Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Ants Kull ja Jaak Luik
Kohtuasi
O.V hagi E.R vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-11924
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
E.R määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja O.V, seaduslik esindaja S.V, lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust Kostja E.R , lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Asja läbivaatamise kuupäev
25. märts 2013. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. novembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 2-12-11924 ja saata asi samale ringkonnakohtule E.R apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le 25. jaanuaril 2013 E.R määruskaebuselt tasutud kautsjon 50 (viiskümmend) eurot.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.O.V (hageja) esitas 22. märtsil 2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E.R (kostja) vastu elatise (160 eurot kuus) saamiseks. Pärnu Maakohtu makseettepanekule esitatud kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti hagimenetluseks üle Harju Maakohtule.
27.mail 2012 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatusraha 160 eurot kuus alates 23. märtsist 2012 kuni hageja 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või kekshariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 1920 euro suuruse elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 22. märts 2011 kuni 22. märts 2012 ja tasuda väljamõistetud summad S.V pangakontole.
2.Kostja ei pidanud oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimalikuks maksta hageja nõutud summat. Kostja vastuväitel on ta andnud nõusoleku, millega loobus vanemlikest õigustest oma poja suhtes.
3.Harju Maakohus rahuldas 15. oktoobri 2012. a otsusega hagi. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) §-le 96, § 97 lg-le 1 ning §-le 99 ja luges lapse mõistlikuks ja põhjendatud kuluks 400 eurot, millest kostja kanda jääks 160 eurot, nagu lapse ema on taotlenud. Tuvastatud asjaoludel ei ole põhjendatud kohaldada PKS § 102, mis annaks aluse vähendada elatise suurust. Kostja vastuväide, et ta on andnud nõusoleku, millega loobus vanemlikest õigustest oma poja suhtes, tuleb jätta tähelepanuta, sest hageja sünnitunnistusele on lapse isana kantud kostja.
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus keeldus 27. novembri 2012. a määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle. Kohtumääruse järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 tähenduses, kuna asja hind on TsMS § 129 lg 2 järgi 1440 eurot. Asjas ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks ning asjas ei ole esitatud objektiivseid põhjendusi või tõendeid, mille alusel oleks võimalik teha maakohtu otsusest erinev otsus. Kostja ei vaidlustanud maakohtus, et hageja vajalikud kulud on 400 eurot kuus. Sellest 160 euro kostja kanda jätmine on esiletoodud asjaolusid arvestades seaduslik ja õiglane. Nimetatud summa on ligilähedane seaduses ettenähtud elatise minimaalse määraga. PKS § 102 lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Mittetöötamine ja palga puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis annaks alust kohaldada PKS § 102 lg-t 2 ja vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Asjaolu, et kostja on teinud avalduse vanema õigustest loobumise kohta ja andnud nõusoleku hageja lapsendamiseks, ei vabasta teda hageja ülalpidamise kohustusest. Lapsele peab andma ülalpidamist lapse vanemana sünniakti kantud isik. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on lapsendatud ja hageja sünniakti on lapse isana kantud keegi teine.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuses palub kostja ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui asus seisukohale, et mõistlik ja põhjendatud hageja ülalpidamise kulu on 400 eurot. Asjas jäeti ekslikult kohaldamata PKS § 102, mis
annab aluse vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostja on töötuna arvel, on tööd otsinud, kuid pole seda leidnud. Kostja varaline seisund ei võimalda maksta elatist nõutud summas. Samuti on valesti kohaldatud PKS § 108. Selle sätte kohaldamise eelduseks on kahju tekkimine. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejale oleks tekkinud kahju. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostjal ei ole elatise maksmise kohustust, sest kohtule esitatud
31.juulil 2008 notariaalselt kinnitatud avalduse kohaselt on kostja loobunud hageja suhtes vanemlikest õigustest ning andnud nõusoleku tema lapsendamiseks.
7.Vastuses kostja määruskaebusele ei pidanud hageja kaebust õigeks ja vaidles sellele vastu.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause alusel tühistada ning hageja apellatsioonkaebus tuleb saata ringkonnakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.Hageja nõuab kostjalt 160 euro suurust elatist kuus alates hagi esitamisest ja 1920 euro suurust elatist enne hagi esitamist tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Tulenevalt TsMS § 129 lg-st 2 on sellise asja hind 1440 eurot (9 * 160 eurot). Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
10.Kui asjas on esitatud varalise nõudega hagi, mille hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole (lihtmenetluse asi TsMS § 405 lg 1 mõttes), ei pea ringkonnakohus apellatsioonkaebust tingimata menetlema. Sellisel juhul võib apellatsioonkaebuse jätta TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata, kui maakohtu otsuses ei ole antud luba edasikaebamiseks ning kui maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi ega selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt valesti hinnatud tõendeid ja see ei võinud oluliselt mõjutada lahendit.
11.Kolleegium leiab, et maakohus on asja lahendamisel selgelt rikkunud menetlusõiguse normi ning selgelt valesti kohaldanud materiaalõiguse normi ning need rikkumised võisid kaasa tuua asja ebaõige lahenduse. Seega on ringkonnakohus alusetult keeldunud TsMS § 637 lg-le 21 tuginedes kostja apellatsioonkaebust menetlemast. Kostja põhiline seisukoht maakohtus ja apellatsioonkaebuses oli, et tal ei ole elatise maksmise kohustust, kuivõrd ta on loobunud vanemlikest õigustest ning andnud nõusoleku hageja lapsendamiseks. Kostja esitas 31. juuli 2008. a notariaalselt kinnitatud avalduse, milles ta avaldab, et loobub oma poja O.V suhtes vanemlikest õigustest ja annab A.P-le nõusoleku tema lapsendamiseks (tl 65). Maakohus selle tõendiga ei arvestanud ning leidis PKS §-dele 96 ja 97 viidates, et lapsele peab andma elatist lapse vanemana sünniakti kantud isik. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjendustega. Seejuures jätsid kohtud lapsendaja ülalpidamiskohustust sätestava PKS § 157 tähelepanuta. Viidatud sätte kohaselt on lapsendaja kohustatud last ülal pidama alates ajast, mil lapse vanemad on andnud lapsendamiseks vajaliku nõusoleku ja lapsendaja on võtnud lapse enda hooldada. Kui abikaasa soovib lapsendada oma abikaasa last, siis on abikaasad kohustatud lapsele ülalpidamist
andma alates ajast, millal lapse vanem on andnud lapsendamiseks nõusoleku ja abikaasad on võtnud lapse enda hooldada. Lapsendamiseks vajaliku nõusoleku saamisest ja lapse enda hooldada võtmisest alates on eelnimetatud isikud ülalpidamiskohustuslaste järjestuses esimesed. Seega juhul, kui asjas leiavad tuvastamist PKS § 157 teises lauses sätestatud asjaolud, siis alates lapsendamiseks vajaliku nõusoleku saamisest ja lapse hooldada võtmisest ei saa kostjat lugeda enam ülalpidamiskohustuslaste järjestuses esimeseks. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel eeltooduga arvestada. Samal ajal tuleb ringkonnakohtul silmas pidada, et PKS § 155 lg 6 kohaselt eestkostja või vanema nõusolek, mis on antud isikuliselt määratud lapsendajale lapsendamiseks, kaotab kehtivuse, kui lapsendamise avaldus võetakse tagasi või kui kohus ei anna lapsendamiseks nõusolekut. Eestkostja või vanema poolt isikuliselt määratud lapsendajale lapsendamiseks antud nõusolek kaotab kehtivuse ka juhul, kui last ei ole lapsendatud kolme aasta jooksul nõusoleku andmisest arvates.
12.Kolleegium on selgitanud, et ringkonnakohus saab keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest TsMS § 637 lg 21 alusel üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus tervikuna on põhjendamatu. Kui ka osaliselt ei ole kaebuse põhjendamatus ilmselge, tuleb seda menetleda (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-11, p 18). Eeltoodut arvestades ei pea kolleegium otstarbekaks käsitleda kostja määruskaebuse ülejäänud väiteid.
13.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel ringkonnakohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.
14.Tasutud kautsjon tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuse rahuldamise tõttu tagastada. Hageja on soovinud, et kautsjon tagastataks MAQS Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le. Lea Laarmaa, Ants Kull, Jaak Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.