgelt kirjas, et apellatsioonkaebuse esitamise eelduseks on täiendava toiminguna taotluse esitamine kohtuotsuse täiendamiseks. Tähtaja möödalaskmise tingis selle juhise täpne järgimine. Riigikohus on teinud mitu otsust, milles on leitud, et menetlusosalise eksitamine edasikaebe korra osas on tähtaja ennistamise alus.
8.Urve Kaur palub vastuses määruskaebusele jätta ringkonnakohtu määruse muutmata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ja menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldada ning hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, ringkonnakohut ei saa kohustada kaebust menetlusse võtma, vaid otsustama menetlusse võtmine.
10.Kolleegium märgib kõigepealt seda, et ringkonnakohus ei ole määruse kirjeldavas ega põhjendavas osas käsitlenud seda, et koos apellatsioonkaebusega esitas hageja ka menetlustähtaja ennistamise taotluse, kui kohus peaks asuma seisukohale, et apellatsioonkaebus ei ole esitatud tähtaegselt. Ringkonnakohtu määruse põhjendavast osast võib siiski kaudselt järeldada, et ennistamise taotlus on jäetud rahuldamata, kuna apellatsioonkaebus on hagejale tagastatud. Korrektne olnuks, kui ringkonnakohus oleks võtud määruse resolutsioonis selge seisukoha.
11.Kolleegium lahendab menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ise hageja menetlustähtaja ennistamise taotluse. Riigikohus on teinud mitmeid lahendeid, milles käsitletakse kohtu eksimuste mõju menetlustähtaegade ennistatavusele. 8. novembril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06 ja 8. mail 2007 tsiviilasjas nr 3-2-2-5-07 tehtud määrustes on Riigikohus lugenud tähtaja ennistamise aluseks asjaolu, et kohtud on menetlusosalist eksitanud edasikaebeõiguse puudumise osas. Ka 12. mail 2004 tsiviilasjas nr 3-2-1-68-04 ja 3. oktoobril 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-06 tehtud määrustes on Riigikohus lugenud menetlustähtaja ennistamise aluseks kaebeõiguse kohta eksitava info andmise kohtuotsuse resolutsioonis. Kolleegiumi arvates on ka praeguses asjas alus menetlustähtaeg ennistada. Maakohus on eksitanud hagejat otsuse resolutsioonis vastuolulise teabega selle kohta, et apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb 30 päeva jooksul esitada taotlus otsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga, kuigi otsusest võis ka aru saada, et kirjeldav ja põhjendav osa on olemas. Apellatsioonkaebuse võis maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt esitada 30 päeva jooksul alates täiendatud otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebuse tähtaja möödalaskmine johtus kohtu esimesena nimetatud juhise järgimisest. Seetõttu tuleb hageja menetlustähtaja ennistamise taotlus rahuldada, ringkonnakohtu määrus tühistada ning asi tagasi saata ringkonnakohtule hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.Menetluskulude jaotus määratakse tervikuna kindlaks asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt selle tulemusest.
13.Hageja määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kassatsioonikautsjon. Lea Laarmaa, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.