Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

toimingute tegemine või tagada, et vastavad load ja toimingud on olemas või tehtud. Eelnimetatud kohustust oli peatöövõtja faktiliselt alates juunist 2010.a. korduvalt rikkunud, mistõttu KTOÜ-l ei olnud võimalik järgida kokkulepitud ajagraafikut, mistõttu KTOÜ seisuga 19.10.2010 ütles üles LEAS ja KTOÜ vahel sõlmitud Ehituse töövõtulepingu nr. 2381 V-1/10. Saamata jäänud tasu ja ettemaksete tagastamise nõudes pöördus kostja 22.02.2011.a. LEAS-lt võla nõudes kohtusse. 21.06.2012.a. Tallinna Ringkonnakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2-11-7635 KTOÜ hagi rahuldati, mis jõustus 15.10.2012.a. Riigikohtu määrusega. Eelnimetatud tsiviilasjas on kohtud tuvastanud LEAS korduva lepingu rikkumise, mis seisnes KTOÜ-le K valla ehitusobjektil töömaa ehitamist võimaldavas seisundis andmata jätmises. K valla vee- ja kanalisatsioonitorustike ning –rajatiste ehitustööde tegemisel tekkisid KTOÜ-l esimesed tõrked juba juunis 2010.a. Tööde seisakutest tekkida võivate kahjude vältimiseks pakkus LEAS KTOÜ-le tööde seisakute kompenseerimiseks ehitustöid Vs ja H vallas. KTOÜ töövõtu lõikudes K vallas teedel ja tänavatel kaevetöid võimaldavad K Vallavalitsuse väljastatud kaeveload lõppesid P tänava osas 30.07.2010.a. ja Pikk tänava osas 15.08.2010.a., kuid augustis sellel tänaval ehitustööd peatusid mingitel ettenägematutel KTOÜ-st olenemata põhjustel. Järgmised kaeveload tööde tegemiseks on väljastatud Pikk tänava osas 19.10.2010.a., mistõttu KTOÜ objektidel alates augustist 2010.a. mitte keegi kaevetöid teha ei saanud. Neid ei saanud teha ka hageja perioodil 02.08.2010 – 13.08.2010.a. (XXX kommunikatsioonide ehitus/rekonstrueerimise projektid valmisid alles 01.09.2010.a. ja 15.10.2010.a.. Kaevetööde teostajana peab hageja olema teadlik asjaolust, et nende tööde hagejalt tellimiseks pidi kostjal olemas olema tööde tegemist võimaldav kaeveluba ja tänavate sulgemise luba. Ehitamist reguleerivate normaktiivaktidest tulenevalt neid lubasid ei hoia ehitaja ainult sahtlis, vaid vastavasisuline teave tehakse teadete tahvlil ehitusobjektil kõigile nähtavaks. Sellise teadetahvli puudumist hageja pidi augustis 2010.a. märkama. Eeltoodust tulenevalt puudus kostjal endal võimalus K vallas kaevetööde tegemiseks, mistõttu nende tööde tegemist ei saanud kostja hagejalt tellida ja kostja ei ole saanud neid töid teha. 2010.a. augustis teostas kostja LEAS tellimusel ehitustöid kolmel ehitusobjektil, mis asusid täiesti erinevates piirkondades: H vallas Oja teel, V vallas Pringi külas ja K vallas. H vallas XXX01.08.2010 kuni 20.09.2010.a. teostatud ehitustööd on KTOÜ esindaja RP üle andnud 20.09.2010.a. aktiga nr. 2; XXX vee- ja kanalisatsioonitorustike ning rajatiste ehitustöid 01.08.2010 – 31.08.2010 on KTOÜ esindaja MM üle andnud 31.08.2010.a. aktiga nr. 3 ja K vallas teostatud ehitustööd 01.07.2010 kuni 31.08.2010.a. on KTOÜ esindaja MM üle andnud 31.08.2010.a. aktiga nr. 5. XXX vee- ja kanalisatsioonitorustike ning rajatiste ehitustööde aktist nähtuvalt on neid ehitustöid teostatud perioodil 01.08.2010 – 31.08.2010.a. 26 päeva. Arvestades sellega et augustikuus on 31 päeva ja reeglina objektidel pühapäeviti ehitustöid ei tehtud, siis K valla ehitusobjektidel võis kostja ehitustöid teha maksimaalselt üks päev. V ja K objektil teostasid töid samad kostja töölised. Mõlema objekti juhiks oli MM. Kuni hagi esitamiseni pole hageja kostjale esitanud mingeid nõudeid tema poolt augustis 2010 Kl väidetavate kaevetööde üleandmiseks või üleantuks lugemiseks, mistõttu kostja pole saanud ka nende vastuvõtmisest keelduda. Hageja seaduslik esindaja ei ole kordagi eelnimetatud tööde üleandmiseks või üleantuks lugemiseks enne käesoleva hagi esitamist kostja juhatuse liikme poole pöördunud. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks arve nr. 449, mille kostja talle 20.09.2010.a. tagastas ühes omapoolsete selgituste ja tasumisest keeldumise põhjustest teatamisega. Juunis-juulis teostatud tööde eest võlgnes kostja hagejale 124 800 krooni ja selle tasumisest ei ole kostja kordagi keeldunud ega kõrvale hoidnud. Kostja ei suutnud hagejale tehtud tööde eest arveid tasuda, sest LEAS ei tasunud kostjale. Kostja sai need rahad kätte alles novembris 2012.a. kohtutäituri vahendusel jõustunud kohtuotsuse alusel. Hageja ei ole mitte kunagi ega mitte mingil viisil pöördunud enne käesoleva hagi esitamist kostja seadusliku esindaja poole nõudega vaidlusaluste ehitustööde vastuvõtmiseks või vastuvõetuks lugemiseks, vaid on erinevate isikute kaasabil esitanud nõudeid arve nr. 449 tasumiseks. Kostja on neile kõigile selgitanud arve tasumisest

keeldumise põhjustest, milleks on olnud, et hageja ei ole neid töid teinud ja kostja pole neid temalt tellinud. Sellele ei ole vastu vaielnud hageja ega teda esindanud inkassofirmad. Seda asjaolu tõendab hageja enda käitumine pärast kostjalt arve nr. 449 tagasisaamist. Hageja on kostja tellimusel K ehitusobjektil töid teinud alates 29.04.2010.a. ning kõigil hageja esitatud arve-saatelehtedel on tööde tegemiseks kulunud aega igapäevaselt kostja esindaja oma allkirjaga kinnitanud. Hageja poolt tööde tegemiseks kulunud aega sai kinnitada ainult sellel ehitusobjektil ekskavaatorijuhile juhiseid andnud kostja töötaja, kes igapäevaselt oli kohustatud seda oma allkirjaga ekskavaatori juhi poolt esitatud töötunni tabelis kinnitama. Sellises töökorralduses olid pooled kokku leppinud juba enne lepingu sõlmimist ja selliselt pooled tööde faktilist teostamist ja nende vastuvõtmist on aktsepteerinud. Kostja seaduslikul esindajal puudus mistahes võimalus objektijuhile korralduste andmiseks töötunnitabelile allkirjade andmiseks. Pealegi, kui kostja objektijuht keeldus allkirja andmast ühel päeval ja ka teisel ning kolmandal päeval, siis miks hageja sellises olukorral koheselt kostja seaduslikult esindajalt selgitusi saamata jätkas tööde tegemist veel kahe nädala jooksul. Kostja arvates hageja väited objektijuhi keeldumisest töötunnitabeli allkirjastamisest viitega kostja seadusliku esindaja juhistele on väljamõeldis ja ei kattu hageja käitumisega ei enne arve nr. 449 kostjale väljastamist ega ka pärast arve nr. 449 tagasisaamist. Hageja väitest tööde teostamise kohta pole võimalik aru saada tööde iseloomu ja asukoha kohta. Tööde teostamine K vallas Tallinnast 60 km kaugusel on nii umbmäärane, et sellise nõude täitmine on isegi kõige paremal juhul täiesti võimatu. Kostja leiab, et nii hageja kui ka kostja sõlmisid lepingu enda majandus- või kutsetegevuses, mille kohaselt VÕS 644 lg 2 kohaselt peaks kostja hagejalt töö vastuvõtmisel töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama töövõtjale hiljemalt ühe aasta jooksul töö üleandmisest ning lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama, mistõttu hagejal töö üleandmiseks ettenähtud mõistlik tähtaeg ei saa olla eelnimetatud tähtajast pikem ning ka hageja peaks oskama piisavalt täpselt enda tehtud töid ja asukohta kirjeldada. Hagiavalduses nimetatud kaevetöid ei ole hageja K ehitusobjektil mitte kunagi teinud ja nende tööde tegemist ei ole kostja hagejalt ka mitte kunagi tellinud. Hageja poolt tööde tegemine ilma kostjapoolsete juhisteta oleks olnud võimatu. Arvestades töö iseloomu, milleks kostja hagejalt üldse töid tellis, hageja sai töid teha ainult kostja esindaja otsesel juhendamisel. Arvestades seda, et kostja lõpetas vaidlusalusel ehitusobjektil tööd 19.10.2010.a. ja peatöövõtja poolt kõik tööd on lõpetatud aprillis 2011.a., siis 14.12.2012.a. hageja poolt kostjale tööde vastuvõtmise nõude esitamisel pole kostjal umbmäärase kirjelduse kohaselt mitte mingil viisil võimalik hageja poolt tööde tegemist ja nende lepingutingimustele vastavust kontrollida. Kohtu seisukohad Kohus, kuulanud ära tunnistajad, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping Kamatsu WB975-2-tüüpi laadur-ekskavaatori kasutamiseks (tlk 31). Lepingu punkt 1.2. kohaselt oli laadur-ekskavaatori hind 250 krooni tunnis, millele lisandub käibemaks. Asjas puudub vaidlus selles, et kostjal oli 15.04.2010 sõlmitud LEAS-ga ehituse töövõtuleping nr 2381V-1/10, mille objektiks oli K valla K reoveekogumisala ÜF veemajandusprojekti vee- ja kanalisatsioonitorustike ning –rajatiste ehitustööde teostamiseks, Osa V-Ü ning hageja teostas nimetatud objektil Kamatsu WB975-2 tüüpi laadur-ekskavaatoriga alltöövõtjana kaevetöid kostjale. Samuti vaidlus puudub selles, et hageja teostas kaevetöid nimetatud objektil alates 07.06.2010 kuni 30.07.2010. Antud ajavahemikus hageja poolt teostatud tööd on kostja poolt vastu võetud ja nende tööde eest hageja poolt esitatud arved on kostja tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on teostanud poolte

vahel sõlmitud lepingu alusel kaevetöid ajavahemikus 02.08.2010 kuni 13.08.2010 ning kas hagejal on õigus nõuda kostjalt arve nr 449 summas 36 750 krooni tasumist. Kohus kvalifitseerib pooltevahelise lepingu töövõtulepinguna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Selleks, et võtta seisukoht kas hageja nõue tasu väljamõistmiseks kostjalt kuulub rahuldamisele või mitte, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule. Kuna töövõtulepingust tulenevad kohustused on üksteise suhtes vastastikuses suhtes, kontrollib kohus kas hageja lepingust tulenev tasunõue on muutunud sissenõutavaks, sest kostja on esitanud hageja tasunõudele sellekohase vastuväite põhjendades, et hageja ei ole nimetatud töid teostanud ja kostja ei ole nimetatud töid hagejalt tellinud. Kohus on seisukohal, et hageja nõude rahuldamise eelduseks ehk töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on üldjuhul VÕS § 637 lg 3 kohaselt töö valmimine. VÕS § 637 lg 4 sätestab sellest erandi, s.o. kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või töö loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 esimese lause järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja pool antud mõistliku tähtaja jooksul. Vaidluses töövõtjapoolse tasunõude üle, mille täitmisest on töö vastu võtmata jätnud tellija keeldunud, peab töövõtja seega tõendama ei töö on valminud e töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk on saavutatud ning tellija on töö vastuvõtmisest keeldunud ning talle on selleks antud täiendav piisav tähtaeg, mis on tulemusteta möödunud. Töö aktiga tellijale esitamise ajast muutub töövõtja üleandmise kohustus tellija vastuvõtmise kohustuseks. Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkti 2.3 kohaselt tellija on kohustatud allkirjastama igapäevaselt ekskavaatorijuhi poolt esitatava töötunnitabeli tööaja ning lepingu punkti 4.2. kohaselt allkirjastatud töötunnitabelit loetakse teostatud tööde vastuvõtuaktiks. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et poolte vahel sõlmitud leping nägi ette tööde üleandmise üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Seega peab hageja tõendama selleks, et tema tasunõue oleks sissenõutav VÕS § 637 lg 4 kohaselt, et ta on töö teinud ja võimaldanud kokkulepitud viisil tellijale töö vastuvõtmise ning kostja on keeldunud töö vastuvõtmisest. Hageja väidete kohaselt teostas ta K vallas Tallinnast 60 km kaugusel kaevetöid trassi kaevamisel. Hageja väidete kohaselt on ta teostanud kõik lepinguga ettenähtud kohustused, kuid alates augustist 2010 keeldus kostja tunnitabelis tööaja igapäevasest allakirjutamisest vaatamata sellele, et ekskavaatorijuht seda kostja esindajalt objektil nõudis. Peale tööde lõppemist hageja seaduslik esindaja pöördus mitu korda kostja poole palvega tehtud tööd vastu võtta ja töötunnitabelile alla kirjutada, millest kostja põhjendamatult keeldus. Selleks, et tehtud tööd ikkagi kostjale üle anda esitas hageja kostjale 30.08.2010 allkirjastamata töötunnitabeli koos arvega tehtud tööde eest tasumiseks. Kostja on alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest ja on 20.09.2010 tagastanud hagejale temal poolt esitatud dokumendid selgitusega, et hageja ei ole neid töid teostanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja kostja tellimusel ajavahemikus 02.08.2010-13.08.2010 K ehitusobjektil töid teostanud, hageja ei ole nimetatud töid kostjale üle andnud ega tööde üleandmist kostjale pakkunud, mistõttu ei saanud kostja ka nimetatud tööde vastuvõtmisest keelduda. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul kõigepealt tuvastada kas hageja on ajavahemikus 02.08.201013.08.2010 kostja tellimusel K ehitusobjektil kaevetöid teostanud. 15.04.2010 kostja ja LEAS-i vahel sõlmitud ehituse töövõtuleping nr 2381V-1/10 punktide 2.2. ja 4.4.1 kohaselt oli kostja kohustuseks torustike ja kaevude koos tagasitäitega paigaldamine lepingu lisaks olevas

hinnapakkumises ja ajagraafikus näidatud K vallas asuvate teede lõikes (XXX, XX, XXX, P ja XXX tänav). Lepingu kohaselt kostja pidi tööd peatöövõtjale üle andma hiljemalt 31.08.2010 (I kd tlk 112-114). Vaidlust pole selles, et teistel K valla tänavatel teostasid töid teised LEAS-i alltöövõtjad ja ka peatöövõtja LEAS ning kõigi alltöövõtjate poolt teostatud tööd olid oma olemuselt seotud, sest lõppkokkuvõttes pidi valmima K aleviku ühtne vee- ja kanalisatsioonitrass. Vastavalt K alevi VK projekti ajagraafikule pidi kostja LEAS-i tellimusel teostama ettevalmistustöid U tänaval ja U põik 2010. aasta 18.-22. nädalal s.o. mais ja juuni esimesel nädalal, P tänaval 2010 aasta 19.-31. nädal s.o. mai, juuni ja augusti kahel esimesel nädalal, P tänaval 2010 aasta 23. nädalal s.o. juuni teisel nädal ning Jõe tänaval 2010 aasta 24. nädalal s.o. juuni kolmandal nädalal (I kd tlk 115). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on L AS-le väljastatud kaeveluba U tänavale ajavahemikus 30.03.2010-30.04.2010 (tlk 162) ja 01.05.2010-28.05.2010 (tlk 163), P lõigus U - K , K K aleviku piires ajavahemikus 24.05.2010-15.08.2010 (tlk 166), P tänavale XXX 15kuni XXX ajavahemikus 19.10.201020.12.2010 (tlk 167). K Vallavalitsuse poolt on LEAS-le antud tänava ajutise sulgemise luba P ajavahemikus 23.07.2010 kuni 30.07.2010 (tlk 165). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli LE AS-le ja tema alltöövõtjatel võimalik teostada torustike ja kaevude koos tagasitäitega paigaldamise kaevetöid ajavahemikus 02.08.2010-13.02.2010 üksnes Pika tänava osas. Samas nähtub kohtule esitatud tõenditest, et P kommunikatsioonide ehitus/rekonstrueerimisprojektid valmisid alles 01.09.2010 ja 15.10.2010 (I kd tlk 132-140). Tunnistaja MM ütluste kohaselt pidi kostja suvel tööd seiskama kuna K oli täiesti üles kaevatud, töö seiskamine toimus peatöövõtja korraldusel ning peatöövõtja poolt anti kostjale teine objekt V V. /.../ V teostas töid sama brigaad, kes teostas töid K . K ei saanud juuli keskpaigast kuni septembri algseni tööd teha kuna töö oli seiskunud seoses liikluskorraldusega (I kd tlk 12). Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja ei ole ajavahemikus 02.08.2010-13.08.2010 teostanud kaevetöid K alevikus asuval objektil. Kuigi kostjal oli kaeveluba ajavahemikul02.08.2010-13.08.2010 kaeve tööde teostamiseks K alevikus P tänava osas, siis ei olnud selleks ajaks veel valminud P kommunikatsioonide ehitus/renoveerimisprojekt, ilma milleta ei olnud võimalik seal kaevetöid teostada. Hageja seaduslik esindaja on 26.03.2013 toimunud kohtuistungil selgitanud, et hageja kaevas kraavi keskkütte torude jaoks. Hageja kaevas kraavi lahti, kostja paigaldas torud ja siis lükati kraav kinni. Augustis tehti samu töid nagu enne. Hageja esindaja seadusliku esindaja poolt 26.03.2013 kohtuistungil väidetud kohaselt teostas hageja töid K ja U tänaval. Kohus leiab, et hageja väiteid 2010.a. augustis K ehitusobjektil kostja tellimusel kaevetööde teostamises osas on ümber lükatud tunnistajate MM ja PS poolt antud ütlustega. Tunnistaja MM ütlustest nähtuvalt toimus tööde teostamine K valla objektil selliselt, et olid erinevad tehnikad, ekskavaator, mis kaevas kraavi, auto vedas kõlbmatu pinnase utiliseerimisse ja laoplatsist tagasitäite pinnase kaevetöö servale, siis toimus kihtide kaupa tihendamine. Hommikul alustati kaevamisega ja õhtul pidi kaevik kinni olema. 6 meetri kaupa käis lahti kaevamine, olenevalt sügavusest oli päevas 1218 meetrit kaevikut. Kostjale kuulus kallur ja pöördekskavaator, hagejale kuulus rataslaadur. Erineval ajal ei saa tööd teha, sest kui ekskavaator ei kaeva ja toru ei panda, siis ei ole objektil midagi teha. Hageja ekskavaator teostas tagasitäite töid, hageja ise ei teinud kaevetöid vaid tõi pinnast ette (II kd tlk 12). Tunnistaja PS ütluste kohaselt hageja ekskavaator tegi abitöid torude paigaldamisel. Tõi kohale liiva ja killustikku, hageja ekskavaator tegi seda, mida ei saanud teha roomikekskavaator. Roomikekskavaator ei saa sõita kaugele ja sellega on mugavam teha kaevetöid kuna pöördub 360 kraadi. Tunnistaja nägi kaevetöid tegemas roomikekskavaatorit (II kd tlk 10). Eelnimetatud tunnistajate ütlustega on leidnud tõendamist asjaolu, et hageja ei teostanud kostja tellimusel K valla objektil mitte kaevetöid vaid abitöid torude paigaldamisel ning kaevetöid tegi hoopis kostjale kuuluv roomikekskavaatori. Samuti on eelnimetatud tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et kostjast erineval ajal ei saanud hageja abitöid

teostada, sest kui roomikekskavaator kraavi ei kaeva ning toru ei panda, siis ei ole hagejale kuuluval ekskavaatori mingeid abitöid võimalik teha. Töid tuli teha korraga hagejal ja kostjal ja ilma kostja masinateta ja töötajateta ei olud võimalik hagejal K ehitusobjektil ekskavaatoritöid teostada. Lisaks eeltoodule vastavalt K alevi VK projekti ajagraafikule pidi kostja teostama U tänaval ja U põik kaevetöid 2010. aasta 18.-22. nädalal s.o. mais ja juuni esimesel nädalal ning K mnt ei pidanud kostja üldse töid teostama. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et hageja oleks ajavahemikus 02.08.2010-13.08.2010 K ehitusobjektil kostja tellimusel kaevetöid teinud. Lisaks sellele, et hageja ei ole üldse tõendanud, et hageja oleks 02.08.201013.08.2010 kostja tellimusel kaevetöid teinud, ei ole hageja ka tõendanud, et hageja oleks andnud kostjale mõistliku tähtaja tööde vastuvõtmiseks. Tunnistaja MM ütlustes nähtuvalt saatelehtedele kirjutasid alla volitatud isikud- esitööjuht ja töödejuht ja tunnilehed allkirjastati igapäevasel. Hageja juhatuse liige ei ole tema poole pöördunud, et objektijuht keeldub allkirjastamast töötunde (II kd tlk 12). Eeltoodust tulenevalt on paljasõnaline ja tõendamata hageja väid, et ta kostja on keeldunud töötunnitabelis tööaja igapäevasest allakirjutamisest ning sellega tööde vastuvõtmisest. Kuna tõendamist ei ole leidnud hageja poolt kaevetööde tegemine ning tõendamist ei ole leidnud, et hageja oleks tööde vastuvõtmist kostjalt nõudnud ja selleks mingi tähtaja määranud, siis ei ole alust lugeda kostjat tööde vastuvõtmisest alusetult keeldunuks ja kostja tööd vastu võtnuks VÕS § 638 alusel. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõue poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude kostja vastu lepingujärgse tasu väljamõistmiseks, puudub alus kostjalt hageja kasuks ka viivise väljamõistmiseks. Tõendeid, mida kohus kohtuotsuses ei analüüsinud, peab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel asjas tähtsust mitteomavateks ja jätab need otsuse tegemisel arvestamata. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMs § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksu, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.