Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-12-49764
Tsiviilasi Hagihind
OÜ EPhagi OÜ DGvastu viivise saamiseks
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
11 104,65 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja OÜ EP(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janno Kuusk (Advokaadibüroo Sirel & esindajad Partnerid, Scala City, Tartu mnt 43, 10128 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja OÜ DG(registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi (Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, 10116 Tallinn, e-post [email protected]
RESOLUTSIOON
1.Kohaldada aegumist OÜ EP nõudele mõista OÜ-lt DG välja viivis summas 11 104,65 (üksteist tuhat ükssada neli eurot ja 65 senti) eurot.
2.Jätta rahuldamata OÜ EP hagi OÜ DG vastu viivise saamiseks. Menetluskulude jaotus Mõista välja menetluskulud täielikult 100% ulatuses OÜ-lt EPOÜ DG kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
1.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 11 104,65 eurot ja menetlusulud. Hageja tugineb oma nõudes TsÜS § 138 lg 1, VÕS § 6 lg, § 76 § 88 lg 8, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista, kuna leiab, et hagi on aegunud, mille osas palub teha vaheotsuse ja jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Kohtuotsuse põhjendus
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 449 lg 3 alusel kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Kostja on esitanud kohtule taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamiseks.
4.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel.
5.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle aegumise tõttu.
6.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
7.Pooled ei vaidle, et: • Hageja ja kostja sõlmisid 19.09.2007 kohtuliku kompromisslepingu, millise kinnitas Harju maakohus 25.09.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-17827. Kompromisslepingu järgi võlgnes kostja hagejale 750 000 krooni, millise kohustus tasuma hiljemalt 02.01.2008, viivisemäär 0,25% päevas maksmata summalt (tl 10-12), • 16.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja kohustuste refinantseerimise kokkuleppe, mille alusel kohustus kostja tasuma hagejale võlgnevuse kogusummas 750 000 krooni (47 933,74 eurot) hiljemalt 14.04.2008 ning tasuma võlgnetavalt summalt intressi 5% kuus ja tasumisega viivitamisel viivist 0,4% päevas. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja seadma hageja kasuks hüpoteegi summas 975 000 krooni. Pooled kinnitasid, et neil puuduvad kokkuleppe allkirjutamise hetkel ja tulevikus mistahes pretensioonid või nõuded teise poole vastu, mis võivad tekkida seoses käesoleva kokkuleppe tingimustega ja asjaolust, et võlgniku kokkuleppe preambulas nimetatud kohustused vormistatakse kokkuleppega võlgniku uueks iseseisvaks kohustuseks võlausaldaja ees (tl 13-15), • 18.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja notariaalse hüpoteegilepingu kostja kohustuste refinantseerimise kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, millega kostja seadis hageja kasuks hüpoteegi Tallinnas Külmallika 18 asuvale kinnistule. Hüpoteegi seadmisel lepiti kokku, et tagatud on kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad 16.01.2008 sõlmitud võlgnevuse ajatamise kokkuleppest ja selle võimalikest lisadest, kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest ning nende võimalikest lisadest (tl 16-21), • 06.03.2008 vähendas kostja võlasummat hageja ees 500 000 eesti krooni (31 955,82 euro) võrra, millest hageja luges esmalt tasutuks intressivõlgnevuse ja seejärel osa põhiosavõlgnevusest tulenevalt VÕS § 88 lg 8. Kostja kohustuste refinantseerimise kokkuleppest tulenevaks põhiosavõlgnevuseks hageja ees 06.03.2008 seisuga jäi 312 500 krooni (19 972,39 eurot),
2-12-49764 • 23.04.2008 allkirjastasid kostja juhatuse liige LR ja hagejaga seotud äriühing WIOÜ lepingueelsete läbirääkimiste XXX kinnistu omandamiseks. Protokolli punkti 11.1. kohaselt pikendati muu hulgas kostja kohustuste refinantseerimise kokkuleppest tulenevat võlgnevuse tasumise tähtaega 14.04.2009 ning vähendati kostja poolt makstava intressimäära 3%-ni (tl 2230), • Tallinna Ringkonnakohus 03.04.2012 otsuses tsiviilasjas 2-11-27262 ja Riigikohus 04.12.2012 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-147-12 tunnistas 23.04.2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli tühiseks, • 19.08.2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu, millega hageja laenas kostjale täiendavalt 70 800 krooni intressiga 5% kuus, viivisega 0,4% tasumata summalt päevas, leppetrahviga 100 000 krooni kohustuse täitmata jätmisel, tagastamise tähtajaga 19.09.2008. Laenu andmise eesmärgiks oli kostja lühiajaliste kohustuste täitmise võimaldamine (tl 31-34), • 03.08.2009 esitas kostja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks, milles taotles hüpoteegi realiseerimist 18.01.2008 sõlmitud hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu alusel 16.01.2008 ja 19.08.2008 sõlmitud lepingutest tulenevate rahaliste nõuete täitmiseks. Täitemenetluses nõudis hageja kostjalt 586 627,72 krooni, millest põhivõlgnevus 312 500 krooni, intress 167 607,92 krooni ja viivis 167 607,92 krooni (tl 38-42), • kostja esitas 2009 sügisel Harju Maakohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiavalduse, millise hagiavalduse jättis Harju Maakohus oma 29.09.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-45727 rahuldamata ning milline otsus on Riigikohtu otsusega 07.05.2012 jõustunud (tl 43-49, 51), • 22.06.2012 tasus kostja hagejale kohtutäituri vahendusel täitemenetluses sissenõutava summa ehk 47 396,61 eurot (st 03.08.2009 sissenõutavaks muutunud põhiosa-, intressi- ja viivisevõlgnevuse),
8.Hageja märgib, et kuivõrd täitemenetluse algatamise avaldusega pööras hageja täitmisele nii oma 16.01.2008 refinantseerimise kokkuleppest tulenevad põhiosa- ja intressinõuded ja 19.08.2008 laenulepingust tulenevad põhiosa-, leppetrahvi ja intressinõuded, siis on 22.06.2012 järgselt hageja vastavasisulised nõuded lõppenud. Kostja 14.04.2009 oma kohustuste refinantseerimise kokkuleppest tulenevat võlgnevust täielikult ei tasunud, arvestab hageja võlgniku võlgnevusele summas 312 500 krooni alates 14.04.2009 lisaks viivist 0,4% tasumata summalt päevas. Täitemenetluse avalduse esitamise hetkeks oli kostja kohustuste refinantseerimise kokkuleppest tulenev viivisevõlgnevus hageja ees 138 750 eesti krooni ehk 8867,74 eurot. Kuna kostja oma kohustuste refinantseerimise kokkuleppest tulenevat võlgnevust hoolimata täitemenetluse algatamise avalduse esitamisest täitma ei asunud, siis arvestas hageja kostja võlgnevusele viivist kuni 22.06.2012, mil kostja oma kohustused lõpuks täitis. Seega 22.06.2012 kostja kohustuste refinantseerimise kokkuleppest tulenev viivisevõlgnevus hageja ees on 1 456 250 Eesti krooni ehk 93 071,34 eurot. 22.06.2012 tasus kostja hagejale viivisevõlgnevuse summas 84 203,60 eurot. Arvestades täitemenetluses sundtäitmisele pööratud kostja kohustuste refinantseerimise kokkuleppest tulenevat põhiosavõlgnevuse määra (312 500 krooni ehk 19 972,39 eurot) ning kostja poolt tasutud viiviste määra, siis tuginedes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttele loobub hageja suuremas osas viiviste nõudest ning palub kostjalt välja mõista viivise üksnes osaliselt summas 173 750 eesti krooni ehk 11 104,65 eurot. Hageja ei nõua viivist 19.08.2008 laenulepingu alusel. Kostja leiab, et hagi ei ole aegunud. Kuivõrd kostja tasus 22.06.2012 hagejale täielikult põhiosa- ja intressivõla ning osaliselt viivisevõlgnevuse, siis TsÜS § 158 lg 1 ja 2 koosmõjust katkes 22.06.2012 hageja viivisenõude aegumine ja algas uuesti.
9.Kostja märgib, et hagi on aegunud. Hageja esitas 18.01.2008 lepingust tuleneva põhinõude, koos intressi ja viivisega täitemenetluses sundtäitmisele 03.08.2009. Alates 04.08.2009 hakkas hageja jaoks kulgema uus nõude aegumise tähtaeg 3 aastat ja see möödus 03.08.2012. Hageja esitas kohtusse hagi uute viiviste nõudes 27.11.2012, seega peale nõude aegumist. Nõude aegumine ei ole olnud peatunud. Täitemenetluses nõude täitmine ei ole nõude vabatahtlik tunnistamine, vaid nõude sundtäitmine. Isegi kui arvestada põhinõude aegumist kolm aastat peale
2-12-49764 katkemist, siis aegus põhinõue 03.08.2012 ja koos sellega ka kõrvalnõuded. Kostja taotleb hageja viivisnõude suhtes, milline on esitatud kohtule 27.11.2012 aegumise kohaldamist ja hagi tervikuna rahuldamata jätmist. Kostja taotleb kohtult TsMS § 449 lg 3 kohase vaheotsuse tegemist. Seejuures ei ole vähetähtis, et kostja on hagejale juba tasunud nii 2007 kohtulahendist tuleneva põhivõla 750 000 krooni, intressi 106 519,80 krooni, 18.01.2008 lepinguga põhivõlaks ümberarvestatud intressi 62 500 krooni ja viiviseid 167 607,92 krooni, so, kokku intresse ja viiviseid 413 372,28 krooni. Hageja ei ole täitemenetluses nõudnud viiviseid enam kui nõude täitmisele esitamise aja seisuga. Hageja viivisenõue on vastuolus ka hea usu põhimõttega.
9.Eeltoodust tulenevalt vaidlevad pooled, kas esitatud nõue on aegunud.
10.TsÜS § 143 lg 1 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud aegumisvastuväite. 16.01.2008 sõlmitud kohustuste refinantseerimise kokkuleppe (laenuleping) puhul, mille alusel kostja kohustus tasuma hagejale 750 000 krooni hiljemalt 14.04.2008, intressiga 5% kuus, viivisega 0,4% tasumisega viivitatud summalt päevas, on tegemist tehingust tuleneva nõudega, millele kohaldub TsÜS § 146 lg 1, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 järgi aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. 06.03.2008 tasus kostja hagejale osaliselt võlgnevuse summas 500 000 krooni ehk 31 955,82 eurot, millest hageja luges tasutuks esmalt intressi ja seejärel osa põhivõlgnevusest. 06.03.2008 seisuga jäi kostja põhivõlgnevuseks 312 500 eurot, millise kostja kohustus tasuma 14.04.2008. Kohus ei arvesta 23.04.2008 kostja juhatuse liikme ja hagejaga seotud äriühingu WIOÜ lepingueelsete läbirääkimiste protokolli XXXkinnistu omandamiseks, millega muuhulgas pikendati kostja kohustuste refinantseerimise kokkuleppest tulenevat võlgnevuse tasumise tähtaega 14.04.2009 ning vähendati intressi 35-ni, kuna Tallinna Ringkonnakohus 03.04.2012 otsuses tsiviilasjas 2-11-27262 ja Riigikohus 04.12.2012 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-147-12 tunnistas 23.04.2008 sõlmitud lepingueelsete läbirääkimiste protokolli tühiseks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega algas tulenevalt TsÜS § 147 lg 2 aegumistähtaeg 15.04.2008 ja oleks lõppenud tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 15.04.2011. 03.08.2009 esitas hageja kostja vastu täitemenetluse algatamise avalduse tulenevalt poolte vahel 18.01.2008 sõlmitud notariaalsest hüpoteegilepingust kostja kohustuste refinantseerimise kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, millega kostja seadis hageja kasuks hüpoteegi Tallinnas Külmallika 18 asuvale kinnistule (tl 16-21). TsÜS § 159 lg 1 alusel aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega algas tulenevalt TsÜS § 147 lg 2 aegumistähtaeg uuesti 03.08.2009 ja lõppes tulenevalt TsÜS § 146 lg 1 03.08.2012. Kohus ei nõustu, et nõude rahuldamisega täitemenetluses 22.06.2012 on tegemist nõude tunnustamisega, mille kohaselt vastavalt TsÜS § 158 lg 1 aegumine katkeks ja algaks uuesti. Tegemist on sundtäitmisega ning seadus on sätestanud täiteavalduse esitamisel aegumise katkemise. Hagi on kohtule esitatud 27.11.2012, mistõttu on esitatud nõue aegunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata.
11.VÕS § 6 lg 1 alusel võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-80-02 punktis 10 märkinud, Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Hageja ja kostja vahel 18.01.2008 sõlmitud notariaalsest hüpoteegilepingust, kostja kohustuste refinantseerimise kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks, nähtub, et kostja seadis hageja kasuks hüpoteegi Tallinnas Külmallika 18 asuvale kinnistule esimesele järjekohale summas 1 000 000 krooni ehk 63 911,65 eurot. Lepingu punktis 3.2 lepiti kokku, et tagatud on kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad poolte vahel 16.01.2008 sõlmitud võlgnevuse ajatamise kokkuleppest ja
2-12-49764 selle võimalikest lisadest. Kõik nõuded omaniku vastu, mis tulenevad hüpoteegipidaja ja omaniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest ning nende võimalikest lisadest (tl 16-21, 35). 03.08.2009 esitas hageja avalduse täitemenetluse algatamiseks võlgnevuse summas 741 595,80 krooni ehk 47 396,61 euro sissenõudmiseks (tl 38-42). Täitemenetluse aluseks oli 18.01.2008 sõlmitud notariaalne hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping ning võlgnevus kostja vastu tulenes 16.01.2008 sõlmitud kohustuste refinantseerimise kokkuleppest, mille alusel põhivõlgnevus oli 312 500 krooni, intressivõlgnevus 141 078,13 krooni, mida hageja vähendas 106 519,80 kroonini ja viivis 167 607,92 krooni, kokku 586 627,72 krooni ehk 37 492,34 eurot ja 19.08.2008 sõlmitud laenuleping, mille alusel võlgnevus kokku oli 265 629,52 krooni ehk 16 976,82 eurot. Täitemenetluse raames tasus kostja hagejale 22.06.2012 47 396,61 eurot, peale mida kustutati hüpoteek 21.06.2012 kinnistamisavalduse alusel 28.06.2012. Seega võib eeldada, et hageja luges nõude täidetuks ning hea usu põhimõtte vastane on tulla käesoleval ajal nõudega kostja vastu viivise saamiseks tulenevalt 16.01.2008 lepingust. Kui hageja leidis, et hagejal on suurem viivisenõue, oli hagejal võimalus see esitada täitemenetluses, kuna hüpoteek oli seatud summale 63 911,65 eurot. Kuna hageja suuremat viivisenõuet ei esitanud, tuleb kohtu hinnangul eeldada, et hageja loobus ülejäänud viivisenõudest, mistõttu on hagi põhjendamata ka sellel alusel ja tuleb jätta rahuldamata. 12 . Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata aegumise tõttu, mis on TsMS § 449 lg 3 kohaselt lõppotsus. Menetluskulud
13.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 ja 2 jätab kohus kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.